1-13-9798/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-13-9798

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-13-9798 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi J.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav

J.I

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

vabastada J.I (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 19.02.2014. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud. Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel J.I kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

Kohustada J.I käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama alalises elukohas vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21, 4, 5, 8 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest või võtma ennast sama

tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele;

- alluma alkoholisõltuvuse vastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

J.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.02.2014. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti

karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J.I-le mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 31.10.2011. a otsusega nr 1-09-20154 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ja mõisteti J.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.08.2014. a ja lõpp on 14.06.2015.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 14.01.2015. a.

J.I on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

1) 29.10.1996. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, 144, 140 lg 2 p 2,3,4 ja 197

lg 2 p 1,2 järgi 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega;

2) 31.10.2011. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 4 kuu pikkuse

tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Tartu Vangla 12.01.2015. a iseloomustuse kohaselt on J.I kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja ta kannab teist reaalselt vangistust. Varasemalt on karistatud mootorsõiduki

ärandamise, varguse ja vara tahtliku hävitamise eest. Käesolevat liitkaristust kannab joobes juhtimise eest. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alla aastase karistuse tõttu ei ole koostatud täitmiskava, ei ole osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas üürikorteris aadressil XXXX. Vabanemisel on võimalik elama

asuda X juurde aadressile XXXX, kuid vaid juhul, kui J.I ei tarvita alkoholi. Hariduseks 8 klassi, enda täiendamiseks vajadust ei näe, kuna see ei anna J.I arvates midagi juurde. Omab tunnistust kõrgsurve katlakütjana. Oskused omandanud töö käigus. Enne

vangistust töötas OÜ-s XXXX osalise tööajaga. Varasemalt töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult. Vabanemisel võimalik asuda tööle OÜ-sse XXXX. Vangistuse jooksul ei ole keegi materiaalselt toetanud. Vabanemisel peab elatuma enda sissetulekust. Riskiv ja hoolimatu elustiil väljendub alkoholi liigtarvitamises ja joobes juhtimises. Viimase aasta jooksul tarvitas alkoholi igapäevaselt, enda sõnul ajaviiteks. Põhiliselt tarvitas õlut, kuid ka kangemat alkoholi. Vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles esinenud ei ole. Vabanemisel proovib alkoholi mitte tarvitada, kuna mõistab selle negatiivset poolt ning seda, et on alkoholi tõttu kõik elus kaotanud. Vangistuses diagnoositud XXXX, saab ravi ja kord kuus käib vastuvõtul. Varasemalt esinenud raske kukkumise tagajärjel tekkinud XXXX perioode. Ei oska adekvaatselt probleeme ja enda

toimetulekustrateegiaid hinnata. Eesmärkidena toob välja alkoholi mittetarvitamise ja seaduskuulekalt elamise. Usub, et suudab muutuda. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga.

3 Vangla on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 11%. Vangla toetab J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku 07.01.2015. a ettekande kohaselt on J.I lähedaseks ema. J.I isa on surnud. Ema sõnul ei ole J.I sõpru, tema enda läbisaamine pojaga

on poja alkoholi tarvitamise harjumuse tõttu halb. Elukoht aadressil XXXX, kuhu on J.I vabanemisel elama asuda, kuulub tema X. X on nõus kinnipeetavale elukohta pakkuma

vaid tingimusel, et J.I ei tarbi alkoholi. OÜ XXXX juhatuse liige on kinnitanud telefonikõnes kriminaalhooldusametnikuga, et on nõus J.I vabanedes tööle võtma, kuid peab enne seda J.I-ga vestlema. Distsiplinaarkaristused vanglas puuduvad, mis annab alust arvata, et ka kriminaalhooldusel ei teki probleeme. Ema sõnul kuritarvitab J.I alkoholi. J.I on kontaktisiku sõnul probleemi vanglas olles tunnistanud ja on enda sõnul valmis muutuma. Emale teadaolevalt ei ole J.I varem alkoholisõltuvuse vastast

ravi saanud. Ema sõnul on kinnipeetav ka hasartmängusõltlane, kui selle kohta tõendid puuduvad. Juhul, kui kohus peab võimalikuks J.I tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; alluda alkoholismivastasele ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud ja asuda kuu aja jooksul ametlikult tööle või võtma end töötuna arvele.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses teotab J.I vabastamist tingimisi ennetähtaegselt järgmistel põhjustel. J.I on küll katseajal toime pannud uue samaliigilise kuriteo, kuid karistuse lõpuni kandmine vanglas ei täida tema puhul ilmselt karistuse eesmärke samaväärselt kriminaalhooldusega. Ennetähtaegse vabastamise korral on tõenäosus positiivseteks muutusteks suurem kui karistuse lõpuni kandmisel, sest tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole talle vanglas planeeritud õiguskuulekat käitumist soodustavaid tegevusi.

J.I avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks,

et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda vangla ja prokuröri arvamusega, et J.I vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.

J.I puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Vangistuses on ta alkoholiprobleemi tunnistanud ja avaldanud valmisolekut alkoholi tarvitamisest loobumiseks. OÜ XXXX ei ole küll J.I tööle võtmise kohta garantiikirja väljastanud, kuid on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et pärast kinnipeetavaga vestlemist on nõus J.I tööle võtma. Vabanedes on J.I olemas kindel ja sobiv elukoht XXXX. Võttes arvesse eeltoodut ning seda, et

J.I-le ei ole vangistuses ettenähtud sotsiaalabiprogrammide läbimist, on kohtu

hinnangul põhjendatud vabastada J.I

tingimisi ennetähtaegselt koos kriminaalhooldusametniku poolt esitatud täiendavate kohustustega.

Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/