3-15-212/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-212 Haldusasi Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-i kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2015 otsuse nr 7-15/158302 tühistamiseks ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks viia riigihanke „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“ (viitenumber 158302) hanketeate punktid III.2.3 ja IV.2.1 ning hankedokumendi punktid 12.1.1 ja 15.1.2, lisa II vorm V ja vorm X vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt saata asi vaidlustusmenetluse jätkamiseks tagasi Riigihangete vaidlustuskomisjonile Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontroll ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-i kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS pangakontole EE901010022003815008. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1 ja 2). Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 280 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) avaldas 16.12.2014 elektroonilises riigihangete registris hanketeate avatud menetluses läbiviidava riigihanke „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajate-

2(9) le“ (viitenumber 158302) kohta. Hanketeate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 13.02.2015.

2. 29.12.2014 kell 10:13 laadis Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS-i büroo vandeadvokaadi abi Priit Lember registrist alla hankedokumendi ning kell 10:15 Tehnilise Järelevalve Ameti poolt eraldi üles laaditud kvalifitseerimistingimused.

3. 12.01.2015 registreerus Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS riigihangete registris hanke juurde huvitatud isikuna. Kontaktisikuks märgiti Priit Lember. Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS laadis 12.01.2013 ja 13.01.2015 alla kõik hanke alusdokumendid, sealhulgas hankedokumendi ja kvalifitseerimistingimused.

4. 15.01.2015 täiendas Tehnilise Järelevalve Amet hankedokumendi lisa I tehnilise kirjelduse punkti 2.2, jättes muus osas, sh pakkujate kvalifitseerimise tingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumite osas, hanke alusdokumendid muutmata.

5. 22.01.2015 esitas kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse.

6. 23.01.2015 otsusega jättis VAKO kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata, kuna leidis, et vaidlustus on esitatud riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. VAKO märkis, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise kümnepäevane täht-aeg hakkab kulgema päevast, mil vaidlustajale hankedokumendid väljastati ja millal tal oli võima-lus teada saada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. VAKO leidis, et registri kaudu hanke alusdokumentide välja võtmisel loetakse hanke alusdokumentide väljastamise päevaks päeva, millal pakkuja laadis need registrist alla. Juhul, kui pakkuja on registri kaudu hankedokumente välja võtnud rohkem kui ühel korral (laadinud samu dokumente alla korduvalt), hakkab RHS § 121 lg-s

1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil pakkuja võttis hankedokumendid registrist välja esmakordselt, sest nimelt sellel päeval tekkis isikul võimalus dokumentide nõuetega tutvuda ning ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. VAKO hinnangul on registri andmetele tuginedes tõendatud, et vaidlustatud osi sisaldavad hankedokument ning Kvalifitseerimise tingimused on vaidlustajale väljastatud juba 29.12.2014, kusjuures need laadis alla isik (P. Lember), kes vaidlustaja riigihanke juurde registreerimisel on märgitud vaidlustaja kontaktisikuks ning kes vaidlustuse kohaselt on üheks vaidlustaja esindajaks. Arvestades selle isiku hilisemat seisundit vaidlustaja kontaktisikuna ja esindajana vaidlustatud riigihankes, tuleb hanke alusdokumentidest teadasaamist selle isiku poolt käsitleda vaidlustaja teadasaamisena. Seega sai vaidlustaja vaidlustatud tingimustest teada või pidi neist teada saama 29.12.2014. Olukorda ei muuda, et pärast riigihanke juurde registreerumist 12.01.2015 laadis vaidlustaja hankedokumendi ja Kvalifitseerimise tingimused registrist alla teistkordselt, kuna 29.12.2014 allalaaditud hankedokumendis ja Kvalifitseerimise tingimustes sisaldusid kõik hiljem vaidlustatud tingimused (kvalifitseerimise tingimus ning hindamise kriteeriumid). Isegi juhul, kui eelnimetatud dokumendid ei oleks kõiki vaidlustatud tingimusi sisaldanud, oli vaidlustajal eelnimetatud dokumentide allalaadimisega samaaegselt võimalik tutvuda hanketeatega, mille olemasolust ta pidi olema teadlik, ning kõikide teiste hankija poolt registris avaldatud dokumentidega. VAKO asus seisukohale, et kuna vaidlustajale on hankedokument ja Kvalifitseerimise tingimused väljastatud 29.12.2014, oleks vaidlustus pidanud vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt 08.01.2015. Vaidlustus laekus aga 22.01.2015, mistõttu on see esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja tuleb jätta RHS § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. 27.01.2015 esitas Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.01.2015 otsuse nr 7-15/158302 tühistamiseks ning Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks viia riigihanke „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“ (viitenumber 158302) hanketeate punktid III.2.3 ja IV.2.1 ning hankedokumendi punktid 12.1.1

3(9) ja 15.1.2, lisa II vorm V ja vorm X vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või alternatiivselt saata asi vaidlustusmenetluse jätkamiseks tagasi Riigihangete vaidlustuskomisjonile. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus hankemenetluse peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja väidab järgmist.

7.1. Kaebaja on vaidlustuse esitanud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. VAKO otsus on ekslik ning VAKO on vääralt ja õigusliku aluseta samastanud P. Lemberi väidetavad teadmised ning kaebaja teadmised riigihanke tingimustest. Kaebaja sai enda õiguste rikkumisest teada 12.01.2015 hanke alusdokumente riigihangete registrist alla laadides. VAKO on kinnitamata ja tõendamata andmete alusel ning ilma mingi õigusliku aluseta leidnud, et kaebaja on enda õiguste rikkumisest teada saanud 29.12.2014 dokumentide allalaadimisel kaebaja büroo advokaadi poolt, mitte aga hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimustega tutvumisel kaebaja poolt. VAKO otsus põhineb arvamusel, et kaebaja, tegutsedes läbi P. Lemberi isiku, laadis 29.12.2014 elektroonilisest registrist alla hankedokumendi ning kvalifitseerimistingimusi sisaldanud eraldi dokumendi.

7.2. VAKO ei ole otsuses põhjendanud, millisel õigusliku alusel ning milliste tingimuste täitmise tõttu on kaebajale omistatud P. Lemberi teadmised ja tegevus. Seega on otsus põhjendamata ning õiguslike järelduste kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. P. Lember on kaebaja büroos praktiseeriv vandeadvokaadi abi ning kaebaja vaidlustusele lisatud volikirjast nähtub, et kaebaja andis talle enda esindamiseks riigihanke vaidlustamisel volituse alles 13. jaanuaril 2015 ning üksnes vaidemenetluses esindamiseks. Seega puudus P. Lemberil enne seda kuupäeva volitus kaebajat esindada ja kaebaja nimel tahteavaldusi teha seoses antud riigihankega või mis tahes muude tehingute tegemiseks.

7.3. Juriidilisele isikule teenuseid osutava isiku teadmiste omistamine juriidilisele isikule on võimalik üksnes erandlikel juhtudel ja kõikide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 1 tingimuste täitmisel. VAKO ei ole seda analüüsinud ning TsÜS § 133 lg 1 tingimused on täitmata. Vandeadvokaadi abil ei ole advokatuuriseaduse (AdvS) § 42 lg 2 alusel lubatud osutada iseseisvalt õigusteenust, vandeadvokaadi abil ei saa olla advokaadibüroos vastutavaid ülesandeid (AdvS § 49 lg 2, § 50 lg 1, § 54 jt). Vandeadvokaadi abi tööülesanded ei hõlma kaebaja kui juriidilise isiku esindamist erinevate isikute ees, kaebajale klientide ja tööülesannete otsimist, klientidega tehingute ja lepingute sõlmimist ning tingimuste kokkuleppimist ja vastava informatsiooni vahendamist kaebaja juhtorganite liikmetele. Vandeadvokaadi abi ülesandeks on kaebaja klientide nõustamine ja esindamine patrooni juhendamisel. Advokaadil on advokaadibürooga käsundilaadne õigussuhe. Kui advokaat ei tegutse käsundi raames (ta ei esinda bürood antud riigihankel, tal ei ole esindusõigust ega volitust, ta ei ole kaebaja kontaktisikuks ega ühelgi muul viisil seotud konkreetse riigihankega), ei saa advokaadilt eeldada sellise info viivitamatut edastamist kaebajale. Isiku esindusõigust ja informatsiooni edastamise kohustust ei saa eeldada pelgalt tema registrisse kantud seose tõttu pakkujaga. Seega ei olnud 29.12.2014 riigihangete registris tehtud toimingud teostatud kaebaja ülesandel või kaebaja huvides ning ainus seos kaebajaga on, et dokumente avanud isik oli kaebaja büroos tegutsev advokaat.

7.4. Kaebaja ei nõustu, et teadmise omistamisel tuleb arvestada isiku hilisemat rolli kontaktisikuna ning vaidlustusmenetluses esindaja. Antud volitusel ei ole tagasiulatuvat mõju ning volitus ei sisalda heakskiitu varasematele tahteavaldustele. 29.12.2014 ei ole P. Lember alla laadinud vaidlusaluse riigihanke hanketeadet, kuid RHS § 39 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peavad kvalifitseerimistingimused olema sätestatud hanketeates. Isegi kui möönda P. Lemberi teadmiste kaebajale omistamise võimalikkust (millega kaebaja ei nõustu), ei ole tutvutud kvalifitseerimistingimustega. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema kõrvalise dokumendiga tutvumisest, mis üksnes viitab vaidlusalustele tingimustele. Isiku sidumine riigihangete registris pakkujaga ei tekita volitusi ega võimalda omistada kasutaja tegevust konkreetsele pakkujale. VAKO peab P. Lemberi tegevust kaebaja tegevuseks seetõttu, et nimetatud isik on alates 2014. aasta novembrist elektroonilises riigihangete registris seotud pakkujaga Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS (koos Elmer Muna ja

4(9) Aare Targaga üks pakkuja peakasutajatest). Register näeb pakkujaga seotud kasutajatele ette kaks kategooriat: „pakkuja peakasutaja“ ja „pakkuja esindaja“. P. Lember ei ole registris kunagi olnud „pakkuja esindaja“. Kasutaja rollil „pakkuja peakasutaja“ peab olema teistsugune funktsioon kui rollil „pakkuja esindaja“, st tema tegevus ei ole tingimusteta omistatav temaga seotud pakkujaga.

P. Lember lisati registris kaebajaga seotud kasutajaks selleks, et tehniliselt ette valmistada kaebaja pakkumus teisel riigihankel („Maanteeameti õigusabiteenus“, viitenumber 157928). Isegi selles riigihankes ei olnud P. Lember kaebaja kontaktisikuks või esindajaks. Seega enne 12.01.2015 ei olnud P. Lemberil kaebajaga seotud mis tahes ametlikku rolli mitte üheski riigihankes. Registri eripäraks on, et pärast kasutaja pakkujaga sidumist ei saa kasutaja enam valida, kas ta logib registrisse sisse pakkuja kasutajana või nö tavakasutajana. Isiku saab ainult täielikult kustutada pakkujaga seotud isikute nimekirjast. Sellisel juhul ei saaks P. Lember aga täita ka oma esialgset hankega nr 157928 seotud ülesannet. Ei ole mõeldav, et pakkujad eemaldaksid ja lisaksid endaga seotud isikuid iga kord, kui registri kasutamise eesmärk ja iseloom sisse logimisel muutub. Selline nõue oleks asjatult koormav ja ebaloogiline. Seega, kuigi P. Lember oli kaebajaga registris seotud üksnes riigihanke nr 157928 tõttu, on VAKO seda seost laiendanud vaikimisi kõikidele võimalikele riigihangetele, mille dokumente P. Lember on registrist alla laadinud või laeb alla tulevikus. Kaebaja leiab, et pelgalt kasutaja registris pakkujaga (teise riigihanke tõttu) sidumisest ei tulene sellist üldvolitust, mis võimaldaks omistada kasutaja mistahes määramatus tulevikus aset leidvaid tegevusi konkreetsele pakkujale. Registri kasutustingimused sellise volituse andmist ei sätesta. Registri alusel ei ole võimalik tuvastada kelle ülesandel ning millise isiku tarbeks kasutaja dokumente vaatab. Kaebaja hinnangul on RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kontekstis oluline just nimelt kaebaja teadmine vaidlusalustest tingimustest ning kaebaja mõistlik võimalus tingimuste õigusvastasusele reageerida. Sellist järeldust ei saa teha tõsiasjast, et dokumendi on suvalisel ajahetkel alla laadinud kaebaja büroo advokaat, kellel ei ole esindusõigust ega volitust, kes ei ole kaebaja kontaktisikuks ning kes on registris seostatud kaebajaga hoopiski teises riigihankes pakkumuse ettevalmistamise tõttu.

7.5. Kaebaja leiab, et VAKO vastav käsitlus viib isikute ebavõrdse kohtlemise ja vastuoludeni. Advokaatide puhul on tavapärane, et advokaadid avaldavad enda nimel erinevaid arvamusi ning artikleid, osalevad teadustööl, koostavad analüüse riigihangete alasest praktikast, osalevad õppetööl ja tegelevad enese teadmiste täiendamisega. Eeltoodu tarbeks on muu hulgas advokaadil vajalik kasutada ka elektroonilist riigihangete registrit, sealt alla laadida ja tutvuda erinevaid riigihankeid puudutavate dokumentidega. Seejuures mitmed registri kasutusvõimalused nagu huvipakkuvate otsingute salvestamine, temaatilised automaatotsingud jms on avatud vaid registreeritud ja sisselogitud kasutajatele. Täies mahus registri kasutamiseks näiteks õppevõi teadustöö eesmärgil on sinna sisse logimine möödapääsmatu. Selliseid isiku iseseisvaid ning tema tööülesannete või tööandjaga mitteseotud tegevusi ei saa mitte ühelgi juhul pidada kaebaja esindamiseks riigihangetel ning seeläbi omistada isiku teadmisi riigihangete tingimustest kaebajale. Mõne riigihankega seotud dokumendi allalaadimine kaebaja büroo advokaadi poolt ei tähenda, et seda oleks tehtud kaebaja ülesandel ning kaebaja huvides. P. Lember on saanud kaebaja kontaktisikuks vaidlusalusel riigihankel 12.01.2015, tema varasem tegevus ja teadmised ei ole omistatavad kaebajale. Kaebajaga sarnased advokaadibürood, kelle advokaadid tegelevad aktiivselt ka enda iseseisva arendamisega registri abil või kasutavad muudele klientidele kvaliteetse teenuse osutamiseks oma analüüsides ka riigihangete registri andmeid, on riigihangetel osaledes oluliselt halvendatud positsioonis ning nende võimalused enda õiguste kaitsmiseks on välistatud. Kui büroo advokaat on juhuslikult vaadanud varem enda isikliku huvi eesmärgil või muule kliendile teenuse osutamise raames riigihanke dokumente, on tema tegevus ja teadmised koheselt omistatud advokaadibüroole ning seega piiratud ka büroo kaebeõigust, kuigi dokumenti ei ole alla laetud büroo ülesandel ega huvides ja advokaadibürool ei ole olnud mis tahes võimalust oma tegevust vastavalt planeerida. Seda hoolimata tõsiasjast, et advokaat ei tegutsenud büroo nimel ega huvides, tal ei olnud volitust büroo esindamiseks, ta ei valmistanud ette büroo osalemist riigihankel ning ta ei saa oma registris märgitud seost

5(9) bürooga välja lülitada. Lisaks asetab vaidlustuskomisjoni tõlgendus erinevatesse positsioonidesse vaidlustajad, kellega seotud isikud on juhtumisi registrisse sisse loginud ning vaidlustajad, kellega seotud isikud registrisse sisse loginud ei ole. Esimesel juhul omistatakse vaidlustajale kõik temaga seotud isikute teadmised, teisel juhul mitte. Kaebaja leiab, et isikute ebavõrdne kohtlemine meelevaldsel alusel nagu registrisse sisse logimine on lubamatu. VAKO selline tõlgendus võib viia ka tulemuseni, kus eitatakse advokaadi poole pöördunud kliendi kaebeõigust. Näiteks on advokaat ühele kliendile varasemalt riigihangete registri alusel hankepraktikast ülevaadet koostades alla laadinud konkreetse hanke alusdokumendi. Kui hiljem esindaks sama advokaat teist klienti samas riigihankes pakkumuse ettevalmistamisel ja vaidlustamisel, omistataks teisele kliendile advokaadi juba enne kliendisuhet tekkinud teadmised hanke alusdokumentide tingimustest ning eitatakse advokaadi kliendi kaebeõigust, kuigi kliendil puudus igasugune reaalne võimalus oma tegevust vastavalt planeerida. Seega on VAKO tõlgendus ilmselgelt väär. Arvestada tuleb isiku tegelikku tegutsemist ühe või teisi isiku ülesandel ja tema huvides, mitte registris märgitud isiku näiliku seost pakkujaga. Eristada tuleb kasutaja isiklikku tegevust ning pakkuja esindamist.

7.6. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral suure tõenäosusega isegi käesoleva kaebuse rahuldamise korral võimatuks riigihankel osalemine. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 13. veebruaril 2015 ning materjalidest nähtuvalt on pakkumuse koostamine väga mahukas. Kuivõrd kaebuse lahendamiseni puudub selgus kohalduvate kvalifitseerimistingimuste ja hindamiskriteeriumite osas, peaks kaebaja hoolimata selle objektiivsest põhjendamatusest pidama kvalifitseerumiseks igaks juhuks läbirääkimisi võimalike koostööpartneritega.

Teadmata hindamiskriteeriumite sisu, peaks kaebaja koostama hankedokumendi lisa II vormil X igaks juhuks väga mahuka ja üksikutesse detailidesse laskuva töökirjelduse. Kaebuse rahuldamisel osutuks kõik eelnev tarbetuks. Kaebaja peaks loobuma igaks juhuks kaasatud partnerist (kaebuse rahuldamisel ja kvalifitseerimistingimuste parandamisel puudub igasugune vajadus esitada ühispakkumust), mis võib kaasa tuua ka vastutuse partneri ees. Samuti on hankemenetluse peatamine avalikes huvides. Peatamine loob asjas selguse teiste huvitatud isikute jaoks ning kaebuse rahuldamisel suureneb piiravate tingimuste kadumise tõttu konkurents riigihankel. 13.01.2015 toimunud infotunnil osalesid viie advokaadibüroo esindajad ning lisaks teisi huvitatud isikuid.

Potentsiaalsete pakkujate huvi hanke vastu on suur ja sellega on seotud suur hulk isikuid. Hankemenetluse peatamine võimaldab luua selguse kõikide asjast huvitatud osapoolte jaoks, isikud ei pea koostama igaks juhuks tarbetult detailset (ühis)pakkumust, vaid saavad hanke jätkumisel lähtuda kohtu selgetest juhistest. Hanke alusdokumentide seaduse nõuetega vastavusse viimine annab pakkumuse esitamise võimaluse veel teistelegi isikutele ja suurendab konkurentsi. Eeltoodud põhjendustel piiravad kehtivad alusdokumentide sätted objektiivsete põhjendusteta hankel osalejate ringi ning on tõenäoline, et antud sätete tõttu on mitmed isikud hankel osalemisest loobunud.

Menetluse peatamata jätmise korral ei ole sellistel isikutel võimalik kohtu positiivsele otsusele järgneva lühikese ajavahemiku jooksul pakkumust koostada. Konkurentsi suurenemine riigihankel võimaldab vastustajal hankida kvaliteetsemat teenust madalama hinnaga, st avalikke vahendeid kasutatakse säästlikumalt. Hankemenetluse peatamine kohtumenetluse ajaks ei too kaasa olulisi viivitusi ning ei oma kahjulikke mõjusid vastustajale, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 275 lg 2 ja § 278 lg 1 alusel toimub antud kohtuasjas kiirendatud menetlus, st lahendi tegemise ja jõustumiseni kulub maksimaalselt 55 päeva.

Riigihanke esemeks olev õigusteenus on toetava tegevusena vajalik Rail Baltic infrastruktuuriprojekti ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks. Sedavõrd suurt projekti teostatakse pika aja vältel, mistõttu 55 päevane viivitus ühe tugitegevuse osas ei too projektile kaasa mis tahes negatiivseid tagajärgi.

8. VAKO esitas 30.01.2014 vaidlustuse nr 7-15/158302 toimiku.

9. Tehnilise Järelevalve Amet palub 30.01.2015 vastuses jätta kaebus läbi vaatamata ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

6(9)

9.1. TJA on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise korral ei ole kohast kohtueelset menetlust läbitud. Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakanud kulgema 29.12.2014, vaid alles 12.01.2015, kui pakkuja andis volituse kaebaja kui pakkuja esindamiseks Hankes. Seejuures on volitus antud samale isikule, kes laadis kvalifitseerimise tingimusi ja hindamiskriteeriume sisaldanud hankedokumendi alla 29.12.2014, so 15 päeva varem. Selline käsitlus on ilmselges vastuolus riigihangete menetlusökonoomia ja kiire läbiviimise põhimõttega ning tingiks pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Kaebetähtaja kulgema hakkamine ei saa sõltuda pakkuja sisemisest töökorraldusest, käesoleval juhul vastavasisulise ülesande ja volituse andmisest ühele pakkuja töötajale. Sellisel juhul võib RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg osutuda oluliselt pikemaks, kui seadus seda ette näeb, ning säte kaotaks oma mõtte.

9.2. Arvestades hankemenetluse vaidlustusprotsessile ja kohtumenetlusele seatud väga kitsaid ajalisi raame, ei tohiks hankemenetlust mittepuudutavad asjaolud, nagu näiteks pakkuja sisemine töökorraldus, vaidlustuse või kaebuse lahendamisel tähtsust omada. RHS § 121 lg 1 osas kujunenud kohtupraktikas on rõhutatud, et vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub ikka ja ainult hetkest, mil isik sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada (nt Tallinna Halduskohtu 18.04.2013 lahend haldusasjas 3-13-771) ning RHS § 121 lg-t 1 ja § 122 lg 3 p-i 1 tuleb nende koosmõjus tõlgendada selliselt, et tähtaeg hakkab kulgema hanketeate õigusi rikkuvast sättest teadasaamisest (HD allalaadimisest), vt Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2012 lahend haldusasjas nr 3-12-1922.

9.3. Käesoleval juhul laadis hankedokumendi alla õigusalase ettevalmistusega isik, kes nähtuvalt kaebuse asjaoludest, omab tihedat kokkupuudet riigihangetega. Sellise ettevalmistuse ja teadmistega isik peaks aru saama hankedokumendi allalaadimise õiguslikest tagajärgedest. Uurimustöö vms kirjutamiseks piisanuks ka anonüümsena registri kasutamisest, kuna register võimaldab tutvuda erinevate hangete ja nende dokumentidega ka ilma kasutajaks registreerimata ja registrisse sisse logimata. Vastav teave on kättesaadav E-riigihangete keskkonnas rubriigi „E-keskkonna kasutamine“ all „Korduma kippuvad küsimused pakkujale“ . 9.4.VAKO on õiguspäraselt jätnud RHS § 122 lg 3 p 1 alusel kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastanud selle kaebajale. Kuna kaebaja ei esitanud VAKO-le vaidlustust tähtaegselt, pole ta kinni pidanud oma nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Seega ei saa kohus vaidlust sisuliselt lahendada, st kontrollida vastustaja hanke-teate ja hankedokumendi õiguspärasust ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kuna esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, puudub ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja on jätnud oma õiguste kaitse seaduses sätestatud viisil realiseerimata, mistõttu ei ole hankemenetluse peatamine kaebaja tegevusetuse tõttu põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seega on hankija otsuse vaidlustamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. HKMS § 47 lg 1 teise lause järgi võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on VAKO poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2011 määrus asjas nr 3-11-941). Seega, et teha kindlaks, kas kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud või mitte, tuleb esmalt välja selgitada, kas VAKO poolt kaebaja vaidlustuse läbivaatamata jätmine on õiguspärane.

11. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

7(9) huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. RHS § 122 lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kaebaja poolt 22.01.2015 VAKO-le esitatud vaidlustus oli tähtaegne või mitte. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, millal saab seaduse kohaselt lugeda kaebajat oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest teadasaanuks. Kaebaja leiab, et sai enda õiguste rikkumisest teada 12.01.2015, mil registreeris end riigihangete registris vaidlusaluse hanke juurde huvitatud isikuna ja tutvus riigihanke alusdokumentidega. VAKO 23.01.2015 otsusega on tuvastatud, et kaebaja büroo vandeadvokaadi abi P. Lember laadis hankedokumendi ja kvalifitseerimistingimused alla 29.12.2014 kell 10:13 (selles osas puudub poolte vahel ka vaidlus) ning VAKO hinnangul sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada just sellel kuupäeval.

12. Kohus nõustub VAKO käsitlusega, et registri kaudu hanke alusdokumentide välja võtmisel loetakse hanke alusdokumentide väljastamise päevaks päeva, millal pakkuja laadis need registrist alla ning et dokumentide mitmekordsel allalaadimisel hakkab RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil pakkuja võttis hankedokumendid registrist välja esmakordselt, sest nimelt sellel päeval tekkis isikul võimalus dokumentide sisuga tutvuda ning ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (vt selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2012 määrus asjas nr 3-12-1922, p 14 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2012 määrus asjas nr 3-11-3003). Seega on väär kaebaja seisukoht, nagu hakkaks tähtaeg kulgema hetkest, mil kaebaja registreerib end hanke juurde huvitatud isikuna.

13. Kaebaja ei nõustu, et tema õiguste rikkumisest teadasaamise ajaks on 29.12.2014 kell 10:13, kuna vandeadvokaadi abil P. Lemberil puudus volitus kaebajat hankemenetluses esindada ning talle on alles 13.01.2015 antud volitus esindada kaebajat hankemenetlusega seonduvas vaidemenetluses. Kaebaja hinnangul ei saa vandeadvokaadi abi P. Lemberit käsitleda kaebajana TsÜS §

133 lg 1 mõttes. Kohus kaebaja vastava seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaebaja büroos töötava vandeadvokaadi abi poolt hankedokumendi ja kvalifitseerimistingimuste allalaadimisega saab lugeda kaebajat oma õiguste rikkumisest teadasaanuks. VAKO on õigesti arvestanud ka asjaoluga, et hiljem on P. Lember märgitud ka kaebaja kontaktisikuks ning kaebaja esindajaks vaidlustusmenetluses. P. Lember on kaebaja büroos vandeadvokaadi abi, mistõttu saab järeldada, et isikul on piisavad õigusteadmised ning arusaam, et büroo töötajana hankedokumendi allalaadimisel võivad büroole tekkida õiguslikud tagajärjed. Eriti arvestades, et kaebusest nähtuvalt on P. Lember ka varasemalt kaebajale hankemenetluse dokumente ette valmistanud. Arvestades, et kaebaja on hilisemas vaidemenetluses ja hankemenetluses määranud oma esindajaks ja kontaktisikuks P. Lemberi, ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet, et P. Lember laadis dokumendid alla õppetöö eesmärgil. Isegi kui möönda, et dokumentide allalaadimiseks võis olla mõni muu eesmärk kui kaebaja huvides hankedokumentidega tutvuda, jääb kohus seisukohale, et vandeadvokaadi abina tegutseva isiku puhul on tegemist õigusteadmistega isikuga, kellele on teada, et kaebaja nimel e-registris dokumentide allalaadimisel võivad kaebajale kaasneda õiguslikud tagajärjed. Ka kaebaja kui advokaadibüroo ning korduvalt riigihangetega seonduvates vaidlustes osalenud isik pidi olema teadlik, et kui ta registreerib P. Lemberi büroo nimel registri kasutajaks, siis tema poolt dokumentide allalaadimisel võivad kulgema hakata menetlustähtajad. Seega pidanuks P. Lember kaebajat vähemalt teavitama dokumentide allalaadimisest. Kohtu seisukohta toetab ka TsÜS § 133 lg 1 regulatsioon, mis näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandusvõi kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandusvõi kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandusvõi kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandusvõi kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise

8(9) teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandusvõi kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Kohtu hinnangul saab P. Lemberit tema õigusteadmiste ning varasema hankemenetluses osalemise ning hiljem samas hankemenetluses kontaktisikuks ja esindajaks lisamise tõttu pidada isikuks, kes oli teadlik, et avab kaebaja nimel riigihangete e-registris hankedokumente, milledega tutvumisest algavad kaebajale kulgema ka menetlustähtajad. Kuigi VAKO ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud TsÜS § 133 lg-s 1 sätestatut, ei muuda see otsust õigusvastaseks.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et advokaadilt ei saa eeldada sellise info viivitamatut edastamist kaebajale, kui advokaat ei tegutse käsundi raames. Advokaadid on õigusteadmistega isikud, kellele on teada dokumentide kättesaamise tagajärjed ja kättesaamisest kulgema hakkavad tähtajad, seda enam, et P. Lember on asjaoludest nähtuvalt hankemenetluse regulatsiooniga kursis. Seega saab sellisel juhul advokaatide poolt menetlusdokumentide avamisest teavitamist igal juhul eeldada ning seda ka olukorras, kus dokumente avanud isikul tekkis vähemalt kahtlus, et avamine võib kaasa tuua tagajärgi. Seda enam, et praegusel juhul pole vaidlust, et P. Lember oli teadlik, et avab dokumente kaebaja registreeringu alt ning et tal puudub võimalus end eraldi süsteemis registreerida. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja viide P. Lemberi kaustaja rollile registris, kuivõrd roll riigihangete e-keskkonnas ei too iseenesest kaasa õiguslikke tagajärgi.

15. Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega ebavõrdse kohtlemise kohta. Praegusel juhul saab P. Lemberit seostada kaebajaga mitmete asjaolude kogumi põhjal, mitte üksnes e-keskkonnas dokumentide allalaadimisega. Kohus ja VAKO on ka arvestanud, kuigi volitus esindamiseks anti akakes 13.01.2015, et ta on kaebaja esindaja ka vaidlustusmenetluses ja kohtus. Seega oli P. Lemberile teada, et büroo kavatseb kõnealuses hankes osaleda. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et P. Lember laadis dokumente alla õppevõi uurimistöö eesmärgil. Juhul, kui advokaadid soovivad registrit kasutada õppetöö või praktikaga tutvumise eesmärgil, saavad nad end registreerida eraldi kasutajana ja kustutada seose konkreetse bürooga. Seda ei saa pidada ülemäära koormavaks kohustuseks, eriti arvestades, et nii õppe-, uurimiskui ka praktikaga tutvumise eesmärgil dokumentide avamisel on reeglina tutvujale kasulik lõppväljund – õpingute või nende vaheetapi lõpetamine, sissetulek artikli honorari, loengu või järgmise kliendi nõustamisest, aga igal juhul vähemalt oma kvalifikatsiooni tõstmise huvi edaspidise töö tarbeks. Alternatiivina on dokumendi avajal (sh büroos tegutseval vandeadvokaadi abil) võimalus koheselt bürood teavitada erinevate hankedokumentidega tutvumisest, sh ka olukorras, kus see toimus juhuslikult või tahtmatult. Asjassepuutuvad ei ole kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest seoses eregistrisse sisselogimisega, kuivõrd praegusel juhul loetakse kaebajat dokumentidega tutvunuks alates nende allalaadimisest, mitte e-keskkonda sisselogimisest.

16. Kuna P. Lember ei laadinud 29.12.2014 alla vaidlusaluse hanke hanketeadet, leiab kaebaja, et ei saanud sel kuupäeval tutvuda kvalifitseerimistingimustega (RHS § 39 lg 1 kohaselt sisalduvad need tingimused hanketeates). Kohus kaebaja selle seisukohaga ei nõustu, kuna asja materjalidest nähtuvalt laadis hankija kvalifitseerimistingimused üles eraldi failina ning puudub vaidlus selles, et

P. Lember selle dokumendi ka 29.12.2014 alla laadis. VAKO vaidlustuse nr 7-15-158302 toimikus on väljatrükk hankedokumente allalaadinud iskutest ning dokumentidest, kust kvalifitseerimsidokumentide allalaadimine ka nähtub. Käesoleval juhul ei nõustu kaebaja hankedokumendi ja kvalifitseerimise tingimustega ning kaebaja büroo vandeadvokaadi abi on alla laadinud just need dokumendid.

17. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et kaebaja on oma õiguste rikkumisest teada saanud 29.12.2014 ning sellest hakkas ka hankedokumendi vaidlustamise tähtaeg kulgema. Vaidlustuse esitamise viimaseks päevaks oli seega 08.01.2015, mistõttu on VAKO õigesti leidnud, et 22.01.2015 laekunud vaidlustus on esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

9(9) Kuna kaebaja ei esitanud vaidlustust VAKO-le tähtaegselt, on VAKO otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta õiguspärane ning kaebaja ei ole seega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt on see kohustuslik alus kaebuse tagastamiseks.

18. HKMS § 280 lg 1 kohaselt ei saa hankeasjas esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist VAKO-s. Praegusel juhul on kohus jõudnud seisukohale, et VAKO on õiguspäraselt pidanud vaidlustuse tähtaega ületatuks ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust VAKO-s läbinud. Kuna kaebus tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

19. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna praegusel juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 1280 eurot ning see tagastatakse selle tasunud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe