3-14-51955/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51955 Haldusasi Valeri Žini kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks

summas

9000 eurot seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.12.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Valeri Žini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Valeri Žin Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.12.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 206 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Valeri Žin esitas 09.05.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles leidis, et teda on Tallinna Vanglas viibitud 18 kuu jooksul ebainimlikult ja alandavalt koheldud, kuna tal oli kambris isiklikku ruumi alla 3 m2 ja ka muud kinnipidamistingimused olid puudulikud. Kaebaja taotles alandava ja ebainimliku kohtlemise eest 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu kohta. 18.06.2014 esitas V. Žin uue taotluse, milles kordas enda nõuet. 2.

V. Žin esitas 01.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole Tallinna Vanglalt oma kahju hüvitamise nõudele tähtaegselt vastust saanud ning taotles vanglalt 9000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist moraalse ja füüsilise kahju tekitamise eest. Kaebaja kirjeldas, et Tallinna Vanglas 2006. – 2007. a vahi all olles haigestus ta halbade kinnipidamistingimuste tõttu tundmatusse haigusesse, mis väljendus mädapaisetena näol ja seljal. Pärast operatsiooni jäi kaebaja näole kaks ebameeldivat armi. Kaebaja leidis, et Tallinna Vangla rikkus tema õigusi 18 kuu jooksul 2006. – 2007. a ja 2010. – 2011. a ning viis tema tervise kriitilisse seisu. Kaebuses esitas kaebaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 3. Tallinna Vangla tagastas 17.09.2014. a otsusega V. Žini kahjunõude läbivaatamatult, kuna kahjunõue oli mittetähtaegne ning tähtaja ennistamine polnud põhjendatud.

4. Tartu Halduskohus tagastas 24.10.2014. a määrusega V. Žini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset korda. 5.

V. Žin esitas 29.10.2014 Tartu Halduskohtu 24.10.2014. a määrusele määruskaebuse, mille Tartu Halduskohus jättis oma 05.11.2014. a määrusega käiguta, andes riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja. Kohus selgitas ka võimalust esitada menetlusabi taotlus. 6.

V. Žin esitas 09.11.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 29.10.2014. a määruskaebuse esitamisel. 7. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, tema 29.10.2014. a määruskaebuse uuesti käiguta ning andis riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest. 8. Tartu Halduskohus tagastas 15.12.2014. a määrusega V. Žini 29.10.2014. a määruskaebuse. Määruses selgitati, et HKMS § 206 lg 1 ls 3 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 3 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui tasutud ei ole riigilõivu. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Seega on riigilõivu tasumine määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. Kuna V. Žin ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud, tuleb tema määruskaebus eelnevalt väljatoodud sätete alusel tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.

V. Žin esitas 29.12.2014 avaldusena pealkirjastatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.12.2014. a määrusele. Avalduse kohaselt on vaidlustatud määrus absurdne edasikaebamiskorra osas, kuna selle kohaselt peab kaebaja esitama määruskaebuse selle peale, et tema määruskaebust ei võetud menetlusse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kaebajale ei ole raha juurde tekkinud, kuid võib eeldada, et riigilõivu küsitakse ka käesoleva määruskaebuse eest ning lõivu tasumata jätmisel määruskaebust vastu ei võeta. Sellest järeldub, et inimesel, kellel ei ole lõivu maksmiseks vahendeid, puudub õigus kaitsta oma seisukohta Eesti kohtus. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine ei ole Eesti kohtute jaoks kuritegu, kui sellesse on segatud riik.

10. Tartu Halduskohus jättis 05.01.2015. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis riigilõivu 15 euro tasumiseks aega 15 päeva määruse saamisest. Kohus selgitas ka menetlusabi taotluse esitamise võimalust.

11. V. Žin esitas 18.01.2015 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 29.12.2014. a määruskaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus rahuldas 21.01.2015. a määrusega menetlusabi taotluse, jättis kaebaja 29.12.2014. a määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

13. Kaebaja esitas 29.10.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.10.2014. a määruse peale, millega tagastati tema kaebus. Kuni 31.12.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitas küll 09.11.2014 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuid halduskohus jättis selle oma 24.11.2014. a määrusega rahuldamata ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks uuesti tähtaja

15 päeva määruse kättesaamisest. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 24.11.2014. a määruse koos tõlkega kätte 26.11.2014 (tl 65) ning seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 11.12.2014. Sama tähtaja jooksul, s.o 15 päeva jooksul alates 24.11.2014. a määruse kättesaamisest, oli kaebajal võimalus vaidlustada ka 24.11.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, kuid seda kaebaja ei teinud. Seega pidi ta hiljemalt 11.12.2014 tasuma 29.10.2014. a määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Nii halduskohtu 24.11.2014. a määruse resolutsioonis kui ka põhjendavas osas sisaldus hoiatus, et puuduse kõrvaldamata jätmisel ehk riigilõivu mittetasumisel määruskaebus tagastatakse. Halduskohus tuvastas ning ringkonnakohus kontrollis, et kaebaja ei ole 29.10.2014. a määruskaebuselt riigilõivu tasunud ning vastupidist ei väida ka kaebaja ise. Seega tagastas halduskohus määruskaebuse õigesti HKMS § 206 lg 1 ls 3, § 187 lg 3 p 3 ja § 187 lg 4 alusel, kuna kaebaja jättis riigilõivu tasumata jätmises seisneva puuduse tähtaegselt kõrvaldamata.

14. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks ning suuremas osas puudutas 29.12.2014. a määruskaebuse tekst hoopis küsimust, kas kaebaja peab ka selle määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Need väited ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohased.

15. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja 29.12.2014. a määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.12.2014. a määrus muutmata. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/