Legislator Case Law & Legislation
3-14-51670/10 AI generated

3-14-51670/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-51670/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vanglas registreeriti 31.03.2014 Stanislav Korsaki kahju hüvitamise taotlus nr 5- 18/14/9621-1, milles ta nõudis hüvitist 40 eurot, kuna 22.02.2013 võeti Tallinna Vanglas temalt kambrist ära äratuskell ning paigutati see isiklike asjade lattu, kuid kui ta etapeeriti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, seda tema isiklike asjade hulgas ei olnud.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51670/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Vangistusseaduse § 15 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos.

Keywords

AI generated
protection of the euro Eurocheque conversion rates for the ECU euro banknotes issuance european order for payment procedure cash changeover
AI generated
3-25-1528/13
1.Tartu Halduskohtusse laekus 23.05.2025 X kaebus Tartu Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3-14-50847/9
Tartu Halduskohtule saabus 19.05.2014 A.
3-25-4760/5
Kaebaja X esitas 31.12.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu.
3-16-2461/45
12.09.2016 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis hüvitist 500 eurot selle eest, et temale ei antud 25.06.2014 poelehte ning ta jäi õigusvastaselt 03.07.2014 ilma õigusest kasutada kambris elektriseadmeid, s.t telerit ja veekeedukannu. Tartu Vangla õigusvastase tegevusega põhjustati talle kannatusi ning kahjustati tervist. Tartu Vangla 17.11.2016 otsusega nr 1-13/183-4 jäeti XXX taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu XXX taotlus rahuldamisele isegi juhul, kui vangla on toiminud 25.06.2014 poelehe andmata jätmisel ning 03.07.2014 XXX teleri ja veekeeduseadme lattu paigutamisega seonduvalt õigusvastaselt, kuna on ebatõenäoline, et nende tegevustega võinuks kaasneda kahju, mis kuulub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele.
2-16-9298/26
ProInkasso OÜ esitas 15. juunil 2016 kostja vastu hagi 91 022.61 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 25.01.2013 sõlmisid M M (esialgne võlausaldaja) ja kostja laenulepingu nr 25/01/2013 summas 47 000 eurot tähtajaga kuni 25.01.2014. Samaaegselt laenulepingu sõlmimisega koostasid ja allkirjastasid M M ja kostja raha üleandmise-vastuvõtmise akti, milles kostja kinnitab laenusumma kättesaamist. Laenulepingus määratud tähtajaks kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51670 Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Korsaki kaebus Tallinna Vangla vastu tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 40 eurot seoses äratuskella kadumisega Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Stanislav Korsak Vastustaja – Tallinna Vangla

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Tallinna Vanglalt Stanislav Korsaki kasuks välja hüvitis 13 eurot.

3. Mõista Tallinna Vanglalt Stanislav Korsaki kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. märts 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Vanglas registreeriti 31.03.2014 Stanislav Korsaki kahju hüvitamise taotlus nr 5- 18/14/9621-1, milles ta nõudis hüvitist 40 eurot, kuna 22.02.2013 võeti Tallinna Vanglas temalt kambrist ära äratuskell ning paigutati see isiklike asjade lattu, kuid kui ta etapeeriti Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, seda tema isiklike asjade hulgas ei olnud.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 06.08.2014 S. Korsaki kaebus, milles ta nõuab hüvitist 40 eurot Tallinna Vangla ära kaotatud äratuskella Casio eest. S. Korsak märkis, et Tallinna Vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja 15 eurot riigilõivu.

3. 12.11.2014 esitas Tartu Halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 58 alusel Tallinna Vanglale kohtunõude, milles paluti teatada, kas S. Korsak on esitanud antud asjas kahju hüvitamise taotluse ning kas Tallinna Vangla on selle lahendanud. Samal päeval teatas Tallinna Vangla, et ei ole kahju hüvitamise taotlust lahendanud.

4. Tartu Halduskohus võttis 19.11.2014 kaebuse menetlusse, luges vastustajaks Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele 10 päeva jooksul vastama.

5. Tallinna Vangla palus oma 28.11.2014 vastuses kaebusele jätta see rahuldamata, kuna kaebajale on Tallinna Vangla direktori 18.11.2014 korraldusega hüvitatud kahju summas 10 eurot ning äratuskella maksumus ei ole tõendatud.

6. Oma 22.12.2014 määrusega määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 16.01.2015. Ühtlasi teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.01.2015.

7. 05.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Korsaki avaldus, milles ta märgib, et kui Tallinna Vangla hüvitas talle kahju 10 eurot, siis ta soovib, et Tallinna Vangla hüvitaks talle veel 30 eurot. Ühtlasi taotleb ta menetluskulude välja mõistmist Tallinna Vanglalt.

Kaebuse põhjendused

8. Kaebaja selgitab kaebuses, et viibis Tallinna Vanglas 27.09.2012 – 05.06.2013. 18.12.2012 saadeti talle Tallinna Vanglasse maksikirjaga kollane Casio äratuskell, mis paigutati algselt Tallinna Vangla lattu, mis nähtub ka 18.12.2012 aktist. Hiljem väljastati äratuskell talle kambrisse. 22.02.2013 võeti läbiotsimise käigus äratuskell kambrist ära ning paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu, mis kajastub ka 22.02.2013 aktis. 05.06.2013 etapeeriti ta Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Laost väljastati tema isiklikud asjad, aga nende seast puudus äratuskell Casio. Kuigi Tallinna Vangla ametnikud lubasid kahju hüvitada, ei olnud 26.03.2014 seisuga tagastatud äratuskella ega hüvitatud ka selle maksumust. S. Korsak nõuab hüvitist 40 eurot ning palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

9. Oma 05.01.2015 kohtusse saabunud avalduses selgitab S. Korsak, et ei ole nõus Tallinna Vangla kahju hüvitamisega summas 10 eurot ning nõuab veel 30 eurot hüvitamist. Ühtlasi rõhutab ta oma taotlust mõista Tallinna Vanglalt välja menetluskulud.

Vastustaja vastuväited

10. Tallinna Vangla selgitab oma kirjalikus vastuses kaebusele, et ei vaidle vastu, et 18.12.2012 saabus kaebajale maksikirjaga äratuskell ning et 22.02.2013 võeti kaebajalt läbiotsimise käigus äratuskell ära. Vastustaja ei vaidle, et tema tegevusest on kaebajale tekkinud varaline kahju. Tallinna Vangla hinnangul on teada üksnes see, et tegemist oli kollase äratuskellaga ning ei ole teada, millise brändi kellaga tegemist oli. Äratuskellade hinnad algavad 2,7 eurost. Seetõttu hüvitati Tallinna Vangla direktori 18.11.2014 korraldusega nr 167 kaebajale tekkinud varaline kahju summas 10 eurot. Kuna kahju on hüvitatud, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

11. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal kadus Tallinna Vanglas oleku ajal ära kinnipeetavate isiklike asjade laost äratuskell ja vastustaja hüvitas äratuskella kaotamisega seoses kaebajale varalise kahju summas 10 eurot. Vaidlus käib kahju hüvitamise suuruse kohta. Kaebaja seisukoha kohaselt oli tal äratuskell Casio väärtusega 40 eurot, 10 eurot kompenseeriti ja ta soovib veel 30 euro väljamõistmist.

12. Pooled on eri meelel ning vaidlevad selle üle, millist brändimärki kandis kadumaläinud äratuskell ning mis oli selle maksumus. Seega kohus peab tuvastama kadumaläinud kella väärtust toimikus olemasolevate tõendite alusel.

13. Vangistusseaduse § 15 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos.

14. On tuvastatud, et 18.12.2012 saadeti kaebajale maksikirjaga Tallinna Vanglasse äratuskell, mis võeti ära ja paigutati vangla lattu 18.12.2012 esemete äravõtmise akti alusel. Akti kohaselt on äratuskella kollane ning kella marki ei ole kajastatud (tl 7). 22.02.2013 esemete äravõtmise akti kohaselt paigutati „kollast värvi lauakell“ kambrist 424 lattu (tl 13). Mõlemas aktis vangla ametnike poolt ei ole märgitud kella marki. Seega ei ole käesoleval juhul vangla suutnud tõendada, millist marki kellaga oli tegemist. Tavaliselt on igal kellale märgitud tootja nimi ning selgelt identifitseeritava tootjaga esemete puhul on tavapärane vangla märkida äravõetud eseme identifitseerimiseks ka selle eseme mark. Seda, et tegemist on tavapärase praktikaga, kinnitab ka S. Korsaki isiklike asjade ühtne nimekiri, milles paljudel esemetel on mark märgitud (tl 12 pöördel). Mõlemas aktis seevastu on kella mark märkimata. Kui kellal ei ole nähtaval kohal märget tootja kohta, on võimalik teha dokumentidesse märge ka selle kohta. Kohtu hinnangul on mõlemad aktid vanglaametnike poolt ebakorrektselt vormistatud ja seega vastustaja ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja äratuskell ei olnud Casio. Käesolevas asjas oli antud VSkE § 61 lg

3 kohaselt vangla lattu hoiule kaebaja ese ja vangla pidi tagama selle säilitamise. On selge, et kinnipeetava võimalused tõendada vangla käes hoiul olnud eseme marki ja maksumust on piiratud. See tähendab, et vastustaja peab tõendama, et kaebajal ei olnud äratuskell Casio marki.

15. Kohtu päringule vastas Tallinna Vangla, et kinnipeetava S. Korsak laos olevate varade nimekirjas äratuskella ei ole fikseeritud. Sellest kohus teeb järelduse, et maksikirjaga kaebajale saadetud äratuskella üldse ei kantud kinnipeetav S. Korsaki laos olevate varade nimekirjas ja seega vastustaja ei saa kuidagi tõendada, et tegemist ei olnud äratuskellaga Casio (tl 45 pöördel

– tl 46).

16. Riigivastutuse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja hindas Casio äratuskella väärtuseks 40 eurot, kuid ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta. Vastustaja ei olnud nõus, et kell oli Casio ning märkis, et äratuskellade hinnad algavad 2,70 eurost. Kohus kontrollis erinevatest internetikaubamajadest (www.anttila.ee, www.kellad.ee, www.alamo.ee ning www.neostore.ee) äratuskellade Casio hindu. Selgus, et Casio äratuskellade hinnad on alates 10,90 kuni 35 eurot (erinevad kellad vastavalt 10,90; 16,90; 21,99; 23,50; 29,30 ja 35 eurot) (tl 34-39). Kuna kohtule ei ole teada, millisele äratuskellale kaebaja äratuskell kõige enam sarnanes, lähtub kohus keskmisest Casio äratuskella hinnast 23 eurot. Seoses sellega, et vastustaja hüvitas kaebajale 10 eurot, jääb hüvitise summaks 13 eurot ja seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt.

17. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades asjaolu, et kaebaja pöördus kohtusse ajal, mil Tallinna Vangla viivituse tõttu kahju hüvitamise taotluse lahendamisel oli tal juba see õigus olemas, ei saa kohus arvesse võtta kahju hüvitamise taotluse osalist rahuldamist Tallina Vangla poolt ning loeb menetluskulude arvestamise mõttes kaebuse rahuldatuks 57,5% ulatuses (ehk 23 eurot nõutud 40st). Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 15 eurot. Seejuures oleks ta pidanud tasuma sama palju riigilõivu ka väiksema nõude korral. Ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-46-12 punktist 38 tuleneb, et kohustus kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulusid proportsionaalselt jagada ei ole absoluutne. Kohtu hinnangul on seega õiglane mõista asjas tasutud riigilõiv välja vastustajalt terves ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik