1-14-7480/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number

1-14-7480 (14740000022 )

Eeluurimiskohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasi Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1 üldmenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Rita Hlebnikova

Süüdistatav

Kaitsja

Kohtuistungi aeg Xxx Xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 05.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 1, 4, § 121, § 120, § 257 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

4 aastat vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus

1 aasta vangistust ja 3 aastat vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga; 26.01.2012 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 1,

4 järgi ja KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks neli aastat vangistust. Tõkend – alukohast lahkumise keeld alates 03.06.2014 Vandeadvokaat Marko Kirjak 30.01.2015

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 ja § 385 p 10 kohus

MÄÄRAS :

1. Kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Xxx Xxx´i tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 0,45 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest.

3. Menetluskulud 0,45 EUR tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700006044 ning selgitusse märkida ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

4. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Xxx Xxx´i tasuma kindel summas 1200 (üks tuhat kakssada) eurot riigituludesse 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest.

5. Kindel summa 1200 EUR tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 NORDEA PANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915900000125 ning selgitusse märkida ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, kindel summa.

6. Tühistada tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtumääruse jõustumisel.

7. Kui Xxx Xxx ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega.

8. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 380; § 385¹ järgi üldmenetluse korras. Süüdistuse kohaselt: XXX XXXi süüdistatakse KarS § 384 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, olles alates 22.03.2001 kuni 09.11.2010 OÜ Xxx /kuni 09.11.2010 Xxx OÜ; reg.kood xxx/ juhatuse liige ja kandes seega seadusest tulenevat äriühingu esindusja juhtimisfunktsiooni ning olles vastavalt Äriseadustiku § 187 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 sätetele kohustatud täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne sh järgima äriühingu nimel tehingute tegemisel äriühingu huve ning olles teadlik äriühingul lasuvatest täitmata kohustustest võlausaldajate ees, ajavahemikul 07.08.2009 kuni 14.12.2009 sõlmis Xxx OÜ vara kahjustamise, maksevõime vähendamise ja äriühingu maksejõuetuse põhjustamise ning isikliku varalise kasu saamise eesmärgil järgmised lepingud ja ajavahemikul 11.05.2009 kuni 14.12.2009 teostas järgmised toimingud:

1. 07.08.2009 sõlmis Xxx Xxx OÜ-ga /xxx/ keda esindas tehingu sõlmimisel juhatuse liige Xxx Xxx, Kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega loovutas põhjendamatult OÜ-u Xxx vara s.o kinnistu asukohaga xxx väärtusega 1 100 000.- krooni ja kinnistu asukohaga xxx väärtusega 2

600 000.- krooni Xxx Xxx OÜ-le, millest 12 000.- krooni oli OÜ-u mitterahaline sissemakse millega Xxx OÜ-u suurendas oma osalust Xxx Xxx OÜ-s ning

3 688 000.- krooni ülekurss. Lepingu sõlmimise ja sellega põhjendamatult OÜ-u vara loovutamisega tekitas Xxx Xxx OÜ-le Xxx varalist kahju 3 688 000.- krooni (235 706,

16 eurot) s.o suure varalise kahju.

2. 25.08.2009 sõlmis Xxx Xxx OÜ-ga /xxx/ keda esindas tehingu sõlmimisel juhatuse liige Xxx Xxx, Kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega loovutas põhjendamatult OÜ-u Xxx vara s.o kinnistud asukohaga xxx, xxx ja xxx koguväärtusega 3 000 000.- krooni Xxx Xxx OÜ-le, millest 12 000.- krooni oli OÜ-u mitterahaline sissemakse millega Xxx OÜ-u suurendas oma osalust OÜ-s Xxx Xxx ning 2 988 000.- krooni ülekurss. Lepingu sõlmimise ja sellega põhjendamatult OÜ-u vara loovutamisega tekitas Xxx Xxx OÜ-le Xxx varalist kahju 2 988 000.- krooni (190968,01 eurot) s.o suure varalise kahju.

3. ajavahemikul 11.05.2009 kuni 14.12.2009 võttis OÜ kontolt nr xxx AS-is Swedbank välja sularaha summas 580500.- krooni (37 100,71 eurot) ning kasutas väljavõetud sularaha ebaseaduslikult OÜ-u Xxx majandustegevusega mitteseotud tegevustes. Eelkirjeldatud tehingute ja toimingutega kahjustas Xxx Xxx teadvalt OÜ-u Xxx vara, loovutades, raisates ning omastades põhjendamatult OÜ-u vara ning põhjustas sellega OÜ-u maksevõime olulise vähenemise ja püsiva maksejõuetuse.

23.01.2014 Viru Maakohtu kohtumäärusega lõpetati OÜ-u Xxx pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata seoses pankrotimenetluse raugemisega. Seega pani Xxx Xxx toime maksejõuetuse põhjustamise, so juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmena, teadvalt kahjustades s.o põhjendamatult loovutades, omastades ja raisates äriühingu vara, põhjustas sellega OÜ-u Xxx maksevõime olulise vähenemise ning OÜ-u püsiva maksejõuetuse, millega pani toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxx`i süüdistatakse KarS § 385-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, olles alates 22.03.2001 kuni 09.11.2010 OÜ Xxx / kuni 09.11.2010 Xxx OÜ; reg.kood xxx/ juhatuse liige ning olles hiljemalt 25.08.2009 teadlik OÜ Xxx maksejõuetusest ning sellest, et maksejõuetus ei ole tulenevalt äriühingu majanduslikust olukorrast ajutine; ei esitanud kohtule õigeaegselt, s.o viivitamata ja mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel OÜ-u maksejõuetuse ilmnemisest, OÜ-u pankrotiavaldust. Eelkirjeldatud tegevusetusega jättis Xxx Xxx täitmata Äriseadustiku § 180 lg 5-1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse. 23.09.2013 esitas Xxx OÜ-u likvideerija Viru Maakohtule OÜ-u Xxx pankrotiavalduse. 23.01.2014 Viru Maakohtu kohtumäärusega lõpetati OÜ-u Xxx pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata seoses pankrotimenetluse raugemisega. Seega pani Xxx Xxx toime pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise, so jättes ajavahemikul 15.09.2009 kuni 09.11.2010 OÜ-u Xxx juhatuse liikmena täitmata seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse, pani toime KarS § 385-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xxx Xxx`i süüdistatakse KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema, olles alates 22.03.2001 kuni 09.11.2010 OÜ Xxx /kuni 09.11.2010 Xxx OÜ; reg.kood xxx/ juhatuse liige ning olles juhatuse liikmena alates 25.08.2009 teadlik OÜ-u Xxx maksejõuetusest ning sellest, et OÜ-u netovara on vähem kui pool OÜ-u osakapitalist ja alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, ei kutsunud ettenähtud korras kokku OÜ-u osanike koosolekut. Likvideerimisbilansi seisuga 29.07.2013 oli OÜ-u omakapital negatiivne summas – 756 268,59 eurot. Eelkirjeldatud tegevusetusega jättis Xxx Xxx täitmata Äriseadustiku § 171 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. Seega pani Xxx Xxx toime osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmise, so OÜ-u juhatuse liikmena, jättes täitmata Äriseadustiku §

171 sätestatud osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse, pani toime KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

30.01.2015 esitas prokurör kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse.

KarS § 384 lg1 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis näeb ette karistusõigusliku vastutuse füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus ning karistusena on sätestatud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitatud ei ole. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus (kuriteo toime pannud isiku näol on tegemist sellises sfääris tegutseva ametiisikuga) või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitse vahendid. Käesolevas kriminaalmenetluses kannatanu puudub. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul Xxx XXXI osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Tegemist on II astme kuriteoga. Xxx XXXILE etteheidetavates kuriteo episoodides tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatav on menetluskulude hüvitamiseks andnud oma nõusoleku. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx XXXI suhtes pole ei eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx XXXI suhtes ning KrMS §

202 sätestatud aluste esinemise korral võib nende osas menetluse lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edas-pidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul Xxx Xxx osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist:

Käesolevas kriminaalasjas Xxx Xxx´ile KarS § 384 lg 1 järgi etteheidetav tegevus leidis aset 2009. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx suhtes pole ei eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Xxx Xxx suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.

Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx ygotin KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 0,45 eurot ja KrMS §

202 lg 2 p 2 alusewl tasuma kindlöa summa 1200 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul. Tõkendina tema suhtes oli menetluse käigus kohaldatud elukohast lhakumise keeldu.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse jne.

Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 384 lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda aastal 2012, tema süüd raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus võtab arvesse, et kuritegu, mille toimepanemises teda süüdistatakse, on toime pandud aastal 2009, st enne eelmisi karistusi ning kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 6 aastat. Kohus leiab, et Xxx Xxx süü pole antud kriminaalasjas suur ning puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. Xxx Xxx on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 0,45 eurot ja kindel summa 1200 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Xxx Xxx mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xxx Xxx suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Xxx Xxx on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindel summa 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel eluja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus leiab, et süüdistatavaid võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Xxx Xxx süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Määrata Xxx Xxx´ile kohustuseks tasuda menetluskulud summas 0,45 eurot ja kindel summa 1200 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko