3-14-51229/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51229 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.01.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Nõuni Puit & Tooted kaebus Maksuja Tolliameti 22.05.2014 korralduse nr 13-7/398-18 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Nõuni Puit & Tooted , esindajad vandeadvokaadid Urmas Kõrgesaar ja Häli Jürimäe Maksuja Tolliamet Resolutsioon Jätta OÜ Nõuni Puit & Tooted kaebus haldusasjas 3-14-51229 rahuldamata. Tühistada 27.06.2014 kohtumäärusega kohaldatud esialgne õiguskaitse Maksuja Tolliameti 22.05.2014 korralduse nr 13- 7/398-18 täitmise peatamise kohta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliamet on teinud OÜ-le Nõuni Puit & Tooted korralduse nr 13-7/398-18 22.05.2014 maksuvõla tasumiseks. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Nõuni Puit ettevõtte ülemineku OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, mistõttu on OÜ Nõuni Puit & Tooted (kui ettevõtte ülevõtja) omandanud OÜ Nõuni Puit ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse summas 59 577,99 eurot.

31.07.2013 alustas maksuhaldur OÜ Nõuni Puit & Tooted suhtes menetlust, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas OÜ Nõuni Puit ettevõte on üle läinuid OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Maksuhaldur on kogunud selleks tõendeid, teinud paikvaatlust OÜ Nõuni Puit & Tooted tegevuskohas Valgamaal Palupera vallas Päidla külas puidutöökojas, kus toimus OÜ Nõuni Puit & Tooted majandus-ja kutsetegevus ning võtnud sealsetelt töötajatelt selgitusi. Maksuhaldur on kohustanud menetluse raames esitama äriühingul dokumente ning nõudnud dokumente kolmandatelt isikutelt. Kokkuvõttes on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ Nõuni Puit & Tooted vastutab OÜ Nõuni Puit maksuvõla eest, mis on tekkinud enne ettevõtte üleminekut OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtte üleminek on toimunud hiljemalt 31.01.2011. OÜ Nõuni Puit & Tooted vastutab OÜ Nõuni Puit tasumata maksukohustuste eest, mis on tekkinud maksustamisperioodide detsember 2009 kuni jaanuar 2011 eest tasumisele kuulunud maksude ning maksustamisperioodi jaanuar 2011 maksude tasumata jätmisest tekkinud intresside osas kokku 59 577,99 eurot. Maksuhaldur on korraldusega nr 13-7/398-18 22.05.2014 nõudnud OÜ-lt Nõuni Puit & Tooted sisse maksuvõla. OÜ Nõuni Puit & Tooted on esitanud eelnimetatud korralduse tühistamise nõudes kaebuse halduskohtule. Kohus on kohtumäärusega 25.06.2014 asja menetlusse võtnud ning kohaldanud 27.06.2014 kohtumäärusega esialgset õiguskaitset.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse esitaja on taotlenud Maksuja Tolliameti 22.05.2014 korralduse nr 13-7/398-18 tühistamist.

Kaebuses on leitud, et rikutud on kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaevatava korralduse alused on ebaselged. Kaebaja leiab, et maksuvõla sissenõudmisel ei ole asjakohane haldusakti õigusliku alusena käsitleda sundtäitmist. Kaebaja ei ole saanud realiseerida täielikult ärakuulamise põhimõtet ning maksuhalduri nõue on aegunud. Kaebaja on seisukohal, et maksukohustus tekib seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel ning maksu määramiseks ja sissenõudmiseks antavad haldusaktid on õigussuhet tuvastavad, mitte tekitavad haldusaktid.

Kaebaja ei nõustu korralduses sisalduva ettevõtte ülemineku käsitlusega ning märgib, et kaks juriidilist isikut on kaks eraldiseisvat ettevõtet ning OÜ Nõuni Puit & Tooted ei saa olla maksuobjektiks. Maksuhalduril tuleb tuvastada esmalt isiku maksukohustuse olemasolu ja seejärel kohustada teda makse tasuma. Kaebaja märgib, et antud juhul on korralduse puhul tegemist maksu tasumiseks kohustava haldusaktiga ehk maksu määramisega, seega peaks haldusakti õigusliku alusena olema märgitud MKS § 92 ja § 95 ja seda ka järgima.

Kaebaja märgib, et korraldus on sisuliselt maksuotsus. Kaebuse esitaja ei nõustu ka sellele, et maksuhaldur on tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 183. Kaebaja märgib, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning antud juhul on nõue aegunud ning pikema aegumistähtaja kohaldamist ei ole korralduses selgitatud.

Kaebuse kohaselt on rikutud tõendite kogumise nõudeid, mis toob kaasa tõendi lubamatuse. Kaebaja hinnangul ei ole nõuetekohaselt läbi viidud paikvaatlust ning nõuetekohaselt ei ole võetud töötajatelt seletusi. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ettevõtte üleminekut ning ei ole täidetud ka Riigikohtu praktikas viidatud kriteeriumid. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et toimunud on ettevõtte üleminek kuna mõlema äriühingu tegevusvaldkond, koduleht, kontaktid, tegevuskoht, töötajad ja vahendid on samad.

Kaebuse täienduses jääb kaebaja seisukoha juurde, et korralduse õiguslikud alused on ebaselged ja puudulikud, kaebaja jääb seisukoha juurde, et kaebajale on määratud täiendavalt tasumiseks maksusumma ja tegemist on maksu määramisega maksukorralduse seaduse ( MKS) § 95 mõistes. Kaebaja arvates ei ole vastustaja lükanud ümber seisukohta, et maksusumma määramine on aegunud. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud fakti, et maksuhaldur jättis kaebaja suhtes täitmata kohustuse põhjendada vaatluse erakorralisust ja vaatluse etteteatamisvajaduse puudumist.

Kaebuse täiendus sisaldab ka taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ning esitatud on menetluskulude nimekiri.

Vastustaja seisukohad , põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Vastustaja on märkinud, et kaebaja on viidanud asjakohatutele õigusnormidele ning antud asjas kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse sätted läbi MKS § 37. Vastustaja seisukohalt on maksuhalduril õigus teha korraldus maksuvõla tasumiseks ja kohustuste mittetäitmise korral on maksuhalduril õigus teha hoiatus sundtäitmise algatamiseks. Antud juhul ei ole tegemist maksu määramisega ja maksuotsusega MKS § 95 tähenduses, vaid maksuvõlaga, mis on tekkinud OÜ Nõuni Puit poolt deklareeritud ja tasumata maksudest ja tekkinud intressidest. Kuna tegemist ei ole maksu määramisega, siis ei laiene ka maksusumma määramise aegumistähtajad.

Maksuhalduri hinnangul toimus ettevõtte üleminek 2011 jaanuari lõpuks, seega ei ole aegunud ka nõue OÜ Nõuni Puit & Tooted vastu. Vastustaja viitab VÕS § 183 lg 3-le. Maksuhaldur väidab, et OÜ Nõuni Puit maksukohustus tekkis deklaratsioonide alusel ja intressinõue tekkis seaduse alusel ning kohustused läksid ettevõtte omandajale üle. Vastustaja märgib, et kaebaja ajab tahtlikult segi maksusumma määramise ja maksuvõla sissenõudmise alused. Mis puudutab tõendite kogumist, viitab maksuhaldur MKS § 72 lg 3 ja § 72 lg 5 p 6 ning möönab, et vaatluse protokollides võis olla kellaaja märkimisel ebatäpsust. Maksuhaldur viitab kaevatava korralduse punktidele 3.1-3.10 ja 5.3.1-5.3.6 ning leiab, et tuvastatud on OÜ Nõuni Puit ettevõtte üleminek OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Kaebuse täiendusele ja menetluskuludele ei ole maksuhaldur omapoolseid täiendavaid selgitusi esitanud.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel.

2.Maksuja Tolliamet on teinud OÜ-le Nõuni Puit & Tooted korralduse nr 13-7/398-18 22.05.2014 maksuvõla tasumiseks. Korralduses on tuginetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 35, § 37, § 129 lg 1 ja lg 3. Korraldusega pannakse maksukohustuslasele mitterahalise iseloomuga kohustusi või määratakse rahalisi kõrvalkohustusi. Korraldust saab anda teabe nõudmiseks, tõendite kogumiseks, maksuvõla sissenõudmiseks ja sunniraha määramiseks. Antud juhul on tehtud korraldus MKS §

129 lg 1 ja lg 3 alusel maksuvõla tasumiseks ning lisaks on märgitud hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kui kohustust ei täideta tähtajaks. Antud juhul ei ole tegemist maksusumma määramisega vaid sissenõutava maksuvõlaga OÜ Nõuni Puit ettevõtte omandajalt. Maksuhaldur on teinud kindlaks menetluse käigus OÜ Nõuni Puit ettevõtte ülemineku OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, millest tingituna on OÜ Nõuni Puit &

Tooted (ettevõtte ülevõtja) omandanud OÜ Nõuni Puit ettevõttega seotud maksuvõla tasumise kohustuse summas 59 577,99 eurot. MKS § 129 lg 1 ja lg 3 reguleerivadki maksuhalduri õigust teha korraldus maksuvõla tasumiseks ning kohustust teha korralduses hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta.

3.Maksuhalduri korraldus nr 13-7/398-18 22.05.2014 vastab MKS § 46 nõuetele, mis on haldusakt, millega on kohustatud tasuma maksuvõlg, haldusakt on selge, üheselt mõistetav, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, millel on nii õiguslikud kui faktilised alused. Kuna tegemist ei ole maksuotsusega, siis ei pea see vastama ka MKS § 95 ja § 92 sätestatud tunnustele.

4.Tulenevalt MKS § 35 kohaselt lähevad seonduvalt õigusjärglusega üle ühelt isikult teisele õigused ja kohustused ning MKS § 37 on sätestatud, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. MKS § 31 lg 1 kohaselt võivad maksuseadusest või maksukorralduseseadusest tuleneda teatud rahalised nõuded ja kohustused.

5.Seega kohaldub antud asjas ka võlaõigusseadus (VÕS), mille § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga uuele omanikule üle kõik üleandja ettevõttega seonduvad kohustused. VÕS § 183 lg 3 kohaselt on kohustustest tekkinud nõuete aegumistähtaeg viis aastat ettevõtte üleminekust, maksuhaldur on tuvastanud ettevõtte ülemineku 2011 jaanuarist, seega hakkab antud juhul viieaastane tähtaeg kulgema 2011 jaanuarist ning korraldus on tehtud õigeaegselt. Kohus märgib veelkord, et tegemist on antud juhul korraldusega maksuvõla tasumiseks, mitte maksusumma määramisega nagu on ära märkinud kaebuse esitaja.

6.Ettevõtte üleminekust ja ettevõtte ülemineku aja kindlaksmääramine. Maksuhaldur on alustanud 31.07.2013 OÜ Nõuni Puit & Tooted menetlust, kas OÜ Nõuni Puit ettevõte on üle läinud OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur kindlaks teinud, et OÜ Nõuni Puit ja OÜ Nõuni Puit & Tooted kasutavad sama kodulehte, enda kontaktidena sama e-posti aadressi ja sama kontori telefoninumbrit. Samuti on maksuhaldur välja selgitanud selle, et mõlema äriühingu tegevus ja tootmine toimus Päidlas asuvas puidutöökojas. Maksuhaldur on 09.10.2013 viinud läbi vaatluse OÜ Nõuni Puit & Tooted tegevuskohas, kus võeti seletused sealsetelt töötajatelt. Seletused on andnud Aleksei Košerov, kes väidab, et tema tööülesanded ja töövahendid ja töökoha asukoht on samad ning mingeid muutusi tööülesannetes ja töö andjate osas ei ole, mis oli OÜ-s Nõuni Puit töötamise ajal, kuigi vahepeal on ta töölt ära olnud. Seletuse andis Dmitri Tavitski, kelle seletuste kohaselt täidab ta endiselt samu tööülesandeid samas kohas, nagu OÜ Nõuni Puit töötamise ajal, töövahendid on samad, isikud ka on samad, kes tööülesandeid jagasid. Seletuse on andnud Ermo Lõoke, kelle seletuste kohaselt täidab ta samu tööülesandeid, mis olid OÜ-s Nõuni Puit, kasutab samu töövahendeid, töökoht oli asukohalt sama, tööd andsid samad isikud, samas märgib E. Lõoke, et vahepeal oli tööpuudus, mis tingis tööseisaku. Seletuse on andnud Margus Mõistus, kelle seletuste kohaselt jagavad tööülesandeid samad isikud, töövahendid ja töökoht on sama, mis OÜ Nõuni Puit ajal ning täita tuli samu tööülesandeid. Sama on kinnitanud ka oma seletustega maksumenetluse käigus Marko Tikker, Meelis Umborg ja Milva Tamm.

Maksuhaldur on üle kuulanud ka OÜ Nõuni Puit endised juhatuse liikmed ning hilisemad OÜ Nõuni Puit & Tooted töötajad Tõnu Tiisleri ja Sulev Poderati, kes andsid mõnevõrra erinevaid selgitusi. OÜ Nõuni Puit juhatuse liikmed olid Rein Lehtmets, Sulev Poderat ja Tõnu Tiisler. Alates jaanuarist 2011 töötavad nimetatud isikud OÜ-s Nõuni Puit & Tooted. OÜ Nõuni Puit & Tooted juhatuse liige, ainuosanik Karin Möldre , oli varasemalt OÜ Nõuni Puit raamatupidaja.

Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Nõuni Puit endistest töötajatest (14-st töötajast 13) asusid koheselt pärast OÜ-st Nõuni Puit töölt lahkumist tööle OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, üks töötajatest asus tööle hilisemalt. Kokkuvõtlikult on OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted tööle asunud töötajad teinud edasi sama tööd samas asukohas, samade tööja tootmisvahenditega ning samaks on jäänud ka isikud, kes on tööülesandeid andnud.

OÜ Nõuni Puit oli käibemaksukohustuslane kuni 18.03.2012. OÜ Nõuni Puit & Tooted on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 22.03.2010. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Nõuni Puit käive hakkas kaduma seonduvalt sellega, et 2011 lahkusid töötajad OÜ-st Nõuni Puit asudes tööle OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted ning OÜ Nõuni Puit & Tooted omandas jaanuaris 2011 Päidla puidutöökoja, kus endised OÜ Nõuni Puit töötajad said jätkata oma tööd. Seega saab lugeda, et OÜ Nõuni Puit & Tooted sai järjepidevalt üle käibe tekkimise võimaluse ning majandustegevus liikus OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted.

Asjaolu, et väike paus majandustegevuses oli majandustegevuse üleminekul OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted ei muuda põhimõtet , et ettevõte on üle läinud, sest kui endine töötajaskond oli üle läinud, majandustegevus oli samas kohas, tööülesanded ja tööja tootmisvahendid jäid töötajatele samaks ning töötajatele jäid samad isikud tööülesannete andjaks kes olid OÜ-s Nõuni Puit, seega on tegemist ettevõtte üleminekuga. Maksuhaldur on märkinud, et ka OÜ Nõuni Puit ja OÜ-l Nõuni Puit & Tooted on hankijate kattuvus. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Nõuni Puit Swedbank AS-s asuvalt pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on kaupu soetatud samadelt isikutelt kui seda tegi OÜ Nõuni Puit & Tooted. Seega on tegemist ettevõtte üleminekuga OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted (ettevõtte ülevõtja) ning toimub ka maksukohustuste üleminek ettevõtte ülemineku korral. Ettevõtte üleminek on toimunud alates 2011 jaanuarist, kui reaalselt sai OÜ Nõuni Puit & Tooted Päidla puidutöökojas majandustegevust jätkata.

Riigikohus on asunud seisukohale kohtulahendis 3-3-1-1-13, et ettevõtte üleminekul tuleb hinnata tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks loetud ettevõtte tüüpi, kinnisasja, tootmisvahendite üleminekut, organisatsiooni ülevõtmist, kliendi ja hankijasuhete jätkuvust, üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasust, majandustegevuse jätkuvust, personali säilimist, ettevõtja omandaja varasemat tegevust, üleandjaja omandaja tegevuskohta ja juhtorganite liikmete kattuvust. Riigikohus on märkinud, et hinnata tuleb konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid ning kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata koosmõjus.

7.Mis puudutab kaebaja märkust, et kaebajat ei ole teavitatud nõuetekohaselt maksuhalduri poolt vaatluse tegemisest ja töötajatelt seletuste võtmisest, siis märgib kohus, et maksuhaldur on teinud 08.10.2013 korralduse OÜ-le Nõuni Puit & Tooted nr 13-7/398-5 ja teavitanud kaebajat, et 09.10.2013 kell 11.00 toimub vaatluse läbiviimine kinnistul Valga maakonnas Palupere vallas Päidla külas, kus toimub OÜ Nõuni Puit & Tooted majandusvõi kutsetegevus ning paluti võimaldada töötajate ning teiste ruumis või kinnistul viibivate isikute küsitlemist ning sooviti tutvuda olemasoleva varaga.

Kohus leiab, et maksuhaldur on igati korrektselt ja nõuetekohaselt valmistanud ette vaatluse läbiviimist ja töötajate küsitlemist. Sellest, millise menetluse raames töötajaid küsitleti, informeeriti ka asjaosalisi. Koostatud on 09.10.2013 vaatluse protokoll. Tulenevalt MKS § 72 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus siseneda maatükile, ehitisse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase kutse – või majandustegevus. Samuti on maksuhalduril õigus vaadelda isiku omandis olevat vara. Vaatluse käigus on maksuhalduril õigus kaasata spetsialiste, eksperte, teha dokumentidest väljavõtteid, fotografeerida või muul moel jäädvustada territooriumi või asju, teha kaupade mõõtmisi ja muu vara inventuuri. Samuti on õigus võtta ära dokumente ja vara ning küsitleda vaadeldaval objektil olevaid isikuid majandusvõi kutsetegevuse kohta. MKS §

72 lg 3 kohaselt on lubatud ka mitte ette teatata vaatluse läbiviimisest kui tegemist on kiireloomuliste juhtumitega või kui teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist.

Kohus märgib, et maksuhaldur on toiminud asja menetledes vastavalt seadusele ning kaebaja sellekohased väited, et maksuhaldur on ebaseaduslikult kogunud teavet ja rikkunud tõendite kogumise nõudeid, on põhjendamatud ja alusetud. Maksuhaldur on möönnud, et vaatluse protokollides võivad kellaajad olla märgitud väikese ebatäpsusega, kuid see ei ole viga, mis annaks alust väita, et tõendeid on kogutud ebaõigesti.

8.Kohus, asja menetledes asub seisukohale, et kaebaja õigusi ei ole rikutud asja menetlemisel, kaevatav korraldus on selge ja üheselt mõistetav ning mis puudutab maksuhalduri õigust teha korralduses hoiatus sundtäitmise algatamise kohta ja mis puudutab kaebaja väidet nõude aegumise kohta, siis selles osas on kohus juba eespool seisukoha võtnud.

9. Mis puudutab ärakuulamispõhimõtte rikkumist, siis kohus märgib, et tulenevalt maksuhaldurile pandud ülesannetest, peab maksuhaldur tegutsema kiirelt ja otsustavalt ja teatud juhtudel võib haldusmenetlust läbi viia ka menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kohus märgib, et kaebaja suhtes on rakendatud ärakuulamispõhimõtet , kaebajale on antud võimalused omapoolsete seisukohtade avaldamiseks ja dokumentide esitamiseks. Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada oma arvamus. Maksuhaldur on saatnud 05.03.2014 teatisega nr 13-7/398-17 OÜ-le Nõuni Puit & Tooted maksuvõla tasumise korralduse projekti. 18.03.2014 saatis OÜ Nõuni Puit & Tooted selle kohta eriarvamuse, millega on saanud kaebaja avaldada oma seisukohad.

10.Täiendavalt märgib kohus, et kohus ei pea hindama menetlusosaliste kõiki väiteid , millel ei ole asja otsustamise seisukohast määravat tähtsust ning mis ei muudaks asja otsustamist. Kaebaja on püüdnud esitada kõikvõimalikke põhjendamatuid väiteid, mis kaebaja arvates võiksid tulla kasuks kaebuse rahuldamisel.

11.Kohus märgib, et kaevatava korralduse andmise on tinginud see, et OÜ Nõuni Puit ettevõte on menetluse käigus tuvastatud asjaoludel üle läinud OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted, samas on OÜ Nõuni Puit oma tegevuse lõpetanud ja OÜ-l Nõuni Puit puudub vara, et maksuhalduri rahalisi nõudeid täita.

12.Käesoleval juhul on jätnud OÜ Nõuni Puit tasumata isiku enda poolt deklareeritud maksukohustused, mis seisnevad tulu-, sotsiaalja käibemaksu ning kogumispensionija töötuskindlustusmaksetes, samuti on tasumata intressinõuded. MKS § 132 lg 1 kohaselt on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat ja MKS § 132 lg 3 kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

13.Kokkuvõttes vastutab OÜ Nõuni Puit & Tooted OÜ Nõuni Puit maksuvõla eest, mis on tekkinud enne ettevõtte üleminekut OÜ-sse Nõuni Puit & Tooted. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et tootmisettevõtted ja majandustegevus on OÜ-le Nõuni Puit & Tooted üle läinud jaanuaris 2011, seega vastutab OÜ Nõuni Puit & Tooted OÜ Nõuni Puit tasumata maksukohustuse eest, mis on tekkinud maksustamisperioodide detsember 2009 kuni jaanuar 2011 eest tasumisele kuulunud maksude ning kuni maksustamisperioodi jaanuar 2011 maksude tasumata jätmisest tekkinud intresside osas. OÜ-lt Nõuni Puit & Tooted sissenõutav OÜ Nõuni Puit maksuvõlg ja intressinõuded on lahti kirjutatud maksuhalduri kaevatavas otsuses (tl. 56), mis kokku moodustab 59 577,99 eurot.

14.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

15.Tulenevalt HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Antud asjas jääb kaebus rahuldamata ning kohus tühistab esialgse õiguskaitse, millega on peatatud kaevatava korralduse täimine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

16.Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik