3-14-52318/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-14-52318/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-52318 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I. C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I. C (sündinud 01.01.1984) Asja läbivaatamine Kohtuistung 29.01.2015 videokonverentsi teel, Tallinna Halduskohus RESOLUTSIOON Anda luba I. C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2015 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule arvestatuna määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelevalve talituse inspektorid pidasid 03.10.2014 kell 13:15 kinni Côte d'Ivoire'i Vabariigi kodaniku I. C, kellel puudus riigis viibimiseks seaduslik alus. Nähtuvalt PPA poolt esitatud taotluse materjalist esitas I. C 13.07.2011 varjupaigataotluse nr 7001110043. PPA tegi 22.12.2011 I. C suhtes varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 7001110043-1. Riigikohus jättis 13.03.2014 I. C kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et I. C 22.12.2011 varjupaigaja elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 7001110043- 1 vaidlustamine on lõppenud. 03.10.2014 vormistas PPA I. Cle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 2, § 72 lg 2 alusel ettekirjutuse nr 1030045962 Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav). Samal päeval andis Tallinna Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-14-52318 PPA-le loa I. C paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 03.12.2014. I. C kaebas Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 määruse edasi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.11.2014 määrusega I. C kaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.10.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-52318
2
muutmata. 21.10.2014 tegi PPA päringu Välisministeeriumile palvega osutada abi I. C dokumenteerimisel. Päringus nimetati I. C´t ekslikult Eritrea kodanikuks. 29.10.2014 teatas PPA Välisministeeriumile, et isiku õige kodakondsusjärgne riik on Côte d'Ivoire. Välisministeerium teatas, et I. C´t puudutav diplomaatiline noot ei ole veel Eritrea saatkonda jõudnud ning kutsus noodi tagasi, koostades uut nooti Taanis asuvale Côte d'Ivoire´i saatkonnale. 25.11.2014 teatas Välisministeerium, et Kopanhaagenis asuv Côte d'Ivoire'i saatkond suunas neid suhtlema Côte d'Ivoire'i saatkonnaga Venemaal (Moskvas). Uue noodi koostamise protsessi kiirendamiseks palus Välisministeerium edastada neile uued isiku fotod. Uued I. C passifotod oli välisministeeriumile edastatud 26.11.2014.
2. PPA esitas 27.01.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse I. C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 25 lõikele 1. PPA juhib oma taotluses tähelepanu asjaolule, et I. Cl ei ole kehtivat reisidokumenti. Välisministeerium on kinnitanud, et uus diplomaatiline noot palvega dokumenteerida I. C läks välja 26.11.2014. Käesolevaks ajaks ei ole saatkond noodile vastust andnud. PPA leiab, et isiku suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, sest I. C puhul esineb põgenemise oht (ta on korduvalt kinnitanud, et ei soovi oma kodumaale tagasi pöörduda, kinnipidamiskeskuses viibimise ajal on ta ähvardanud PPA-d enesetapuga juhul, kui teda ei vabastata kinnipidamiskeskusest). Samuti puudub tal elukoht Eestis (Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse tagasi minna ta ei saa, kuna ei ole enam varjupaigataotleja). Seega isiku kinnipidamine on antud juhul proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (väljasaatmine). Eeltoodud asjaoludel ning kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole isiku väljasaatmine jätkuvalt võimalik ning PPA taotleb kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamist.
3. I. Sisse selgitas kohtuistungil, et ei soovi päritoluriiki tagasi minna.
KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus I. C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. I. Cl puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Selles ei ole ka vaidlust. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. Taotlusest nähtuvalt on PPA isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse teinud. Seega kuulub I. C riigist väljasaatmisele. Samas ei ole isiku kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. 5. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad sama seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt võib välismaalast kinni
3
pidada, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ei saa olla sisulist vaidlust selles, et välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. PPA on oma 27.01.2014 taotluses sellega seonduvaid toiminguid kirjeldanud ning piisvas ulatuses põhjendanud. Seega on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise alused olemas, sest VSS §-s 24 sätestatud väljasaadetava vabastamise aluseid ei ole ilmnenud ning isiku kinnipidamist ei saa pidada käesolevas menetlusjärgus ka ebaproportsionaalseks. VSS § 25 lõikes 2 nimetatud piirtähtaega ei ole samuti ületatud. Seega on PPA taotlus I. C kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks põhjendatud ning selle rahuldamata jätmiseks ei ole alust. 7. Lähtuvalt eeltoodust aktsepteerib kohus I. C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra, kuid esialgu mitte kauem kui kuni 29.03.2015.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik