1-14-7191/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-7191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanua 2015.a (istung toimus r Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 19.01.2015.a) Kriminaalasja number 1-14-7191 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi s

ekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

G.A tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu G.A

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta G.A Harju Maakohtu 09.10.2014.a otsusega kriminaalasjas 1-14-7191 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK G.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.10.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7191 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. Vastavalt KrMS

§ 238 lg 2 vähendati G.A-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus- 8 kuud vangistustkaetuks eelmise, s.o 21.11.2012.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega , s.o vangistusega 3 aastat ja 10 kuud. Karistuse kandmise (KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi) alguseks loeti eelmise, s.o 21.11.2012.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse järgi 04.01.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 25.10.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.01.2012 04.11.2015.a. .a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

2 (3) vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

24.07.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava sitatud materjalidest nähtub, G.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta G.A

ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetu ei ole ka range järelevalve tingimustes suutnud järgida kehtestatud korda ja on toime pannud mitmeid rikkumisi, muuhulgas ka vägivallateo kaaskinnipeetava suhtes. Varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud tulemuslikud.

G.A soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. avaldas, et

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on G.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud G.A . on karistust kanda rohkem kui kaks

kuud (KarS § 76 lg 3 G.A ). Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla esitatud materjalidest nähtub, et probleemne käitumine ilmnes G.A juba enne kooliminekut ning aja jooksul probleemid süvenesid. G.A käitumine on läbi aastate olnud manipuleeriv, ta on kergesti ärrituv, mis on endaga kaasa toonud enesevalitsuse kaotamise ja agres

siivse käitumise. Probleeme on esinenud ka alkoholi liigtarvitamisega. Karistusandmete väljavõttest nähtub, et G.A on arasemalt süüdi mõistetud röövimiste, v sissetungiga varguste, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise eest. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral, millest esimene ebaõnnestus seoses uue kuriteo sooritamisega ning teisel korral ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada, sest G.A viibis kogu katseaja kestel teise kohtuotsuse alusel vangistuses. Ka karistuse kandmise ajal ei ole G.A käitumine oluliselt paranenud, tal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h mitmeid kaaskinnipeetavate ründamise ja keelatud esemete hoidmise eest.

Lisaks on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla 14.02.2014.a käskkirjaga nr 6 Vangla peab G.A kõrgohtlikuks. Väidetavalt on G.A -1/174.

püstitanud endale tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid leida töö, elada pereelu. Samas tema - k

äitumine vangistuses ei näita valmisolekut seaduskuulekaks eluks.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt puudub G.A vabanemise järgselt elukoht.

Rahvastikuregistri andmetel on G.A elukoht külas, kus elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tema ema koos oma perega. Telefonivestluses kriminaalhooldajaga kinnitasid nii kinnipeetava ema kui ka vanaema, et G.A vabanemise korral ei ole neil võimalik talle elamispinda pakkuda.

Ka xxxxxx lt sotsiaalruumi ei saa, valla sotsiaalosakonna juhataja sõnul G.A linna põhjendades seda asjaoluga, et varasemalt on linn korra G.A-le sotsiaaleluruumi xxxxxxx

3 (3)

eraldanud, kuid G.A rikkus korduvalt sotsiaaleluruumi kasutamise nõudeid. G.A selgitas istungil et võimalik tööandja on lubanud teda elamispinnaga kindlustada, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt korteri omanik selleks nõusolekut ei anna.

Eelnevas tulenevalt on kohus seisukohal, et vangistusest t G.A tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole võima Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, lik. kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ka range järelevalve tingimustes ning mida toob kaasa kehtestatud nõuete rikkumine. Vangistuse jooksul korduvalt raskeid rikkumis toime pannud isik ei ole ilmselt vastavaid järeldusi teinud ja kohtul puudub veendumus, et karistus oleks eesmärgi täitnud.

Lisaks puudub G.A elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik