3-14-51140/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51140 Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ahmed Abdullajevi kaebus Tartu Vangla 04.aprilli 2014 a. käskkirja nr 6-2/426 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Ahmed Abdullajev Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Rahuldada Ahmed Abdullajevi kaebus.

2. Tühistada Tartu vangla 04.aprilli 2014 käskkiri nr 6- 2/426.

3. Mõista Tartu Vanglalt Ahmed Abdullajevi kasuks välja menetluskulu 15.00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2.märts 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu vangla 04.04.2014 käskkirjaga nr 6-2/426 määrati Ahmed Abdullajevile distsiplinaarkaristuseks 8 ööpäeva kartserisse paigutamist, mille täitmine lükati edasi nelja kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p 1.7.2 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Käskkirja järgi õhutas A. Abdullajev kaaskinnipeetavaid panema toime õigusrikkumist. Tartu Vangla 27.05.2014 vaideotsusega nr 1-11/207-2 jäeti A. Abdullajevi 28.04.2014 esitatud vaie rahuldamata.

2. 12.06.2014 esitas A. Abdullajev kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu vangla 04.04.2014 käskkirja tühistamist. Kaebaja seisukohad

3. Kaebaja leiab, et teda on karistatud õigusvastaselt. Mitte kusagil ei ole kirjas millisele õigusvastasele käitumisele ta kaaskinnipeetavaid õhutas ega kuidas ta seda tegi. Protokollist ei nähtu, et ta oleks teiste kinnipeetavatega rääkinud, ammugi õhutanud või agiteerinud või kutsunud toime panema õigusrikkumist. Sellist süüdistust ei leia ka valvurite ettekannetest. Seega on tegu kas menetleja väljamõeldisega või laimuga. Kaebaja märgib, et ta pöördus valvur H. Andressoo poole ning avaldas oma seisukoha tema õigusvastase käitumise kohta. Valvur H. Andressoo keeldus lubamast kambrikaaslasel M. Uusaed minemast spordisaali. Samuti palus ta valvuril tema poole pöörduda tema kehtiva nimega. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta juhtis valvuri tähelepanu tema õigusvastasele, mitte ei õhutanud kedagi midagi tegema, puudub süüteo koosseis tema karistamiseks. Jääb mulje, et soov oli teda ükskõik kuidas karistada, ja siis hakati põhjust otsima. Lisaks on valvur A. Vesso ettekanne identne koopia H. Andressoo ettekandest, seega on selge et ta kirjutas oma ettekande H. Andressoo ettekandest maha. Samas on menetleja jätnud sündmuste tervikpildi, eriti aga selle põhjuse, täielikult käsitlemata

- kogu sündmuste ahel sai võimalikuks valvur Andressoo rikkumiste tõttu. Menetlejal oleks pidanud tekkima küsimus valvur H.Andressoo objektiivsuses, kuna sama valvur on 2012 aastal valesüüdistuse abil püüdnud alustada tema suhtes kriminaalmenetlust. See võis ajendada valvurit põhjendamatu ettekande tegemiseks ja tema endise isikunime avaldamise teistele kinnipeetavatele.

4. Vastustaja vastuväited

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

A. Abdullajevi distsiplinaarsüütegu seisnes järgnevas: 05.03.2014 kella 8.50 ajal eeluuritavate eluhoone 12 sektoris, kui toimus saatekava alusel kinnipeetavate spordisaali või kooli saatmine, ärritus A. Abdullajev selle peale, et tema kambrikaaslasel M. Uusaedil ei lastud valida, kas minna kooli, kuhu ta saatmiskava järgi pidi minema või koos teiste sektsiooni kinnipeetavatega spordisaali. A. Abdullajevi eeskujul hakkasid ka teised kinnipeetavad avaldama oma seisukohta, et M. Uusaedi suhtes ei käituta õigesti. Olukord muutus kinnipeetavate meelestatus ning käitumist arvestades ohtlikuks ning valvur oli sunnitud teavitama korrapidamist ning paluma abi. Korrapidajaga kooskõlastatult katkestati spordisaali saatmine ja kinnipeetavad said korralduse minna tagasi oma kambritesse. Valvurilt sellise teate ja korralduse peale ärritus A. Abdullajev veelgi ning hakkas kõige häälekamalt avaldama oma seisukohta valvuri korralduse ning otsuste õiguspärasusele ning süüdistas valvurit oma tujude pärast spordisaali ära jätmises.

A. Abdullajevi käitumise tagajärjel hakkasid ka teised kinnipeetavad valvuri otsust vaidlustama ning ei allunud valvuri korraldusele minna tagasi oma elukambritesse.

6. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, lisades järgmist. Vanglas sõltub vägagi oluliselt kinnipeetavate käitumine sellest, kes või kuidas alustab vaidlust vanglaametnikuga või jätab täitmata ametnikult saadud korralduse, kas nad ühinevad selle tegevusega või mitte. See ei pea olema kinnipeetav, kes on ilmselge autoriteet või juht. Piisab kui on tegemist näiteks kinnipeetavaga, keda teatakse, kui süstemaatilist distsipliinirikkujat, ehk siis isikut, kes teadlikult ei allu vanglas kehtestatud korrale ning seega on ta isik, kellele koondub olukorras, kus paljud kinnipeetavad hakkavad oma meelsust avaldama, ametnike tähelepanu. Olukorras, kus valvur, olles üldjuhul kinnipeetavatega võrreldes arvulises vähemuses, on väga kergelt tekkimas võimalus, et ühe kinnipeetava eeskujul alanud sõnelus läheb üle üldiseks allumatuseks või ka mässuks, mis võib lõppeda ettenägematute tagajärgedega nii valvurile kui kinnipeetavatele. Selline teadmine on olemas eelkõige pikka aega vangistuses viibinud kinnipeetavatel, kelleks on ka kaebaja. Samuti on kaebaja oma vanglas viibimise ajal kümneid kordi distsiplinaarkorras karistatud isik. Seega sõltumata sellest, et kaebaja enda arvates ei tegelenud aktiivse õhutamisega, oli tema käitumine see, mis õhutas teisi kinnipeetavaid jätma täitmata vangalaametniku korraldust, minna tagasi oma kambritesse. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on õigusrikkumine ning seega on kaebaja saanud õiguspäraselt karistada.

Kohtu põhjendused ja otsus

7. Tartu Vangla 04.04.2014 inspektor-kontaktisiku käskkirjaga karistati kaebuse esitajat Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 1.7.2 süülise rikkumise eest. TVKK p 1.7.2. näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud õhutada, kallutada, provotseerida või mõjutada muul viisil vanglateenistujat või teisi kinnipeetavaid panema toime õigusrikkumist. Kaebaja distsipliinirikkumine seisnes käskkirja järgi selles, et 05.03.2014 kella 8.50 paiku eelvangistuse eluhoone 11. ja 12. sektsiooni vahelisel alal õhutas kaaskinnipeetavaid toime panema õigusrikkumist.

8. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuna asja materjalide järgi ei ole tõendatud kaebaja distsiplinaarsüüteo koosseis. Nimelt ei nähtu, et kaebaja oleks rikkunud TVKK p 1.7.2 nõudeid, ehk õhutanud kaaskinnipeetavaid toime panema õigusrikkumist.

9. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks vanglateenistuse ametnike Hille Andresoo ja Andres Vesso poolt 05.03.2014 esitatud ettekanded. Nende ettekannete järgi keeldus kinnipeetav M. Uusaed minemast kooli, soovides minna spordisaali. Valvur H. Andresoo on oma ettekandes (tlk.35) märkinud, et M. Uusaeg ütles valvurile, et tal on õigus valida, kas läheb spordisaali või kooli ning et valvur ei ole ütleja, kuhu ta läheb. Kuna valvur ei lasknud M. Uusaeda sektorist välja, ärritusid kinnipeetavad A .Abdullajev ja Janek Kütt. J. Kütt hakkas kõva häälega kommenteerima valvuri tegevust, mille järgi tekkis kinnipeetavate seas täielik sumin, kus paljud püüdsid läbisegi hõigata, mida nemad asjast arvavad. Kuna valvur tundis, et olukord väljub kontrolli alt, helistas valvur peavalvekeskusesse, misjärel korrapidaja T. Piik otsustas spordisaali mineku üldse ära. Seejärel andis valvur neljal korral kinnipeetavatele seadusliku korralduse kambrisse minna, kuid keegi ei liikunud paigast. Seejärel hõikas A. Abdullajev, et mis õigusega otsustas valvur spordisaali ära jätta. Valvuri ettekande kohaselt andis ta A. Abdullajevile ka eraldi korralduse kambrisse minna, kuid viimane sai sellest hoogu juurde ja õiendas edasi. Kinnipeetavad läksid kambrisse tagasi vanemavalvuri saabumisel. Teise valvuri A.Vesso ettekanne (tlk.36) on üldsõnalisem, selles ei ole täpsemalt välja toodud, kes, millal ja mida konkreetselt ütles või tegi. Distsiplinaarmenetluse protokollis on intsidendi käik tuvastatud valvur H.Andresoo ettekande alusel.

10. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole kedagi ühelegi õigusvastasele tegevusele õhutanud ega agiteerinud ning seda ei ole kirjas ka valvurite ettekannetes.

11. Kohus leiab, et esitatud materjalid ei anna alust järeldusele, et kaebaja käitumist saaks lugeda teisi kinnipeetavaid õigusrikkumisele õhutavaks. 05.03.2014 intsidendi käigu kirjelduse järgi esitas kaebaja valvurile küsimusi ja etteheiteid alles siis, kui korrapidaja ja peavalvekeskuse korraldusel jäeti kõikide seal olnud kinnipeetavate spordisaali külastamine ära. Kui palju kinnipeetavaid spordisaali minekut ootas, materjalidest ei nähtu. Valvuri H. Andressoo ettekande ja distsiplinaarmenetluse protokolli järgi tekkis esmane konflikt valvuri ja M. Uusaed vahel ning seejärel valvuri ja kinnipeetava J. Kütt vahel. Valvurite ettekannetest ei nähtu, et enne valvuri poolt peavalvekeskusesse helistamist ja enne ohu tunnetamist oleks kaebaja teistest kinnipeetavatest eraldi valvuritega sõnavahetusse astunud. Seega ei tinginud peavalvekeskusesse helistamist ja abi kutsumist kaebaja tegevus. Valvur H.

Andressoo ettekande kohaselt algas kinnipeetavate seas sumin kinnipeetava J. Kütt hõigete ja kommentaaride järel. Seega võib valvurite ettekannete ja distsiplinaarmenetluse protokolli järgi õigusrikkumistele õhutajateks tunnistada M. Uusaeda ja J. Kütti, kes esimestena asusid valvuri tegevust kommenteerima ja halvustama. Ka nähtub valvuri ettekandest, et kinnipeetavad ei täitnud valvuri korraldust kambritesse minna juba enne kaebaja hõikeid.

12. Seega ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja käitumine oleks mõjutanud või saanud mõjutada teiste kinnipeetavate kambritesse tagasimineku korralduse mittetäitmist. Küll on kaebaja ise oma vanglale esitatud seletustes ja ka kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et ta astus kambrikaaslase õiguste kaitseks välja ning selgitas kinnipeetava õigusi. Kohus on seisukohal, et ettekandes välja toodud kaebaja seisukohti (hõikeid) või kaebaja enda poolt välja toodud valvurile esitatud märkusi võib tõlgendada kui rahuolematuse avaldusi valvuri tegevusega. Ent üksnes igat rahuolematuse avaldust ei saa lugeda õigusrikkumisele õhutamiseks TVKK p 1.7.2 mõttes. Rahuolematus teise isiku või organi käitumisele või otsusele võib olla igapäevaselt sagedane, rahuolematuse väljendamise õigus on ka PS § 45 kaitsealas. Valvuri ettekande ja distsiplinaarmenetluse protokolli järgi tekkis situatsioon, milles kaebaja rahulolematust avaldas, pärast seda, kui kinnipeetavatel ei lubatud spordisaali minna. Seega ei tekkinud kaebaja rahulolematus ootamatult ja igasuguse põhjuseta. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seejuures karjunud või kedagi ähvardanud või kutsunud teisi kinnipeetavaid üles valvuritele vastu hakkama või kambritesse mitte tagasi minema. Sellise olukorra esinemine antud juhul tõendatud ei ole. Kohus ei loe põhjendatuks distsiplinaarmenetluse protokollis toodud seisukohta, et kaebaja keeldumine kambrisse minekuks tõi kaasa teiste kinnipeetavate rahulolematuse. Ettekandest ja protokollist nähtub, et sumin kinnipeetavate hulgas ja keeldumine kambritesse minekuks algas juba enne kaebaja poolset tegevust. Seda, kas kaebaja kambrisse mineku korraldusele allus või mitte, kohus ei analüüsi, kuna valvuri seadusliku korralduse mittetäitmise osas kaebajat süüdistatud ei ole.

Arvestades eeltoodut tühistab kohus Tartu Vangla 04.aprilli 2014 käskkirja nr 6-2/426 Ahmed Abdullajevi distsiplinaarkorras karistamise kohta.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15.00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik