3-14-430/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-430

Haldusasi

A.K. kaebus Harku ja Murru Vangla vastu kahju hüvitamise

nõudes summas 63000 eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.K. (endise nimega K.)

Vastustaja: Harku ja Murru Vangla

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-14-430 menetluse lõpetamiseks seoses

kaebetähtaja rikkumisega ja lõpetada haldusasja nr 3-14-430 menetlus.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. lepinguline esindaja Monica Meristo esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Harku ja

Murru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, menetleda kaebaja 05.03.2014 esitatud

kahjunõuet. 05.06.2014 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt märgib kaebaja, et kui

kohus leiab, et kohtueelne menetlus ei ole vajalik, palub kaebaja välja mõista tekitatud kahju summas

63000 eurot. 06.06.2014 esitas kaebaja kohtule täiendavad dokumendid tõendamaks oma

majanduslikku seisundit. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja on

tasunud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja taotleb menetlusabi korras enda riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist ülejäänud tasumisele kuuluva riigilõivu osas.

2. Tartu Halduskohtu 06.06.2014 määrusega andis kohus asja kohtualluvuse korras üle menetlemiseks

Tallina Halduskohtule.

3. 04.07.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta paludes täpsustada kaebuse nõuet, esitada

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja majandusliku seisundi teatis ning esindaja õigusalast

haridust tõendavad dokumendid.

4. 21.07.2014 saabus kohtule kaebuse esitaja esindaja poolt puuduste kõrvaldamise avaldus.

5. 16.09.2014 määrusega otsustas kohus võtta A.K. kaebus Harku ja Murru Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 63000 eurot (tervisekahju tekitamine perioodil 20.06.2008-27.08.2008)

menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

6. Kaebaja seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.

Kaebuse esitaja märgib, et viibis Murru Vanglas ajavahemikus 20.06.2008 kuni 27.08.2008

eluosakonna kambris nr 210 tingimustes, mis põhjustasid A.K.le tervise kahjustumise.

Antud asjas on jõustunud kohtulahend 3-10-1343, 19.11.2013 mis tuvastas Murru Vangla tegevuse

õigusvastasuse. Alles selle kohtulahendi jõustumine andis Kaljurannale aluse esitada kahjunõue, kuigi

oma esialgses esitatud nõudes vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamises oli ka kahjunõue esitatud,

kuid kohtumenetluste käigus jäi see kuidagi kadunuks.

Kaebaja leiab viidates riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3, et kuna kohtulahend, mis tuvastas

Murru vangla tegevuse õigusvastasuse, jõustus alles detsembris 2013 aastal, on kahjunõue esitatud

tähtaegselt.

Oma 21.07.2014 kohtule esitatud täiendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et esitas vastustajale

kahjunõude 05.03.2014. Enne seda esitas A.K. kahjunõude vanglale 2010.a., kui oli kinnipeetav. Asja

arutamise käigus ei ole ta kahjunõudest loobunud või kui see on toimunud, siis pole ta seda teinud

teadlikult. Kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbitud ja need andmed peaksid olema nii haldusasjas

3-10-1343 kui ka Murru vanglas.

Kaebuse esitaja leiab, et kuna kahjunõude ta esitas ja see kajastus ka Riigikohtu lahendis 3-3-1-57-12,

siis on arusaamatu kuhu see kadus. Samas on ju kahjunõude esitamisel vajalik tõendada põhjuslik seos

ja antud juhul tuvastati vangla tegevuse õigusvastasus 2013.a. lõpus jõustunud otsusega. Tegemist on

sisuliselt õigusvastaselt tekitatud kahjuga, millise aegumistähtaeg ei saa mingil juhul olla käes. Kui

tuvastati tegevuse õigusvastasus ja saabunud kahju - antud juhul tervisekahju - , siis selles osas

kahjunõude esitamise tähtaeg on kas alates õigusvastasuse tuvastamisest või 10 aastat arvates kahju

tekkimisest.

Kaebuse esitaja leiab, et kui kohus peab kaebuse esitamist hilinenuks, siis tekib olukord, kus kohtud

menetlevad õigusvastasust aastaid ja see juba iseenesest välistab kahjunõude tähtaegse esitamise

võimaluse, milline aga meie õigusriigis ei saa olla lubatud. Kahjunõue esitati tähtaegselt esialgse

kaebuse esitamise hetkel, s.o. 2010 aastal. Nüüd pärast õigusvastasuse tuvastamist esitati samuti

tähtaegselt uus nõue, kuna eelmised kohtud on esialgse kahjunõude jätnud tähelepanuta ja A.K. ei ole

oma erialalt jurist, et juriidilistest eripäradest aru saada.

7. Harku ja Murru Vangla leiab, et kaebus (nõue) on esitatud tähtaega ületades ja palub jätta

tähtaja ennistamata.

7.1. Vastustaja märgib, et Riigikohtu Halduskolleegium on 06.03.2014 haldusasja nr 3-3-1-93-13

otsuses leidnud: /--/ Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti

kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Seega on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS §

17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes isikule jätkuva toiminguga kahju

tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Nt isiku kinnipidamine inimväärikust

alandavates arestimaja tingimustes võib olla jätkuv haldustoiming, mille vältel toimub kahju tekitamine

ning kahju lõplik ulatus selgub isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist. Kaebuse esitamise tähtaeg

võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama

kahju lõplikust ulatusest teada varem.

7.1.1. Esitatud kahjunõude aluseks olev 6-ndasse eluosakonda paigutamine, kestis 20.06.2008 kuni

27.08.2008. Kuna kahju tekkimine pidi kaebajale olema koheselt teada, tunda ning sellest lähtuvalt ka

arusaadav, mistõttu on õiguspärane lugeda tähtaja kulgemise algust kambrist 210 ära paigutamisest.

Seega hakkas kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaeg kulgema alates 27.08.2008.

7.1.2. Isegi kui kaebaja väidab, et 27.08.2008 ei olnud talle kahju tekkimine veel selge, siis kaebuse

halduskohtusse esitamise hetkel 23.05.2010 oli kahju tekkimine kaebajale selge ning arusaadav. Isegi

kui võtta tähtaja kulgemise aluseks halduskohtusse kaebuse esitamise aeg, on riigivastutuse seaduses

sätestatud kaebuse (kahjuhüvitamise) esitamise tähtaeg ületatud.

7.1.3. Oma õiguste kaitse viisi valib kaebaja ise. Tuvastamiskaebuse korral ei ole kohustuslikku

kohtueelset menetlust, mis aga kahjuhüvitamise nõude korral kindlasti läbida tuleb. Vangistuseadus on

kinnipeetavatele kogu aeg kättesaadav olnud, samuti oli Murru Vanglas võimalik arvutivõrgu kaudu

tutvuda õigusaktidega (eelneva avalduse alusel). Kuna kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse pea kaks

aastat peale kahjuhüvitamise aluseks oleva sündmuse toimumist võib eeldada, et kaebajal oli piisavalt

aega enda, vajalike õiguslike regulatsioonidega kurssi viimiseks. Tuvastamiskaebusega otse kohtusse

pöördudes võttis kaebaja endale riski, et kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaeg saabub ennem kui

soovitud kohtulahend.

7.1.4. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 16.02.2009 haldusasjas nr 3-3-1-71-09 öelnud järgnevat:

Erinevalt RVastS § 17 lg-st 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse halduskohtule,

sätestab VangS § 1¹ lg 8 erikorra, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangla poolt

tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks on kinnipeetaval kaks võimalust. Vangla poolt tekitatud kahju

hüvitamise taotlemiseks võib kinnipeetav esitada esmalt halduskohtule kaebuse haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks. Teine võimalus on esitada kohe kahju hüvitamise taotlus vanglale VangS

§ 1¹ lg-s 8 sätestatud korras.

7.1.5. Vastustaja hinnangul on kaebaja tõlgendus tähtaja kulgemisele meelevaldne ning vastutaja ei saa

sellise seisukohaga nõustuda. RVastS § 17 lg 3 sätestab tähtaja kulgemise algusena kahju tekkimisest

teada saamise, mitte aga õigusvastasuse tuvastamise faktiga. Nimetatud seisukohta toetab ka

Riigikohus.

7.1.6. Kuigi antud juhul on tegemist kahjuhüvitamisenõude esitamise tähtaegsuse vaidlusega sobib ka

käesoleva vaidluse korral hästi Riigikohtu seisukoht tähtaja ennistamise osas: Riigikohtu 01.10.2002

määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02. Määruse p 18 ütleb:/../ Varasemas praktikas on kolleegium leidnud,

et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks

ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik

selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi.

Sama määruse p 19: Kolleegium ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib

teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes.

Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada

välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes

kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. /../ Subjektiivsete õiguste kaitse

süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka

ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes

teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt

pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.

Ülaltoodut saab hästi kohaldada ka antud juhul. Kaebajal olid kõik võimalused valida endale sobiv

õiguskaitse vahend, samuti oli kaebajal võimalus tutvuda õigusaktidega või taotleda abi kohtust.

Kaebaja kaebuste põhjal on aru saada, et ta valis sellise õiguste kaitse viisi teadlikult, soovides vältida

kohustuslikku kohtueelset menetlust, mis oleks antud juhul aga olnud oluliselt efektiivsem ning ära

hoidnud ka käesoleva vaidluse. Kaebaja pole kohtumenetluse jooksul kordagi väitnud, et mõni

protsessinorm või muu õiguslik küsimus oleks talle arusaamatu.

7.1.7. Kaebaja väide, et ta esitas kohtumenetluse käigus kahjuhüvitamise nõude, mis mingil põhjusel

kuhugi kadus, on eksitav. Kaebaja pole haldusasjas nr 3-10-1343 kahjuhüvitamise nõuet esitanud.

Kaebaja kinnitab korduvalt, et tegemist on vaid tuvastamiskaebusega. Oma kaebuse lisas (07.06.2010)

selgitab kaebaja miks ta esitas tuvastamiskaebuse ning, et soovib kahjuhüvitamise nõude esitada peale

õigusvastasuse tuvastamist. Selles pöördumise sisu kohaselt on kaebaja tutvunud ka riigivastutuse

seadusega. Tuvastamiskaebuse esitamise soovi on kaebaja kinnitanud ka 02.10. 2010 istungil. Isegi,

kui selline nõue oleks esitatud, siis vastavalt VangS § 1¹ lg-le 8 poleks kohus saanud seda menetleda.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist

kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul

arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa

hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed

tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud

lahendi teatavakstegemisest.

RVastS § 17 lg 3 tulenevalt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal

kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest

aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse

seadustiku § 9 lg 4. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kahju tekkimisest teadasaamisest alates.

9. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

10. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, millest tulenevalt kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise

taotlust kohtule ei esitanud.

11. Kohus leiab, et seoses kaebetähtaja järgimise küsimusega on tuvastatud käesolevas asjas

järgmised faktilised asjaolud:

11.1. Kohus leiab tuginedes kohtuinfosüsteemis olevatele dokumentidele ja menetlusosaliste

seisukohtadele, et vaidlust ei ole selles, et A.K. esitas 23.05.2010 halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-

10-1343), milles palus tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla ja endise Ämari Vangla tegevus.

Kaebaja sõnul ei arvestanud vangla teda paigutades tema tervisliku seisundiga (xxxxxxxx) ning

paigutas ta niiskesse ja nõuetele mittevastavasse kambrisse nr 210, mis tõi kaasa kaebaja tervise

kahjustumise. Kaebaja märkis, et soovib esitada kahjunõude mittevaralise kahju tekitamise eest.

01.06.2010 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja kaebuse käiguta ning märkis, et kaebuse sellise

sõnastuse järgi pole võimalik üheselt aru saada, kas kaebus on esitatud ka Ämari Vangla peale, millise

konkreetse nõudega ning kas kaebaja soovib ainult vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamist

või ka kahju hüvitamist ning kelle poolt täpselt ja missugustes konkreetsetes summades tekitatuna.

07.06.2010 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustab, et käesoleva kaebusega soovib

Ämari- ja Murru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja peale õigusvastasuse tuvastamist

soovib esitada varalise kahju nõude.

02.10.2010 toimunud istungil on kohus kaebajale selgitanud, et käesolevas kohtuasjas saab arutada vaid

seda, mida ta oma kaebuses otseselt on palunud - tunnistada õigusvastseks Murru Vangla tegevus tema

6-ndasse eluosakonda paigutamisel, soov esitada kahju hüvitamise nõue on ainult selle esitamise eeldus

ning seda pole võimalik enne kohtueelse menetluse läbimist arutada. Kaebaja sõnul saab ta aru, et

arutatakse ainult tuvastamise nõuet (vt 02.11.2010 kohtuistungi protokolli 3 lk ülevalt 3 ja 4 rida).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud kaebuse esitaja väited selle kohta, et tema on kahju hüvitamise

nõude esitanud juba haldusasjas nr 3-10-1343 ega saa aru, miks kohus seda nõuet ei lahendanud ning

kuhu vastav kaebuse nõue kadus. Kaebuse esitaja on selgesõnaliselt kinnitanud, et ta saab aru, millist

kaebuse nõuet vastavas haldusasjas menetleti ja selgitanud, et kahjust rääkis, et põhjendada oma huvi.

Vaidlust ei ole ka selles, et 16.11.2010 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse haldusasjas nr 3-10-

1343 rahuldamata. 20.06.2012 otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata. 05.12.2012 rahuldas Riigikohus A.K. kassatsioonkaebuse, tühistas

Tartu

Ringkonnakohtu

20.06.2012

otsuse

ja

saatis

asja

uueks

läbivaatamiseks

Tartu

Ringkonnakohtusse. 19.11.2013 rahuldas Tartu Ringkonnakohus A.K. kaebuse. Otsus on jõustunud.

11.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et esitatud kahjunõude aluseks olev 6-ndasse eluosakonda

paigutamine, kestis 20.06.2008 kuni 27.08.2008. Samuti on kohtu arvates tõendatud kaebuse esitaja

kaebuse ja selle täiendusega haldusasjas nr 3-10-1343, et kaebuse esitaja mõistis hiljemalt kaebuse

esitamisel so 23.05.2010, et talle on kahju tekitatud.

12. Arvestades eeltoodut nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et kaebus on kohtule esitatud peale

kaebetähtaja möödumist ning kaebuse menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Kohus

põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

12.1. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline välja selgitada, milles seisneb

väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai.

Kuivõrd kahjunõude aluseks olev 6-ndasse eluosakonda paigutamine, kestis 20.06.2008 kuni

27.08.2008, mis oli kestev toiming (vt ka Riigikohtu 06.03.2014 lahend nr 3-3-1-93-13) ning kohtuasja

nr 3-10-1343 materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja sai oma tervise halvenemisest seoses vastavas

eluosakonnas viibimisega teada juba seal viibimise ajal, siis tuli kaebus kahju hüvitamiseks kohtule

esitada hiljemalt 27.08.2011. Kaebaja on kahju hüvitamise nõude kohtule esitanud aga 04.06.2014

seega olulise hilinemisega.

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Järelikult tuli kaebuse esitajal hiljemalt peale

vastavates tingimustest vabanemist (so peale kaebaja ümberpaigutamist teise vanglasse) välja selgitada

kahju ulatus ning esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul kahju hüvitamise nõue.

Samas, isegi kui asuda seisukohale, et kaebajale ei olnud koheselt so peale kaebaja ümberpaigutamist

selge, et tema tervisele on tekitatud kahju 6-ndasse eluosakonda paigutamisega perioodil 20.06.2008

kuni 27.08.2008, siis pidi kaebaja olema tekkinud kahjust ja selle põhjustanud isikust teadlik kõige

hiljem 25.05.2010 aastal, mil ta esitas vastavasisulise kohtukaebuse haldusasjas nr 3-10-1343, kuid kus

ta loobus kahjunõudest, kuivõrd kaebaja ei olnud läbinud selles osas kaebuse esitamise seisuga

kohustuslikku kohtueelselt menetlust. Kui hakata kaebetähtaja kulgemist arvestama alates 25.05.2010,

siis sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise kõige hilisemaks ajaks 25.05.2013 (RVastS

§ 17 lg 3). Kohtukaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks on kaebaja esitanud aga 04.06.2014, seega

ilmselgelt kaebetähtaja rikkumisega.

12.2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et kuivõrd kaebaja esitas kohtule õigusvastasuse

tuvastamise nõude, siis hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema vastavas asjas kohtulahendi

tegemisest. Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg ei ole üldjuhul sõltuvuses

haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtajast. Seega ei peatunud kahju

hüvitamise nõude esitamise tähtaeg seoses kaebaja poolt õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega

haldusasjas nr 3-10-1343. Ka Riigikohtu 19.04.2006 määruses nr 3-3-1-26-06 on märgitud, et HKMS

§ 9 lg-s 4 sätestatud tähtaegadele ei ole õige kohaldada tsiviilõiguses sätestatud nõude aegumise

peatumise või katkemise sätteid. Kehtiva TsÜS §-des 150, 160 ja 167 nimetatud asjaolud võivad omada

halduskohtumenetluses

kaalu

kaebuse

esitamise

tähtaja

ennistamisel,

kuid

ei

too

halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Kohus leiab, et eelpool nimetatud

põhimõtted on kohaldatavad ka käesoleval juhul.

Kaebaja väide, et juhul kui kohus peab kaebuse esitamist hilinenuks, siis tekib olukord, kus kohtud

menetlevad õigusvastasust aastaid ja see juba iseenesest välistab kahjunõude tähtaegse esitamise

võimaluse, milline aga meie õigusriigis ei saa olla lubatud ei ole asjakohane. Kohus nõustub siinkohal

vastustajaga ja leiab, et oma õiguste kaitse viisi valib kaebaja ise. Tuvastamiskaebuse korral ei ole

kohustuslikku kohtueelset menetlust, mis aga kahjuhüvitamise nõude korral oleks kaebajal tulnud

25.05.2010 kaebuse esitamise ajal läbida, kuivõrd tol ajal oli kaebaja kinnipeetav (vt Tartu Halduskohtu

01.06.2010 määrus nr 3-10-1343). Isegi kui kaebajal ei olnud kaebuse esitamise ajaks kohustuslik

kohteelne menetlus läbitud, ei olnud tal takistatud teha seda kohtumenetluse ajal ehk seaduses sätestatud

tähtaega järgides ning peale vastava menetluse läbimist esitada, kas kohtule kaebuse nõude muutmise

taotlus või eraldisseisev kaebus, mille oleks saanud kas liita tuvastamiskaebusega või siis mille

menetluse oleks saanud ka peatada, kuni tuvastamisnõue on lahendatud. Kohus nõustub vastustajaga

ka selles, et tuvastamiskaebusega otse kohtusse pöördudes võttis kaebaja endale riski, et

kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaeg saabub enne, kui soovitud kohtulahend.

Riigivastutuse seadus sätestab tähtaja kulgemise algusena kahjutekkimisest teada saamise, mitte aga

õigusvastasuse tuvastamise fakti.

12.3. Kaebuse esitaja viide sellele, et ta ei ole jurist ning sellest tulenevalt ei suuda juriidilistest

eripäradest aru saada, ei muuda kaebust tähtaegseks. Kuivõrd kaebuse esitaja ei esitanud kohtule ka

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuigi selle esitamise vajadusele juhtis kohus kaebaja

tähelepanu oma 04.07.2014 määruses (vt viidatud määruse p 3.2.), siis ei pea kohus hakkama ka

põhjalikult analüüsima seda, kas kaebaja kui õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus

protsessitoimingutes (kaebetähtaja ületamine) võiks olla vabandatav.

Samas leiab kohus, et vastustaja on viidanud õigesti Riigikohtu 01.10.2002 määrusele nr 3-3-1-57-02,

kus Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise

kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid

(protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema

kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-38-01- ja 3-

3-1-75-08.)

Kaebaja tähelepanu on haldusasja nr 3-10-1343 kohtumenetluse ajal juhitud sellele, et tuvastamisnõude

ja kahju hüvitamise nõude sisu on erinev, samuti sellele, et kahjunõude menetlemiseks peab olema

kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega tuli kaebajal endal olla piisavalt hoolas, et

selgitada välja vastavad tähtajad ning vaidlustamise täpne kord. Kui kaebajale jäi midagi ebaselgeks,

siis oleks tal tulnud pöörduda kas kohtu poole täiendava selgituse saamiseseks või otsida abi

professionaalselt õigusnõustajalt või taotleda endale riigi õigusabi korras esindaja määramist.

13. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik