4-14-10457/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 12.jaanuar 2015.a. Rapla

12.jaanuar 2015.a. Väärteoasja number 4-14-10457 Väärteoasi Tõnu Sillari kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 24.novembri 2014.aasta otsusele väärteoasjas liiklusseaduse §§ 227 lg. 1 järgi. Kaebuse esitaja

Tõnu Sillar, isikukood 37009306037, elukoht xxxxxx maakond xxxx xxxxxx xxxxx Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne Prefektuur Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 29 lg. 1 p.1, 132 p 3; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 24.novembri 2014.a. otsus Tõnu Sillari väärteoasjas liiklusseaduse § 227 lg. 1 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada maakohtu kaudu

30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna 15. päevaks pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral jõustub kohtuotsus 20.jaanuaril 2015.a.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Tõnu Sillar 05.novembril 2014.a. kella 10.38 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ilka maantee 86.kilomeetril sõiduautot kiirusega 111 km/h, millega ületas sel teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Kohtuväline metleja on kvalifitseeritud T.Sillari teo Liiklusseaduse § 227 lg. 1 ette nähtud väärteona ja määranud karistuseks rahatrahvi kakskümmend kaheksa (28) trahviühikut, millele vastab ükssada kaksteist

(112) eurot.

Kaebuse kohaselt oli T.Sillar teel Sauelt Pärnusse ja liikus kogu aeg püsikiiruse hoidja abil kiirusega

90 km/h kuni jõudnud järgi kahele samas suunas liikunud veoautole, millede kiirus oli ligikaudu 80 km/h. T.Sillar sõitis nende taga piisava pikivahega. Tagant lähenenud autod hakkasid vaatamata pidevale vastassuunalisele liiklusvoolule ja piiratud nähtavusele T.Sillari autost mööda sõitma. T.Sillar pidi korduvalt pidurdama ja võimaldama möödasõitnutel oma suunavööndisse tagasi reastuda. Ühel sirgel teelõigul õnnestus ka T.Sillaril nendest kahest veoautost mööda sõita. Möödasõidu ajal võinud kiirus lühiajaliselt olla üle lubatu. T.Sillar soovis möödasõidu ohutult lõpetada ja võimalikult vähe vastassuunavööndis viibida. Oma suunavööndisse tagasi reastumisel vähenes auto kiirus lubatu piiresse. Politseinik peatas tema auto minut kilomeetrit eemal ja selgitas, et kiirmenetluse kohaldamisel oleks karistuseks rahatrahv 40 eurot. Hilisemal menetlemisel pidi politseiniku selgituste kohaselt olema võimalus anda oma seletus, vaadata videosalvestuselt kiiruse mõõtmise hetke ja saama arvesse võtta kergendavaid asjaolusid. T.Sillar sai aru, et on võimalik arvestada tema poolt esitatavaid kergendavaid asjaolusid ja ta kutsutakse asja läbivaatamiseks politseiasutusse kohale. Seepärast ei nõustunud ta kiirmenetlusega. Pärats politseiasutusele elektronposti teel seletuse saatmist jäi ta ootama enda kutsumist asja läbivaatamise juurde. Kutset aga ei tulnud ja pärast selgituste saamiseks pöördumist sai ta politseiasutusest otsuse trahvi määramise kohta. Trahv on aga oluliselt kõrgem sellest, mida politseiametnik kohapeal kiirmenetluse kohaldamisel lubas. T.Sillari sissetulek on pere peale 591 eurot kuus ja trahv 112 eurot ülemäära kõrge. Seepärast taotleb T.Sillar karistuse kergendamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et otsus on põhjendatud.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada, sest T.Sillari tegevuses ei saa tõendatuks lugeda väärteo objektiivseid tunnuseid ja kohtuvälises menetluses on oluliselt rikutud väärteomenetluse õigust. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 133 p. 6 kohaselt tuleb kaebuse lahendamisel kontrollida, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusnorme. VTMS § 19 lg. 1 p. 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda süüks pandava väärteo kohta ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi.

VTMS § 65 lg. 1 kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ütlused protokollida ülekuulamise protokolli plangil või väärteoprotokollis. Kohtuväline menetleja on küll selgitanud T.Sillarile VTMS § 65 lg. 2 p. 2 kohaselt kõiki õigusi ja võtnud selle kohta allkirja (t.l. 15), kuid jätnud T.Sillari üle kuulamata. T.Sillari ütlusteks ega ütluste andmise õiguse tagamiseks kohtuvälise menetleja poolt ei saa pidada ülekuulamise protokolli plangil olevat lauset seletuse saatmise kohta e-kirja teel ja elektronkirja teel esitatud seletust. (t.l.

17) Vabariigi Valitsuse poolt Liiklusseaduse § 199 lg. 6 alusel 16.juunil 2011.a. määrusega nr. 78 kehtestatud Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 9 lg. 6 kohaselt ei pea varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral säilitama mõõtmise tulemust kiirusemõõturi mälus, vaid kiirusmõõturi lugem teatatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ja alustab väärteomenetlust.

Antud juhul toimus kiiruse mõõtmine sellisel viisil. Sama määruse § 10 lg. 2 kohaselt ei pea kiiruse mõõtmise tulemust ka protokollima, kui riikliku järelevalve käigus tehtud salvestiselt nähtuvad mõõtetulemuse saamise aeg, koht, viis, tehiolud, muud haldusmenetluse seaduses või sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed: kiirusmõõturi lugem, keskkonnatingimused mõõtmisel; sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti; kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal ja muud mõõtmisega seotud spetsiifilised asjaolud. Tõendina saab riikliku järelevalve käigus tehtud salvestist kasutada VTMS § 31 lg. 1-1 p. 3 ja 31-4 lg. 1 kohaselt aga vaid juhul, kui sellelt nähtuvad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud.

Kohtule esitatud videosalvestuselt ega selle väljatrükilt ei selgu, et on mõõdetud just T.Sillari poolt juhitud auto kiirust s.o. ei nähtu auto number. Salvestus langeb kokku küll T.Sillari ütlustega kahest veoautost möödasõidu ja fikseeritud kiiruse kohta, kuid välistatuks ei saa lugeda võimalust, et tegemist võib olla mõne teise auto kiirusega. Kohus ei pea võimalikuks lugeda väärteo toimepanemist tõendatuks üksnes menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil enda kahjuks antud ütluste alusel. T.Sillar on küll saanud allkirja vastu kätte väärteoprotokolli koopia, millel on selgitus õigusest esitada 15 päeva jooksul vastulause ja väärteotoimikuga tutvuda, kuid puudub märge võimaluse kohta tutvuda salvestusega s.h. kiiruse mõõtmise tulemusega.

Kohtul on alus arvata, et seaduses ette nähtud õigused jäid kohtuvälise menetleja poolt T.Sillarile vajalikul määral selgitamata, mistõttu T.Sillar ei osanud ka oma õigust kasutada. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 8 p. 1 kohaselt on menetleja kohustatud selgitama menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi ning toimingu eesmärki.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik