3-14-51788/223-14-51788/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51788 Haldusasi Terje Tšapise kaebus justiitsministri 15.07.2014 käsk- kirja nr 214-k p-de 3 ja 7 tühistamiseks ning justiitsmi- nistri kohustamiseks jätkama menetlust Menetlusosalised Kaebaja – Terje Tšapis, esindajad v. adv Gerly Kask ja adv Sulev Tammemäe Vastustaja – justiitsminister, esindaja Gunnar Vaikmaa Kolmas isik – kohtutäitur Andrei Krek Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Terje Tšapise määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Terje Tšapise määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51788 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi- metamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Justiitsminister tagandas 15.07.2014 käskkirjaga nr 214-k Tallinna kohtutäituri ja Narva kohtutäituri asendaja Terje Tšapise kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 2 p 1 alusel ametist alates käskkirja andmisest. Käskkirja p-ga 3 kohustati ametist tagandatavat Narva kohtutäituri asendajat T. Tšapist andma tema menetluses olevad täitetoimikud ja nendega seo- tud asjaajamise üle kohtutäitur Andrei Krekile hiljemalt 01.08.2014, ülevõtmist korraldab ametikogu. Käskkirja p-ga 7 kohustati T. Tšapist andma A. Krekile üle enda AS-s SEB asuva ametialase arvelduskonto ning T. Tšapisele üle antud endise Narva kohtutäituri Viktoria Šabassi AS-s SEB asuva ametialase arvelduskonto koheselt peale käskkirja saamist. 2. Terje Tšapis esitas 15.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse justiitsministri 15.07.2014 käskkirja nr 214-k p-de 3 ja 7 tühistamiseks osas, milles nähti ette, et ametist ta- gandatav Narva kohtutäituri asendaja kohustub andma menetluses olevad toimikud ja nendega seotud asjaajamise ning ametialase arveldusarve üle ainult kohtutäitur A. Krekile. Samuti pa-

3-14-51788 2(6) lus kaebaja kohustada justiitsministrit jätkama menetlust, kaalumaks ametist tagandatud Nar- va kohtutäituri asendaja menetluses olevate täiteasjade üleandmist lisaks A. Krekile veel täiendavatele Ida-Virumaa kohtutäituritele. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud seeläbi, et justiitsminister on pädevust ületades sek- kunud ja asunud korraldama kaebaja ametitegevuse ülevõtmist. Seaduses puudub regulatsioon ametist tagandatud kohtutäituri asjaajamise ülevõtmise kohta. Justiitsministeerium leiab, et analoogia korras saab juhinduda sätetest, mis reguleerivad asjaajamise üleandmist ametist vabastamise ja ametivolituste peatamise korral. Ametist tagandamise ja vabastamise olukor- rad ei ole võrreldavad. Ametist vabastamine toimub KTS § 21 lg 1 järgi kohtutäituri vaba tahte alusel ning seetõttu saab kohtutäitur enne vabastamist aegsasti korraldada oma ametite- gevuse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid. Seevastu tagandamine on kohtutäituri tahtest sõltumatu ning kohtutäituri jaoks ettenähtamatu sündmus, mis ei jäta võimalusi oma ametite- gevuse sujuvaks lõpetamiseks. KTS § 15 regulatsioon kohustab asjad üle andma kohtutäiturit, mida kaebaja asjade üleandmisel ei olnud. Kohtutäituri vabastamine toimub pärast asjade üleandmist, kaebaja vabastati aga enne. Justiitsminister on kohustanud asjaajamise üle andma teisele ametis olevale kohtutäiturile, mida kehtiv seadus ei võimalda. Ametist tagandamisega vabanes kaebaja arvelt kohtutäituri ametikoht Tallinnas ja kohtutäituri asendaja koht Narvas. Kohtutäituri tagandamise korral on tema ametikoht täitmata ja kui konkreetses tööpiirkonnas ette nähtud kohtutäiturite arvu ei vähendata, tähendab see, et tagandatud kohtutäituri ametikoht saab jääda täitmata vaid ajuti- selt. Ilma konkursita on tegemist ajutiselt täitmata ametikohaga. KTS § 25 lg 5 kohaselt tuleb ajutiselt täitmata ametikoht täita asendajaga, kelle määramine on ametikogu pädevuses. As- jaajamise üleandmine on seega mõeldav vaid asendajale või konkursi korras nimetatavale kohtutäiturile. Kuivõrd käesolevas asjas kohaldub KTS § 25 lg 5, siis ei ole õige ka vastustaja arusaam, et analoogia korras tuleb kohaldada ametist vabastamise regulatsiooni. Üks kohtutäitur ei saa samaaegselt täita kahe kohtutäituri ametikohta. Samas tuleneb just sel- line olukord vaidlustatud käskkirjast, kuna käskkirjas nimetatud täituritel tuleb lisaks enda ametikoha täitmisele asuda lisaks teise tagandatud kohtutäituri asemele. Ametist tagandamine ei anna justiitsministrile õigust liita tagandatud kohtutäituri ametitegevust teiste kohtutäiturite ametitegevusega. Kohtutäituri vabastamise regulatsiooni järgi on nähtud ette ka asjaajamise üleandmine, kuid täielikult on reguleerimata muud küsimused, mis ametitegevuse lõpetamisega paratamatult kaasnevad – seda eelkõige ametitegevuse kulude poolelt. Kaebajal on õigus saada tehtud töö eest tasu. Kaebaja huviks on see, et ametitegevuse lõppemisega seotud võlgnevused saaksid samaväärselt tasutud ametitegevusega loodud tuluallikatest ja koos ametitegevuse ülevõtmi- sega. Sellist tagatist tänane regulatsioon ette ei näe, sest tagandatud kohtutäituri võimalused tasuda oma ametitegevusega tekkinud võlgu on seatud sõltuvusse täiteasju ülevõtva kohtutäi- turi tahtest. Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 31 lg 4 kohaselt tulu, mida lahkuv kohtutäitur oleks saanud enda poolt koostatud täitekulu väljamõistmise otsuste alusel, hüvitatakse täiteasju üle võtva kohtutäituri poolt vastavalt kokkuleppele lahkuva koh- tutäituriga. Seega lahkuv kohtutäitur saab hüvitise vastavalt sellele, mida asju ülevõttev koh- tutäitur on nõus kokkuleppe alusel maksma. Samas ei sätesta ükski seadus minimaalseidki nõudeid kohtutäiturite vahelise kokkulepe kohta, et kaitsta lahkuva ja ka ametist tagandatud kohtutäituri majanduslikke huve ja omandit. Lahkuva kohtutäituri omandipõhiõigus saab olu- liselt kahjustatud, kui asju ülevõttev kohtutäitur kas ei suuda või ei soovi maksta lahkuvale

3-14-51788 3(6) kohtutäiturile hüvitist, mis kataks ära lahkuva kohtutäituri ametitegevusega tekkinud võlgne- vused. 3. Justiitsminister leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus. KTS § 15 lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja ametist lahkumise/tagandamise korral andma asjaajamine ja dokumendid teisele koh- tutäiturile üle. Kaebajal puudub subjektiivne õigus sekkuda ministri otsustuspädevusse, kuna kellele iganes kohtutäituritest asjaajamise ülevõtmist kohustuseks ei tehta, ei muutu sellest kaebaja olukord – asjad tuleb ikka üle anda. Kehtiv õigus ei kohusta ministrit küsima selleks kaebaja arvamust. Samuti ei kohusta kehtiv õigus ministrit määrama kahte või enamat kohtu- täiturit asjaajamist üle võtma, mida oleks väga keeruline ellu viia. Kaebeõiguse jaatamine on küsitav ka seetõttu, et asjade üleandmise näol on tegemist äärmiselt kiireloomulise küsimusega (elatisnõuded, hagi tagamise asjad, esialgse õiguskaitse asjad, summade ülekandmine ja tagasikandmine, arestide tühistamine jne), mistõttu näiteks kaebaja pahatahtlik tegevus (nt isiklik ebasümpaatia ülevõtva kohtutäituri suhtes) võiks tekitada üleantavates täiteasjades pöördumatut kahju. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada suuremas summas hüvitist. Kaebaja väide, et asjaajamise suuremale hulgale kohtutäituritele üle andmisega paraneks tema positsioon/väljavaade saada enam kuluhüvitist kui A. Krek talle väidetavalt pakub, on oletus- lik. Mitte miski ei garanteeriks, et mõni teine või teised kohtutäiturid nõustuksid kaebajale pakkuma paremat kokkulepet. Samuti ei saa välistada, et mõni teine kohtutäitur pakuks kae- bajale väiksemat hüvitist või keelduks sellest sootuks peale kaebaja asjaajamisega tutvumist. 4. Kohtutäitur A. Krek kaebust ei toetanud. Kaebajal ei ole õigust sekkuda justiitsministri otsustuspädevusse. Justiitsminister otsustab lähtuvalt avalikest huvidest, kellele täituritest toimikud üle anda ning ei pea lahkuva kohtutäituri arvamust küsima ega arvesse võtma. Koh- tutäituri ametialase arveldusarve üleandmine mitmele kohtutäiturile ja kasutamine mitme koh- tutäituri poolt ei ole tehniliselt võimalik. Täitetoimikute vastuvõtmine oli kohtutäitur A. Kreki jaoks väga kulukas ning kokku moodustavad kulud üle 7000 euro. Juhul, kui toimikud tuleb teisele täiturile üle anda, lisatakse töötajate koondamisega seotud kulud ning keegi ei hüvita ülevõtvale kohtutäiturile juba tehtud kulutusi. Kohtutäituri ametialase arveldusarve kasutami- ne mitme kohtutäituri poolt ei ole võimalik. T. Tšapisele pakuti tema täitekulude viivitamatut hüvitamist kohe pärast täitekulude võlgnikelt sissenõudmist, lisaks ka täitemenetluse alusta- mise tasu hüvitamist. T. Tšapis keeldus läbirääkimiste jätkamisest. Vaatamata kokkuleppe puudumisele kinnitab kohtutäitur A. Krek, et hüvitab T. Tšapisele sissenõutud täitekulud ja täitemenetluse alustamise tasu täies ulatuses ning sissenõutud summad kantakse viivitamatult kaebaja arvelduskontole. 5. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2014 määrusega HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel T. Tšapise kaebuse läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebajal on kaebeõigus vaidlustada enda ametist tagandamist. Kuna kaebaja ei ole enda ta- gandamist vaidlustanud ning ülejäänud osas ei puuduta käskkiri kaebaja õigusi, siis puudub tal kaebeõigus. Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud seeläbi, et justiitsminister on pädevust ületades sekkunud ja asunud korraldama kaebaja ametitegevuse ülevõtmist. Kaebaja õigusi ei puuduta asjaolu, kuidas korraldatakse kaebaja ametitegevuse ülevõtmist ning kellele antakse üle kaebaja menetluses olnud asjaajamine. Justiitsminister ei ole sekkunud kaebaja asjaaja- misse, vaid korraldas kaebaja asjaajamise ülevõtmist seoses tema tagandamisega. Kaebaja tagandati ametist ning tema menetluses olnud täiteasjade ajamine peab jätkuma, millest tule- nevalt peab täitetoimikud koos asjaajamisega üle andma teisele ametis olevale kohtutäiturile.

3-14-51788 4(6) Selles, kellele tagandatud kohtutäituri asjaajamine üle antakse, ei ole tagandataval kohtutäitu- ril otsustusõigust ning sellega ei rikuta tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on korraldanud kaebaja ametitegevuse üleandmise õigus- vastaselt, mis riivab kaebaja õigust saada ettenähtud tasu. Kaebajal on õigus saada tasu ulatu- ses, milles lahkuv kohtutäitur ja asjaajamist ülevõttev kohtutäitur on kokku leppinud. Kuna kaebaja ei ole enda ametist tagandamist vaidlustanud ning on sellega nõustunud, siis peab ta leppima ka tagandamisega kaasnevate tagajärgedega. Üheks ametist tagandamise tagajärjeks on ametist lahkumine ja sellega kaasnevalt ka sissenõudmisele kuuluva summa hüvitamine lahkuvale kohtutäiturile kohtutäiturite omavahelise kokkuleppe alusel. Asjaolu, millisele ning mitmele kohtutäiturile kaebaja asjaajamise üle annab, et mõjuta kuidagi kaebaja õigusi. 6. T. Tšapis esitas halduskohtu määruse peale 12.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Haldus- kohus ei pidanud 18.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle la- hendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. T. Tšapis palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik üksnes kaebeõiguse ilmselge puudumise korral. Tegemist on keeruka õigusliku küsimusega (ebapiisav õiguslik regulat- sioon, kohtupraktika puudumine), mistõttu tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Mää- ruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri on kaebaja suhtes koormav ja vaidlustav üksnes ametist tagandamise osas. Käskkirja vaidlustamata jätmine ametist tagandamise osas ei saa olla kaebajale etteheidetav, sest tagandamine tulenes seadu- sest. Käskkirja ülejäänud punktide osas ei ole justiitsministri tegevus seadusega kooskõlas. Kohus ei ole arvestanud, et ka käskkirja ülejäänud punktide osas on kaebaja kohustatud subjekt, see- ga need käskkirja osad puudutavad tema õigusi ja kohustusi. Kaebaja õigusi puudutab muu- hulgas see, kas ja kuidas on seaduses reguleeritud tagandamise korral ametitegevuse üleand- mine, samuti see, kelle poolt ja kuidas on kaebajale pandud kohustused ametitegevuse üleandmiseks. Kohus on vaadanud ametitegevusest tagandamist ja kaasnevat asjaajamise üleandmist liiga kitsalt. Seaduse eesmärki silmas pidades ei ole mõeldav, et ametitegevuse avalik-õigusliku poole, s.o ametitoimingute üleandmise kõrval, jäävad reguleerimata muud kohtutäituri ameti pidamisega kaasnevad küsimused (kohtutäituri büroo lõpetamine ja sellega kaasnevate kohus- tuste täitmine). Kõik ametitegevusse, sh selle üleandmisesse puutuv, puudutab otseselt kohtu- täituri subjektiivseid õigusi. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et ametist tagandamisega kaasneva ametitegevu- se üleandmise regulatsioon on seaduses puudulik. Ametist tagandamise ja vabastamise olu- korrad ei ole võrreldavad. Tagandamine on kohtutäituri tahtest sõltumatu ning ettenähtamatu sündmus, mis ei jäta talle võimalusi oma ametitegevuse sujuvaks lõpetamiseks. Kaebaja on tõstatanud küsimuse KTS ja kohtutäiturimäärustiku regulatsiooni põhiseaduspära- susest seoses ametist tagandamisel ametitegevuse üleandmise korralduse regulatsiooni puu- dumisega. Regulatsiooni puudumine riivab tagandatud kohtutäituri omandipõhiõigust, kuna tagandamisega kaasneb seaduse alusel ametitoimingute üleandmine, samas kui ametitegevuse pidamisega seotud kulude kandmine jäetakse tagandatud kohtutäiturile.

3-14-51788 5(6) Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et justiitsminister on käskkirja andmisel tugine- nud muuhulgas KTS § 15 lg-le 1, mis näeb ette, et ülevõtmist korraldab ametikogu. Käskkir- jast ilmneb üheselt, et justiitsminister on ise asunud ülevõtmist korraldama. Seega on käskkiri ametitegevuse üleandmist puudutavas osas õigusvastane, kuna on antud pädevust ületades. Kaebaja õigusi on rikutud ka seeläbi, et justiitsminister kohustas andma asjaajamise üle teise- le ametis olevale kohtutäiturile, mis on vastuolus KTS § 19 lg-ga 2 ja § 25 lg-ga 2. Kaebaja ametist tagandamisega vabanes kohtutäituri ametikoht Tallinnas ja kohtutäituri asendaja koht Narvas. Kaebajale teadaolevalt ei ole vabanenud ametikohtade täitmiseks kuulutatud välja konkurssi, mida KTS § 19 lg 2 kohaselt tuleb teha. Ilma konkursita on tegemist ajutiselt täit- mata ametikohaga, mis tuleb KTS § 25 lg 5 kohaselt täita asendajaga, kelle määramine on ametikogu pädevuses. Üks kohtutäitur ei saa samaaegselt täita kahe kohtutäituri ametikohta. 8. Justiitsminister palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus on õigesti tuvastanud vaidlustatud käskkirja koormava mõju üksnes kaebaja ametist tagandamise osas. Ülejäänud osas ei puuduta käskkiri kaebaja õigusi. Ametist lahkumise ja tagandamise korral tuleb anda asjaajamine ja dokumendid teisele kohtutäiturile üle, kuna täi- teasjades peab menetlus jätkuma. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta see, millisele koh- tutäiturile konkreetselt asjaajamine üle antakse. Käskkirja vastavaid punkte saab vaidlustada asjaajamist üle võtma kohustatud kohtutäitur, kuna see puudutab tema õigusi. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et KTS §-st 16 tuleneb justiitsministrile päde- vus kohustada kohtutäiturit tegema ametist vabastatud või peatatud ametivolitustega kohtutäi- turi ametitegevusega seotud ametitoiminguid. KTS § 25 lg 5 järgi on ametikogul õigus määra- ta ajutiselt täitmata ametikohale asendaja. See ei ole seadusest tulenev kohustus. Lisaks ei ole tagandamise korral tegemist olukorraga, mida reguleerib KTS § 25. Nimetatud säte reguleerib olukordi, kus asendamise vajadus tõusetub kohtutäituri vastavast avaldusest. Käskkirja and- misega loodi õiguslik alus asjaajamise üleandmiseks, kuid ülevõtmise korraldamine pandi käskkirjaga ametikogu kohustuseks. Seega justiitsminister ei sekkunud asjaajamise korraldus- se. Määruskaebuse esitaja väide, et tema olukorda halvendab see, kui täiteasjad tuleb üle anda kohtutäiturile, kes on juba koormatud oma olemasoleva ametitegevuse ja sellega seotud täi- teasjadega, on oletuslik ja tõendamata. Kehtiv õigus ei kohusta ministrit määrama kahte või enamat kohtutäiturit asjaajamist üle võtma, mida oleks sisuliselt väga keeruline ellu viia. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada suuremas summas hüvitist. Millegagi ei ole põhjendatav, et riik peaks läbi miinimumtagatise kohtutäituri asjaajamise üleandmisesse sekkuma. Olemasolev regulatsioon on sobiv, kuna aitab hüvitise saamist saa- vutada. Ametist vabastamisel ja ametist tagandamisel on kohtutäiturite õigused samaväärselt tagatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Halduskohtu määrus on lõppjäreldustes õige ja määruskaebuse väited ei anna selle tühis- tamiseks alust. 10. Halduskohtu seisukoht, et justiitsministri 15.07.2014 käskkiri on kaebaja suhtes koor- mav üksnes ametist tagandamise osas ning muus osas käskkiri kaebaja õigusi ei puuduta, ei ole täpne. Õigeks ei saa pidada ka vastustaja seisukohta, et käskkirja vaidlustatud p-dest tule- nevad kohustused üksnes asjaajamist üle võtma kohustatud kohtutäiturile. Käskkirja p-dest 3 ja 7 tulenevad ringkonnakohtu hinnangul kohustused nii ametist tagandatud Narva kohtutäitu-

3-14-51788 6(6) ri asendaja T. Tšapisele, kes peab tema menetluses olnud täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise, samuti ametialased arvelduskontod kohtutäitur A. Krekile üle andma, kui ka A. Krekile, kes peab T. Tšapiselt täitetoimikud ja nendega seotud asjaajamise ning ametialased arvelduskontod üle võtma. Käskkirja vaidlustatud punktides sisalduvate kohustavate korral- duste adressaadiks on muu hulgas T. Tšapis, mistõttu ei saa väita, et tema subjektiivseid õigu- si sellised korraldused üldse ei puuduta. 11. Kaebeõiguse ilmselge puudumise osas on aga halduskohtu järeldus õige. Asjaajamise üleandmise kohustus on ringkonnakohtu hinnangul kohtutäituri ametist tagandamise väärama- tu järelm ning seda saaks vaidlustada üksnes koos ametist tagandamisega. Kaebaja ei vaidlus- ta aga enda ametist tagandamist ega sisuliselt ka asjaajamise ja ametialaste arvelduskontode üleandmise kohustust. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks kohustust anda Narva kohtutäituri asendaja täiteasjad üle ainult ühele kohtutäiturile mitme kohtutäituri asemel. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda asjaajamise üleandmist ühe kohtutäituri asemel mitmele ega ka õigust nõuda asjaajamise mitmele kohtutäiturile üleandmise kaalumist. See, et kaebaja peab andma asjaajamise üle ainult ühele kohtutäiturile, ei saa rikkuda tema õigusi. Vaidlustatud käskkirjaga ei reguleerita tasu saamist, mistõttu ei saa see käskkiri kaebaja tasu saamise õigust riivata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets