2-14-60308/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-60308

Tsiviilasi

XXX hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu)

vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/1544)

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX)

Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu),

lepinguline esindaja Karel XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 18. jaanuari 2015 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks

ja

võtta

tsiviilasja

toimikusse

viidatud

kuupäeva

menetlusdokumendi lisa.

2. Jätta läbi vaatamata hageja taotlus töövaidluskomisjonile avalduse esitamise

tähtaja (aegumistähtaja) ennistamiseks.

3. Rahuldada kostja aegumise vastuväide.

4. Jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata XXX hagi Eesti Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) vastu pooltevahelise 1. märtsi 2013 töölepingu

kostjapoolse 25. juuli 2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, mille

lahendas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon 7. oktoobri 2014. aasta

otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1544.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas null eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-14-60308

2 (4)

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXX(hageja) esitas 1. septembril 2014 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK)

avalduse Kaitseväe vastu töövaidluses. Hageja taotles pooltevahelise töölepingu kostjapoolse

25. juuli 2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamist. TVK menetluse kestel esitas hageja

täiendava taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TVK lahendas avalduse 7. oktoobri

2014. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1544 ja jättis selle aegumise tõttu sisuliselt

rahuldamata. Sama otsusega jättis TVK rahuldamata hageja taotluse nõude esitamise tähtaja

ennistamiseks.

2. Hageja esitas 5. novembril 2014 kohtule hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus ennistaks nõude esitamise tähtaja.

Seeläbi vaidlustas hageja TVK otsuse tervikuna.

3. Kohus võttis hagiavalduse 17. novembri 2014. aasta määrusega menetlusse. Kohtu

hinnangul on kohane kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu). Kohus toimetas hagi

kostjale kätte, kes esitas 27. novembril 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu taas

aegumise vastuväitega. Kuna hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 25. juulil 2014, siis oli selle

vaidlustamise nõue aegunud enne TVK-le avalduse esitamist 1. septembril 2014.

4. Hageja esitas 9. detsembril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde ja

leidis, et kohus saab nõude esitamise tähtaja ennistada. Kostja esitas 10. detsembril 2014

täiendava vastuse. Mõlemad pooled taotlesid aegumise vastuväite osas vaheotsuse tegemist ja

nõustusid aegumise vastuväite lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Kohus määras 7. jaanuari 2015. aasta määrusega lahendada aegumise vastuväide kas

vaheotsuse või lõppotsusena kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad

tähtajad. Hageja esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendava seisukoha ja taotluse, kumbki

pool ei esitanud menetluskulude nimekirju.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse muu hulgas aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta

vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja

edasi ei menetle. Käesolevas asjas on kostja esitanud aegumise vastuväite kogu nõudele.

Tänase otsusega lahendab kohus kostja kõnealuse vastuväite. Tutvunud poolte väidete ja asjas

esitatud tõenditega, leiab kohus, et kostja aegumise vastuväide on põhjendatud ja hagi tuleb

jätta aegumise tõttu rahuldamata. Seega teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

7. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult. TsMS § 403

lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

Pooled olid nõus aegumise vastuväite osas kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

eelviidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente

ning menetluskulude nimekirjad, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist

pooltele.

8. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja 18. jaanuari 2015 dokumentaalse tõendi esitamise taotlus, millele kostja ei esitanud

vastuväiteid. Kohus rahuldab hageja taotluse ja võtab viidatud kuupäeval esitatud e-kirjade

väljatrüki toimikusse.

2-14-60308

3 (4)

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− kostja (Kaitseväe kaudu) kui tööandja ja hageja kui töötaja sõlmisid 1. märtsil 2013

töölepingu nr 663 (edaspidi „tööleping”), mille alusel hageja asus tööle 1. aprillil 2013

spetsialistina (TVK tl 38–44);

− kostja valmistas 25. juuliks 2014 ette töölepingu lisa nr 2, mille sisu oli töölepingu

kokkuleppel lõpetamine, aga hageja seda ei allkirjastanud (TVK tl 17 ja 31);

− kostja esitas seejärel samal päeval, st 25. juulil 2014 hagejale töölepingu erakorralise

ülesütlemise avalduse (TVK tl 15–16 ja 29–30);

− hageja ei pidanud töölepingu lõpetamist põhjendatuks ja saatis 1. augustil 2014

tööandjale seetõttu täiendavad küsimused (TVK tl 18–19).

10. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, sellise nõude aegumist

reguleerivad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 ja töölepingu

seaduse (TLS) § 105 lg 1. ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise

nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 1

kohaselt tuleb kohtule hagi või TVK-le avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Viidatud tähtajad on

aegumistähtajad (vt nt Riigikohtu 8. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 11

teine lõik). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-le 1 aegub õigus nõuda

teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause näeb ette, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude aegumistähtaeg algab eelneva

põhjal ja TsÜS § 135 lg 1 alusel järgmisel päeval pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist.

11. Kui töölepingu pool on töölepingu üles öelnud ja teine pool leiab, et selliseks töölepingu

ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st

töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, siis peab ülesütlemisavalduse

saanud pool ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (vt eelmises

punktis viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 13 esimene lõik, samuti selles omakorda

viidatud 10. novembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10-12; 11. jaanuari

2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13, ja 6. veebruari 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11, p 12). Käesolevas asjas leiab hageja, et kostja ütles töölepingu

üles alusetult, seega tuli hagejal ka esitada töövaidlusorganile vastav avaldus. Vaidlust ei ole

selles, et võrreldes eelmises punktis märgitud tähtaegadega hageja hilines TVK-le avalduse

esitamisega. Kostja 25. juuli 2014 ülesütlemisavalduse sai hageja kätte samal päeval (TVK

tl 15–16), 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema järgmisel päeval ja lõppes 25. augustil 2014,

aga avalduse TVK-le esitas hageja 1. septembril 2014 (TVK tl 12–14).

12. Hageja taotles TVK-s ja taotleb jätkuvalt kohtult nõude esitamise tähtaja ennistamist.

TVK ei ennistanud hageja avalduse esitamise tähtaega ja TLS § 105 lg 2 sõnastusest järeldub,

et kohtul selle tähtaja ennistamise võimalus puudub. Kui liigitada kõnealune tähtaeg aegumis-

tähtajaks, siis ei saa seda olemuse tõttu ennistada, vaid aegumine saab üksnes peatuda ja

katkeda (vt järgnevas p 13). Hageja taotluses viidatud TsMS § 67 lg 1 reguleerib seaduses

sätestatud menetlustähtaja ennistamist, aga sellega ei ole hõlmatud aegumistähtaeg kui

materiaalõiguslik tähtaeg. Kuna TVK menetlusele on vähemalt osaliselt kohaldatavad

haldusmenetluse sätted, siis tõlgendab kohus TLS § 105 lg-s 2 ette nähtud ennistamist

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 alusel toimuva ennistamisena. Kohus ei ole haldus-

2-14-60308

4 (4)

organ ega saa kohtumenetluses HMS § 34 kohaldada. Seetõttu ei saa kohus muuta TVK

seisukohta ennistamise osas. Nimelt ei ole HMS § 34 lg 4 alusel tehtav otsustus töövaidluse

tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisel kontrollitav, sest kohus ei vaata läbi kaebust TVK

otsusele, vaid lahendab sama vaidluse algusest peale (Riigikohtu 29. märtsi 2011. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 13 teine lõik). Kuna kohtul puudub võimalus hageja

ennistamistaotluse sisuliseks lahendamiseks, siis jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

13. TsÜS 10. ptk 5. jagu reguleerib aegumise katkemist ja peatumist. Hageja pöördumine

Tööinspektsiooni spetsialisti poole 25. augustil 2014 (tl 4) ei ole aegumise katkemise või

peatumise alus, sest sellest ei nähtu poolte läbirääkimisi, kostjapoolset nõude tunnustamist

ega ka töövaidlusorganile nõude esitamist. Samuti ei võimalda aegumise katkemist ega

peatumist poolte e-kirjade vahetus 2014. aasta juuli lõpus (tl 54–56), sest ka sellest ei nähtu

selged läbirääkimise töölepingu ülesütlemise tagasivõtmise või aluse muutmise kohta. Hageja

võimalik eksimus tähtaja arvestamisel või tuginemine ebaõigele nõuandele ei ole aegumise

katkemise ega peatumise alus. Kohtu hinnangul ei ole hageja seega toonud esile asjaolusid,

mis võimaldaksid tuvastada aegumise katkemise või peatumise.

14. Kuna TVK-le esitamise ajaks oli töölepingu ülesütlemise nõude esitamise aegumistähtaeg

möödunud, TVK seda ei ennistanud ja kohus ei tuvasta aegumise peatumise ega katkemise

aluseid, siis on hageja nõue aegunud ja tuleb jätta sel põhjusel rahuldamata. Riigikohtu

seisukoha järgi tuleb vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on

tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, hagi jätta rahuldamata.

Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks

aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS

§ 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev

põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas

TsMS §-s 2 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades

aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu (11. detsembri 2002. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19 esimene lõik).

15. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja töötasu

arvestuse (TVK tl 45), Kaitseväe teatise (TVK tl 47) ja Tööinspektsiooni vastuse (tl 27), sest

neist ei nähtu aegumise vastuväite lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

16. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.

17. Kohus teeb aegumise vastuväite rahuldamisel lõppotsuse (vt eespool p 6). TsMS § 173

lg-te 1 ja 2 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada menetluskulude jaotus poolte

vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu tuleb määrata hageja

poolt kostjale hüvitatavate kulude summaks null eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik