2-13-50183/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2015, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Tsiviilasja number 2-13-50183 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi M. M. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 332.78 eurot ning lisanduva viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Placet Group OÜ, lepinguline esindaja Merike Lätt Kostja M. M. Resolutsioon Jätta Placet Group OÜ hagi M. M. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 332.78 eurot ning lisanduva viivise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine Jätta menetluskulud hageja Placet Group OÜ kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Tagastada Placet Group OÜ-le (registrikood 11198910) ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041) poolt 17.10.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank, Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369, tasutud riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada ITM Inkasso OÜ kontole nr EE562200221040923052. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus pärast selle jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Tsiviilasi nr 2-13-50183 2(3)

Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused

Pärnu Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi M. M. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 332.78 eurot ning lisanduva viivise nõudes. 11.06.2014 kirjaga on kohus hagejale selgitanud, et kostja ei saanud hagimaterjale hagis näidatud aadressidelt (xxxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx ja xxxxxx x, xxxxx) kätte ja kohus saatis need aadressile xxxxxxxxxxx x x xx, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Kostja sai nimetatud aadressilt hagimaterjalid kätte isiklikult, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on tema elukohaga. Paraku kostja kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud ega midagi asja kohta ei teatanud. Kuna oma olemuselt on nõude aluseks tarbijaleping, siis ei näe kohus TsMS § 70 lõikes 4 viidatud EL Nõukogu määruse nr 44/2001 (vt määruse 4. jagu ja art 26) ja senini menetluses toimunu valguses võimalust asja Eesti kohtus arutada. Selline võimalus oleks veel TsMS § 105 kohaselt siis, kui määrata asjas kohtuistung ning loota, et kostja istungile ilmub ega vaidlusta kohtualluvust. Tema mitteilmumisel oleks kohtu hinnangul ainuvõimalik lahendus hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

Kohus palus teatada hageja positsioon antud asjas – kas hageja soovib kohtuistungi pidamist, loobub hagist (tagastatakse pool riigilõivu), palub jätta see ilma istungi pidamiseta läbi vaatamata (tagastatakse kogu riigilõiv) või on kostja vahepeal võtnud hagejaga ühendust ja tasunud võla. Hageja taotles kohtuistungi pidamist.

18.09.2014 toimus asjas kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud.

26.01.2015 esitas hageja kohtule avalduse, milles palub antud tsiviilasjas menetlus lõpetada, kuna selgunud on, et kostja elab xxxxx xxxxxxxxxx ning asi ei allu Eesti kohtule. Hageja palub tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 ja EL Nõukogu määruse nr 44/2001

4. jao ja art 26 sätete alusel - Eesti kohus ei ole pädev läbi vaatama tarbijalepingu alusel esitatud nõuet isiku vastu, kelle elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Vastavalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel jätta hageja kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt. Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud.

Alates 01.01.2015 kehtiv TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise TsMS § 177 lg 2 alusel eraldi

Tsiviilasi nr 2-13-50183 3(3)

menetlusse, mis toimub mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb menetlusosalisel esitada 30 päeva jooksul käesolevas asjas lõpplahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik