1-15-544/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-15-544
Legislator headnote
AI generated1-15-544/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-15-544
Full text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-15-544
30. jaanuaril 2015
. a.
Tallinnas, Liivalaia kohtumaja
Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlk
Natalija Mehh juuresolekul, prokuröri abi Natalia Duškina osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja
P.Z , ’i ik XXX, emakeeleks vene keel, Vene Föderatsiooni kodanik,
keskharidusega, eluk. XXX, töötab mitteametlikult XXX AS, varem kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2014, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.12.2014 - - süüdistuses KarS § 424 järgi.
Süüdistus: Süüdistus: P.Z´it süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 23.12.2014
kella 03.20 ajal Maardus Keemikute ja Kallasmaa ristmikul mootorsõidukit Toyota r/nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,82 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses
sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4
p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.
Seega pani P.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 5 kuud.
KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /23.12.14/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 4 kuud 29 päeva vangistust.
KarS § 73 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui P.Z ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5ks kuuks.
Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokuröri abi jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.
Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus
järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus.
Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud
süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista
menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 585 eurot ning kaitsjatasu summas 48 eurot. P.Z kinnitas, et ta töötab
mitteametlikult, omab seega ka sissetulekut, mille arvelt menetluskulusid tasuda ja menetluskulude tasume ei käi temale üle jõu ning need tuleb tal tasuda täies ulatuses endal.
Küll aga võimaldab kohus isikul menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada
ja põhikaristuseks mõista vangistus 5 P.Z KarS § 424 järgi (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.Z’i eelvangistuses viibitud aeg
23.12.2014, s.o 1 (üks) päev, lõplikuks põhikaristuseks jääb vangistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel , kui P.Z ei vangistust täielikult ei pöörata täitmisele pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 30.01.2015. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.Z-ilt ära mootorsõiduki lisakaristusena juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. LS § 127 alusel on P.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest
arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.Z-ilt riigieelarve
tuludesse – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ning menetluskulud kaitsjatasu 48 eurot.
Menetluskulud tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja
Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355
Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea
Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku
süsteemi kaudu koos lahendiga. KrMS § 159 lg.3 alusel makseinfo menetluskulude
tasumiseks edastatakse P.Z-ile eraldi dokumendina posti teel. Kui rahalised
nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule
juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui
kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtunik: