1-13-9724/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-9724

K O H T

U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

29. jaanuar 2015, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-13-9724

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.N vangistusest

’i

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

S.N

,

isikukood

XXX,

kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Kar

istuse kandmise algus 24.04.2013 ja lõpp 09.10.2015

Kaitsja v.-adv. abi Ott Lepmets

RESOLUTSIOON

Jätta S.N

enne tähtaega vabastamata.

vangistusest tingimisi

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges t Veski 35, 51005 Tartu) kasuks 210 (kakssada kümme eurot sukoh (a , s.h on käibemaks 20%, s.o 35 poolt määratud k eurot) eurot v.-adv. abi Ott Lepmetsa orras süüdimõistetu S.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 210 (kakssada kümme) eurot riigituludesse v.-adv. abi Ott Lepmetsa poolt osutatud õigusabi eest.

S.N

tasuda

väljamõistetud

summa

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.N kannab

Viru Maakohtu kohtuotsusega 04.12.2013

käesoleval ajal

mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust 3 kuud vangistust Harju Maakohtu 24.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust võrra ning S.N-ile , mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.04.2013. S.N on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Praegune kuritegu kehaline väärkohtlemine on toime pandud vanglas. Varasem kuritegu on olnud kehaline väärkohtlemine ja röövimine. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks. Vabaduses toime pandud vägivaldse kuriteo soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. S.N on menetluses pooleliolev kriminaalasi. Kinnipeetava puhul on märgitud turvalisusriskiks enesekahjustamise risk. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk, samuti noortele suunatud sotsiaalprogrammi Equip. Isik lõpetas 8 klassi ja alates 01.09.2014 õpib ta põhikooli 9. klassis, kus tal esineb puudumisi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud da jääb tal veel enam kui enam kui 1 aasta 9 kuud ning kan

8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 8 kehtiv distsiplinaarkaristust.

at

Peale vanglast vabanemist elas kinnipeetav mõned nädalad ema, kasuisa ja õdede juures aadressil xxxx. Kui S.N hakkas vabaduses uuesti narkootikume tarvitama, elas ta vanaema juures aadressil xxxx sel elama , kuhu ta avaldas soovi ka nüüd vabanemi minna. Tegemist on s asuva ühiselamu väikese toaga. Elamispind on ebahügieeniline ja remontimata, väga halvas seisukorras. Selles puuduvad koht magamisaseme jaoks ja pesemisvõimalused. Antud elamispind ei sobi S.N-ile eluasemeks. Ravile minemise korral saab ta ajutise eluaseme Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses.

Varasem koolikohustuse täitmine on olnud isiku puhul probleemne. Kinnipeetava riigikeele tase on A2. Majandusliku toimetulekuoskuse puudulikkust näitab isiku kuritegelik käitumine raha saamise eesmärgil. Enne vanglasse sattumist puudus isikul kindel töökoht ja sissetulek. Mitteametliku töötamise kogemus on isikul väidetavalt 3-4 kuud, kui isik tegi erinevaid ehitustöid. Saadud raha kulutas kinnipeetav peamiselt mõnuainetele. Tasumata võlanõudeid on vangla andmetel 2592,48 eurot ja nende tasumise tõenäosus on vähene. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema, kasuisa, õed ja vanaema.

Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks isiku puhul on narkosõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisel on olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Kinnipeetav on mõjutatav juhul, kui eesmärk tegutsemiseks tundub kasulikuna. Riskeerivale/hoolimatule elustiilile viitab isiku mõtlematu käitumine, tegutsemine hetkevajadustest lähtuvalt. S.N-i sõnul tarbis ta alkohoolseid jooke vähe ning harva. Kinnipeetav on proovinud erinevaid narkootilisi aineid, kusjuures tarvitamissagedus varieerus, sõltudes suuresti ka rahalistest vahenditest.

Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Vastavat ravi ei ole isik kunagi saanud. Narkojoobes olles võib isik käituda ettearvamatult, ka vägivaldselt. Psühhiaatri hinnangul ei ole S.N piisavalt motiveeritud ravis osalema. Kinnipeetav soovib minna ravile vaid juhul, kui vabaneb ennetähtaegselt, andes selle kohta ka allkirja. xxxx Narkorehabilitatsioonikeskus on valmis võtma S.N-i vabanemisel keskusesse, kus rehabilitatsiooniprogramm kestab kuni 12 kuud. Vanglas on kinnipeetava suhtes algatatud kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava ründamise tunnustel.

S.N on rikkunud käitumiskontrolli all olles temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava puhul seisneb oht füüsilises ründes, kauplustest varastamises, narkootikumide levikule kaasaaitamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on narkojoobes või konflikti tekkimisel. Rahalistes raskustes olles, otsib isik raha/vahendeid narkootiliste ainete omandamiseks. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus

2 aasta jooksul 68% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks S.N-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 sätestatud p 2,4,5,7 kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonna moodustavad ema, kasuisa, 2 ) ja nooremat õde (13 ja 14 aastane vanaema. Ema püüdis pojal aidata narkosõltuvusest vabaneda, isegi lukustas ta korterisse, et poeg ei saaks minna uut doosi otsima, kuid Aleksandr põgenes akna kaudu. Telefonivestlusest emaga selgus, et ta ise elab xxxx sotsiaaltöö keskuses. Kinnipeetaval rahvastikuregistrijärgne elukoht puudub. S.N on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxxx, kus ta elas enne vangistust koos vanaemaga. Kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud elamispind vanaema vennale V Ae. Kinnipeetava ema J A sõnul elab praegu antud korteris vanaema üksinda. Elamispinda näitas kinnipeetava tädi O , kes visuaalsel vaatlusel oli alkoholijoobes ja kellel on väidetavalt A tõsised probleemid al nõusoleku koholiga. Vangla andmetel andis S.N sõltuvusravi kohaldamiseks tema võimaliku tingimisi enne tähtaega vabastamise korral. S.N on olemas võimalus koheselt peale tingimisi enne tähtaega vabastamist asuda ravile xxxx Narkorehabilitatsioonikeskusesse. S.N on olnud varem käitumiskontrolli all, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hakkas tarvitama narkootilisi aineid. Kui kohus peab võimalikuks S.N-i KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis peaks kriminaalhooldusametniku hinnangul lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustama teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7 sätestatud kohustusi. S.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Tabletiravi ta seoses

Narkosõltuvusega seoses on ta läbinud sotsiaalprogrammi. sellega ei soovinud. Vabanemisel on ta nõus minema narkosõltuvuse ravile. Ta on andnud sellekohase nõusoleku. Kinnipeetav tunnistas, et on eelnevalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, kuid nüüd arvab, et suudab kinni pidada kokkulepetest kriminaalhooldajaga. Ta loodab vabanedes leida endale töökoha ehitusel ja hakata nüüd teistmoodi elama. Kinnipeetava sõnul on tal head suhted lähedastega. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.N-i tingi vabast .

r n

misi enne tähtaega vangistusest

amise küsimuse läbivaatamisest Prokurö

õustub

eelnimetatud

kinnipeetava

kohta

21.11.2014

koostatud

iseloomustuses

toodud

seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla S.N-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Täiendavalt

märgib

prokurör

järgnevat. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad (sh tingimuslikud karistused) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 54%, mis ei ole madal risk. Seega on S.N-i puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Samuti on isiku suhtes menetluses kriminaalasi nr 14922700035, kuna teda kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 266 lg 2 p 3 (kuni 01.01.2015 kehtivas sõnastuses) järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 04.12.2013 kohtuotsusega KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka va tema enne ngistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tähtaegse vabastamise toimepandud kuritegude korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tulenevalt tehioludest (mh viimati toimepandud kuriteo vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumi llist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse skontro ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid tegude toimepanemisest) jäävad täitmata.

(hoiduda uute kuri

Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta S.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et karistused kannavad Eestis rehabiliteerivat eesmärki, s.t karistus peaks suunama isiku õiguskuulekale käitumisele. Asjaolu, et isiku senine karistatus ei ole isikut suunanud seaduskuulekale käitumisele, näitab selgelt, et riik läheneb valelt poolt. Iseloomustusest tuleb selgelt välja, et isikul on probleeme narkootikumide tarvitamisega, seda seostatakse isegi isiku kuritegeliku käitumisega. Seetõttu on alust arvata, et selle probleemi väljaravimisel väheneb oluliselt ka isiku kuritegelik käitumine ja selle jaoks on isik andnud ka oma nõusoleku sõltuvusraviks. S.N vabaneks 09.10.2015, mis on umbes 10 kuu pärast. Narkootikumide vastane sõltuvusravi kestab aga 12 kuud, mis tähendab, et ajaliselt S.N ei pruugi võita. Küll aga võidab Eesti ühiskond, kui nimetatud ravi osutub edukaks. Eeltoodust tulenevalt toetas kaitsja S.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega sõltuvusravil vabastamist kohustusega minna e ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume sõltuvusravi ajal ja peale ravi lõppu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu

tutvunud prokuröri arvamusega

, kaitsja,

, Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et

ei kuulu vangistusest

süüdimõistetu S.N

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. S.N on kriminaalkorras 4-l korral karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. S.N kannab käesoleval ajal muuhulgas karistust kuriteo eest KarS § 121 järgi (kehaline väärkohtlemine), milline on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Eelnevalt on teda karistatud nii esimese raskusastme kui ka teise raskusastme kuritegude eest. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused ngimuslik reaalsete vangistuste näol, aga ka karistuse kandmisest ti vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ole avaldanud ei kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset m kuritegude toimepanemist.

õju, vaid ta on jätkanud

Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et S.N on

8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91- vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Samuti väärib märkimist, et isiku suhtes on menetluses kriminaalasi nr 14922700035, kuna teda kahtlustatakse vangistuses viibides KarS § 266 lg 2 p 3 (kuni 01.01.2015 kehtivas sõnastuses) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Narkootikumide tarvitamist (diagnoositud narkosõltuvus) tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Ott Lepmets, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 210 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik