2-14-62151/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-14-62151 Kohtuasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse saamiseks laste viibimiskoha määramise osas Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Kristin XXX (e-post kristin. @e-noustaja.ee) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX ja XXX) Puudutatud isik II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (asukoht Vabaduse Väljak 7, 15199 Tallinn; e-post lvpost@tallinnlv.ee)

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-14-62151 poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1. Pooled jõudsid kokkuleppele, et laste elukohaks on ema elukoht;

1.2. Lapsed viibivad isaga igal paarisnädala vahetusel. Isa võtab lapsed neljapäeva õhtul (kas näiteringist, lasteaiast või koolist) ning viib lapsed esmaspäeval lasteaeda või kooli;

1.3. Lapsed viibivad isaga paaritul nädalal neljapäeva õhtust reede hommikuni. Isa võtab lapsed neljapäeva õhtul (kas näiteringist, lasteaiast või kodust) ning viib reedel lasteaeda või kooli;

1.4. Vanemate kokkuleppel võivad lapsed isaga viibida ka pikema perioodi jooksul;

1.5. Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist võimalusel vähemalt päeva enne planeeritud kohtumist;

1.6. Kui laps(ed) on haigestunud ajaks, mil nad suhtluskorra järgi peaks viibima isa juures, teavitab lapse ema sellest isa ning lapsed viibivad isaga järgmisel nädalavahetusel, mil lapsed on terved. Ühe lapse haigestumisel kokkulepitud kohtumise ajaks lepivad vanemad kokku, kas kohtumine teise lapsega toimub;

1.7. Kui lapsed haigestuvad isa juures olles, siis tagab isa laste ravi ja hoolduse kuni nende tervenemiseni. Vanemate kokkuleppel või laste huvidest lähtuvalt võib nimetatud korraldust muuta.

1.8. Kui lapsed osalevad huvialadega või sõpradega seotud üritustele (nt esinemised, väljasõidud, sünnipäevad jms), mil nad suhtluskorra järgi peaksid viibima isa juures, teavitab lapse ema sellest isa ning isa korraldab laste osalemise üritusel; 1.9. Kevadise koolivaheaja veedavad lapsed paarisaastal isaga, paaritul aastal emaga. Sügisese koolivaheaja veedavad lapsed paarisaastal emaga, paaritul aastal isaga;

1.10. Lapsed veedavad isaga suvepuhkust kokku 4 nädalat. Suvepuhkuse veetmise ajas isaga lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 31. märtsiks. Isaga veedetava suvepuhkuse ajal on emal õigus veeta lastega kaks järjestikust päeva, kohtumise aja lepivad vanemad kokku hiljemalt 3 päeva enne võimalikku kohtumist. 2015.a. a. suvel veedavad lapsed isaga juunikuu;

1.11. Emadepäeva veedavad lapsed koos oma emaga. Isadepäeva veedavad lapsed koos oma isaga; 1.12. Aastavahetuse pühadest veedavad lapsed paaritul aastal emaga jõulud ja isaga aastavahetuse, paaris aastal vastupidi. Talvisest koolivaheajast veedavad lapsed 1 nädala isaga, teise nädala emaga vastavalt käesolevas punktis toodud

pühade jagunemisele;

1.13. Paaritul aastal korraldab XXX sünnipäeva tähistamise isa ja XXX sünnipäeva tähistamise ema. Paaris aastal korraldab XXX sünnipäeva tähistamise ema ja XXX sünnipäeva tähistamise isa. Sünnipäeva korraldav lapsevanem teavitab teist vanemat sünnipäeva toimumise ajast ja kohast hiljemalt 2

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

nädalat enne ürituse toimumist;

1.14. Isal on õigus kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias, riigipühadega seotud üritustel, jms;

1.15. Mõlemal vanemal on õigus reisida lastega väljapoole Eesti Vabariiki, olles informeerinud teist vanemat ette reisi sihtkohast. Laste reisi kestus lepitakse eelnevalt isa ja ema poolt kokku;

1.16. Laste elu oluliselt mõjutavad otsused teevad vanemad koos lähtudes laste huvidest, samuti informeerivad vanemad üksteist lastega seotud olulistest küsimustest (nt haigestumine). Laste elu mõjutavate otsuste tegemisel kerkinud erimeelsuste puhul pöörduvad vanemad esmalt lastekaitsespetsialisti poole ning seejärel kohtusse;

1.17. Vanemad suhtlevad laste elu korraldamisel (s.h. suhtlemiskorra

täpsustamisel) omavahel ning edastavad lastele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. 1.18. Pooled loobuvad käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda;

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-621561 ;

4. Tühistada kohtuistung tsiviilasjas nr 2-14-62151 11.02.2015 kell 14.00.

5. Tagastada XXX arveldusarvele nr XXX avalduse esitamisel tasutud ½ tema poolt tasutud riigilõivust , s.o.5 eurot Riigilõiv 10 eurot on tasutud E-Nõustaja OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele 18.11.2014.a.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on alates 08.12.2014 XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse saamiseks laste viibimiskoha määramise osas. Pooled saavutasid asja menetlemise ajal kompromissi ja esitasid selle 21.01.2015 kohtule kinnitamiseks.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kompromisslepingu kohtule allkirjastatult. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlminud kompromissi. Kohus leiab, et vastavalt avaldaja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 5,00 eurot. Riigilõiv 10 eurot on tasutud E-Nõustaja OÜ poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele 18.11.2014.a.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik