1-13-2904/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-2904

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanua 2015.a (istung toimus r Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 19.01.2015.a) Kriminaalasja number 1-13-2904 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi s

ekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.S

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; ukoht vabanemisel: el xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Niina Agarjova RESOLUTSIOON

Jätta E.S Tartu Maakohtu 27.03.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-13-2904 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada kakskümmend kaks) E.S-ilt riigituludesse kaitsetasu 122 (

eurot 60 senti vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB pangas; arvele nr

EE502200221014193355 Swedbankis; arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis või arvele nr EE401700017002872300 Nordea Pangas, viitenumber kõigil juhtudel 99915700006950.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

E.S Tartu Maakohtu 27.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud

13-2904 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja

KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistusele 22.11.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1- 12-11202 E.S ile mõistetud karistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust üksikkaristustest - raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis E.S ile mõisteti 5 aastat -

1 kuu 17 päeva vangistust. KarS §

65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha .S-i poolt E eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 03.05.2011.a kuni 27.03.2013.a, s.o 1 aasta 10 kuud 24 päeva vangistust. E.S ile kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse -

ärakandmata osa on 3 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 28.03.2013.a. Kohtuotsus on jõustunud 11.04.2013.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2013 20.06.2016.a. .a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

23.12.2014.a.

Kohtule esitatud mate et Tartu Vangla toetab kinnipeetava .S-i E rjalidest nähtub, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. .S ei ole ka range E järelevalve tingimustes suutnud alluda vanglas kehtestatud korrale. Ta on vangistuses viibimise ajal toime pannud distsiplinaarüleastumisi. Arvestades isiku varasemat eluviisi ja ellusuhtumist, ei ole välistatud prokuröri hinnangul uued seaduserikkumised ka tulevikus. Võttes arvesse E.S i - isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

E.S avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on käesolevaks ajaks teinud järeldused varasemast ja soovib edasi elada seaduskuulekalt ning enam antiigiäriga mitte tegeleda.

Kaitsja Kaitsja leiab, et vanglas leidis, et E.S on võimalik vabastada enne tähtaega.

viibimise aeg on olnud E.S ile kasulik, ta on töötanud majandustöödel, käitumine -

ametnikega viisakas, distsiplinaarkaristus oli, kuid määrati karistus katseajaga ja seda täitmisele ei pööratud. Süüdimõistetul on kindel elukoht sõbra ema majas, kus ta saab omaette toa. Samuti olemas töökoht autojuhina. Lisaks on süüdimõistetul töövõimetus 50% ja ta hakkab saama pensioni.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks E.S

kolmandikku . .S on karistust kanda rohkem kui kaks E , kuid mitte vähem kui neli kuud

kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused .S-i tingimisi vangistusest E ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne t

ähtaega karistusest vabastamine.

3 (3)

Vangla esitatud materjalidest nähtub, et E.S i vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt - head. Elukoha garanteerib lapsepõlvetuttav, kes eraldaks E.S ile eraldi toa. Väidetavalt on -

vabanedes võimalus asuda tööle ettevõtja juurde OÜ Arson Investeeringud xxxxxxxxxxxx

autojuhina. Nimetatud isik toetab teda ka vangistuse jooksul ka rahaliselt. Positiivne on ka see, et vangistuse ajal on E.S osalenud tööhõives.

E.S i karistusandemetest nähtub, et teda on varasemalt süüdi mõistetud korduvate varguste - ja kelmuse eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, käesolevalt kannab karistust taas varguste eest. Kuritegusid on E.S toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei tunnista E.S ennast kuritegudes süüdi ja leiab, et vargused ning kelmused ei ole taunitavad. Kuna aga kannatanud on olnud ka eakad ja nõrga vaimse tervisega isikud, viitab see selgesti ühiskonnanormide eirami Kohtuistungil E.S küll sele. selgitas, et ta käesolevaks ajaks on asunud süüd tunnistama ja saab aru, et rikkus seadust ning lubas edasiselt antiigiäriga mitte tegeleda. Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtumist toimepandusse ilmestab väljend, mida ta oma tegevuse kohta kohtuistungil kasutas lubades edasiselt sellest loobuda, s.o antiigiäri. Eelnev ei anna kinnitust, et E.S ka tegelikult aktsepteerib enda poolt toimepandud tegude keelatust. Ka E.S i käitumine vangistuse ajal ei kinnita süüdimõistetu muutusi. Distsiplinaarkorras on - teda karistatud korduvalt peamiselt tubakatoodetega seotud rikkumiste eest, aga ka kaaskinnipeetava puhul füüsilise vägivalla kasutamise eest. 2014.a detsembris koostatud iseloomustuses on märgitud, et ta omab ühe kehtiva karistuse, milleks oli 5 päeva kartserit. Isik, kes taotleb ennetähtaegset vabastamist peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide täitmine ja seda ka range järelevalve tingimustes ning millised tagajärjed toob kaasa nõuete rikkumine. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda tema käitumine vangistuse ajal.

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et E.S i vangistusest tingimisi enne tähtaega -

vabastami hjendatud. ne ei ole põ

Menetluskulud

E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19 Niina Agarjova. Kaitsja .01.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat esitas 19.01.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 170,60 eurot. osaliselt ja kinnitanud Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud pe 122,60 aldisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. See riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras ga tuleb .S-ilt E osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik