1-14-4508/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2015 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-4508 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid

K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

K.G sünd. 19.04.1981, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx puudub , töökoht Karistuse kandmise algus 11.05.2010 ja 12.04.2016 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt K.G-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. osalemine kohtuistungil

).

40 € , käibemaks 8 € Välja mõista K.G-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kaitsjatasu tuleb K.G-l tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700003623 K.G 1- ja selgitus „ 14-4508 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.G vangistusest tingimisi enne t abastamiseks. ähtaega v

K.G

on Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega süüdi tunnistatud Karistusseadustiku (KarS)

§209 lg.2 p.1, §345 lg.1, §213 lg.1, §344 lg.1, §349 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat 11 kuud . KarS §65 lg.1 kohaldamisega

1 päev Karistuse kandmise alguseks loeti 11.05.2010.

Viru Vangla iseloomustus puuduvad kehtivad est nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristus . Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheteist ed kümnel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude muster kordub ning kuritegude laad on sama majandusliku kasu saamine. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide – tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, läbinud sammu, Eluviisitreening, Usk ja teadmine, Tee ja töötanud majandustöödel abitöölisena jäätmekäitluses Käesoleval hetkel omandab puidupingitöölise eriala . kinnipeetav Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kinnipeetav on vangistuses olnud korduvalt alates 2002, vabaduses viibitud perioodid on olnud liiga lühikesed püsiva töötamise jaoks. kinnipeetaval puuduvad tööoskusi tõendavad dokumendid. Kinnipeetav on impulsiivsuse tõttu kergesti kaasaminev, tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Korduvad kelmused ja identiteedivargused viitavad teisi ärakasutavale eluviisile ja hoolimatusele. on täitmata rahalisi nõudeid Kinnipeetaval summas 21 009,81 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Vabanedes kavatseb kinnipeetav elama asuda xxx. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 28.03.2019 . Kinnipeetav alusta . Lähedastest on kinnipeetaval vanemad ja poolõde s narkootikumide tarvitamist 18-aastaselt

– tunnistab probleemi ja soovib sõltuvusest vabaneda. Kuriteod on toime pandud narkootikumide ostmiseks vajaliku raha saamiseks ja nende kättesaadavuse tagamiseks. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, kuid on omandanud kriminaalse käitumisviisi, mis vanglas väljendub manipuleerivas käitumises soovitava tulemuse saavutamiseks. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla 25.11.2014 käskkirja alusel on isik paigutatud avavanglaosakonda. Kinnipeetaval on töövõime kaotus 40% ulatuses. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses l on kinnipeetaval

märgib, et ähedastest vanemad ja poolõde Emaga on kinnipeetava suhe lähedane, isaga on erimeelsused . kinnipeetava seaduserikkumiste pärast, poolõega on suhted jahedad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kes . on nõus kinnipeetava enda juurde võtma Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. xxx juhatuse liige teatas

kriminaalhooldusametnikule telefoni teel, et tal ei ole kinnipeetavale tööd pakkuda. Kinnipeetava ema ütles kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetaval on põhikool lõpetamata ja eriala puudub. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetava emale teadaolevalt ei ole kinnipeetav vabaduses sõltuvusravi läbinud, kuna ei ole oma sõltuvust tunnistanud.

Maakohtu istung

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud

Kinnipeetav K.G seletas maakohtu istungil, et on reegleid rikkunud ja kõik on olnud seotud narkoga, mistõttu vajab vabaduses abi.

Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja viitas asjaolule, et viimasest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisest on toimunud muutused paremuse poole.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg. katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt olnud kriminaalhooldusel, mille käigus on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning pannud kehtival katseajal toime uue kuriteo. Tegemist ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isikuga.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimelike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord hakkab kõiki kontrollnõudeid täitma ja ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul piisavaks meetmeks, et tagada tema seaduskuulak

s käitumine katseajal ja edaspidi.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt olid kinnipeetaval vabaduses suured probleemid seoses narkootikumide tarvitamisega. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses oma probleemiga tegelenud ja vastavaid sotsiaalprogramme läbinud, kuid leiab, et neis programmides saadud teabe kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kui kinnipeetav vabaneb ja satub endisesse keskkonda endis - te sõprade tuttavate keskele, siis on tagasilangus üsna tõenäoline. Kinnipeetav tunnistas maakohtu istungil ka ise, et üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamine.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. kinnipeetav väitis küll maakohtu istungil, et töökoha on talle garanteerinud xxx juhatuse liige xx xx, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et xx xx on ametnikule kinnitanud et kinnipe Kinnipeetav on varem toime etavale tal tööd pakkuda ei ole. pannud varavastaseid kuritegusid ja tal on suures summas tasumata rahalisi kohustusi, seega võib ta majanduslike raskuste tekkimisel panna toime uusi kuritegusid.

Elukoha ja ema toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud.

Kinnipeetavale karistuseks mõistetud vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saks käsitleda erandina asjas.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 €. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus 48 € väljamõistmiseks on põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, § , §386, §387 §426 ja .

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik