1-14-10697/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-10697

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-10697 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. detsembri 2014. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Anton Maslov (ik 38311280268, viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Anton Maslovi määruskaebus Harju Maakohtu 30. detsembri 2014. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. detsembri 2014. a otsusega tunnistati Anton Maslov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 28. august 2014. a.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Maslovilt välja sundraha 887,50 eurot, ekspertiisitasu 1734 eurot, toimiku koopia tasu 1 euro ja kaitsjatasu 456 eurot riigi tuludesse. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Harju Maakohtu 27.10.2014 otsuse peale esitas A. Maslov määruskaebuse, milles palub jätta kõik menetluskulud riigi kanda, kuna ta kannab käesoleval ajal karistust.

1-14-10697

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg 2 teises lauses ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

5. Esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustab A. Maslov maakohtu otsust temalt menetluskulude väljamõistmise osas ning taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist, arvestades seda, et ta viibib käesoleval ajal vangistuses ning ei saa seetõttu menetluskulusid tasuda. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et see määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Maakohus on juba märkinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa neist riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega võimaldab nimetatud säte kohtul jätta menetluskulude hüvitamine osaliselt riigi kanda, kuid ei näe ette võimalust jätta menetluskulud riigi kanda täielikult. Käesolev kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses.

17. detsembril 2014. a on prokurör, süüdistatav A. Maslov ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlminud kokkuleppe (1. kd, tl 202-205), milles on välja toodud ka kohtueelse menetluse kulud ning kokkuleppe kohaselt on A. Maslovile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest (s.o 887,50 eurot) ja kriminaalmenetluse kulud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Harju Maakohtu 30. detsembri 2014. a istungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada (1. kd, tl 215).

Kohtuistungil on käsitletud ka menetluskuludega seonduvat. Kaitsja palus osa menetluskulusid jätta riigi kanda ja ülejäänud osas ajatada, kuna isik viibib vangistuses ja ei ole suuteline menetluskulusid tasuma. Maakohus leidis, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid A. Maslovilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on meesterahvaga, kes on võimeline töötama nii vabaduses, kui ka vanglas viibides. Maakohus leidis aga, et A. Maslovile võib menetluskulude tasumiseks anda mõistliku aja ning võimaldas A. Maslovil tasuda menetluskulud kohtupraktikas omaksvõetud pikima tähtaja, s.o 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, sh asjaolu, et isik viibib vangistuses. Kuigi tööhõive

1-14-10697

vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa automaatselt välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12). VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Orvi Tali