3-13-2220/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2220 Haldusasi Lyumivest OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo 4. oktoobri 2013. a ettekirjutuse nr 1-7/3128 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – Lyumivest OÜ, esindaja Andrei Tšerednik Vastustaja – Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo, esindaja Arnold Tenusaar Menetluse alus ringkonnakohtus Lyumivest OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lyumivest OÜ apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2220 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada Lyumivest OÜ kaebus ning tunnistada Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo 4. oktoobri 2013. a ettekirjutus nr 1-7/3128 õigusvastaseks. 3. Mõista Politseija Piirivalveametilt Lyumivest OÜ kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 880 (kaheksasada kaheksakümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-13-2220 2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) kohustas 08.10.2013 ettekirjutusega nr 1-7/3182 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 38 ning § 40 lg-te 1, 2 ja 4 alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kehtestama Lyumivest OÜ (registrikood 11267445) arvelduskontole nr 17001157369 käsutamise piirangu kuni 30 ööpäevaks põhjendusel, et RAB kontrollib rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni. Ettekirjutus kuulus täitmisele 08.10.2013.

2. Lyumivest OÜ esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi RAB 08.10.2013 ettekirjutuse nr 1-7/3182 õigusvastasuse tuvastamine. Vaidlustatud ettekirjutusega on seatud käsutuspiirang Lyumivest OÜ põhilisele arvelduskontole, mistõttu seisab kogu äriühingu majandustegevus alates 08.10.2013. Seatud piirang hõlmab kahte 08.10.2013 toimunud rahaülekannet OKEAH LLP arvelduskontolt nr LV13CBBR1121794400010 summades 89 294,50 eurot ja 230 000 eurot. Lyumivest OÜ esitas 09.10.2013 RAB-le dokumendid (lepingud, korraldused ja kliendi pretensioon), millega on tõendatud, et vastavalt agendilepingule pidi kaebaja kandma 89 294,50 eurot kliendi korraldusel varem transporditud kauba eest ning 230 000 eurot pidi Lyumivest OÜ kandma AS Tavid arvelduskontole, et vahetada eurod USA dollarite vastu, mille AS Tavid pidi kandma tagasi Lyumivest OÜ-le, et kaebaja saaks täita oma kohustused vastavalt kliendi poolt antavale käsundile. RAB piirangu tõttu kaotas Lyumivest OÜ võimaluse vahetada valuutat soodsa kursiga, mistõttu tekkis talle kahju, mille suurus selgub pärast tehingu lõpuleviimist. Kui RAB- l on tarvis rahapesukahtlust kontrollida ja kõrvaldada, saab seda teha ka ettevõtja õigusi vähem riivavate meetmetega (nt teha RahaPTS § 41 alusel ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks).

Lyumivest OÜ-l eksisteerib reaalne majandustegevus ja töötajad ning tegemist ei ole variäriühinguga. Lyumivest OÜ juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja SL andis RAB-le 14.10.2013 selgitusi äriühingu tegevuse kohta ning esitas Lyumivest OÜ majandustegevuse kohta täiendavaid dokumente ja andmeid, samuti kauba liikumist tõendavad dokumendid. Kõik toimunud ülekanded on dokumentaalselt tõendatud. RAB teavitas kaebajat 18.10.2013, et jätkab rahapesukahtluse kontrolli ega muutnud konto käsutamise piirangut ka summapõhiseks, mis võimaldanuks äriühingul tegutsemist osaliselt jätkata ja täita oma lepingulisi kohustusi. RAB omavoliline tegevus tekitab ettevõtjale olulist kahju. Kaebaja kontrollimise eesmärk jääb arusaamatuks, sest tema rahalised vahendid liiguvad üksnes pangakontode kaudu ja nende päritolu on hõlpsasti tuvastatav. Muu hulgas on pankadel kohustus teostatavaid ülekandeid ja raha legaalset päritolu kontrollida.

RAB 08.10.2013 ettekirjutus ei ole proportsionaalne ja piisavalt kaalutletud. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud eraldi dokument peab haldusmenetluses kehtiva korra kohaselt olema

3-13-2220 3(11) põhjendatud viisil, et selle alusel saaks veenduda, millistel eesmärkidel ja millistel alustel vaidlusalune piirang kontole seati. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, milliste põhjendustega on tema suhtes rakendatud kõige rangemaid meetmeid, piirates täielikult arvelduskonto käsutamist. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole rahapesukahtlust piiritletud ega adekvaatselt põhjendatud. RAB selgitas Lyumivest OÜ juhatuse liikmele 14.10.2013, et kontrollitakse äriühingu tegevust alates 2012. a jaanuarist kuni käesoleva hetkeni. Kaebajale ei ole aga arusaadav, milline on sunnivahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse sellega RAB-le pandud haldusülesande täitmist (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3- 3-1-21-12). Kui eesmärgiks oli kontrollida minevikus toimunud tegevust, siis selleks saanuks valida ettevõtja majandustegevust ja põhiõigusi vähem piiravaid meetmeid.

3. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. RAB avas 19.07.2013 rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1302283, et kontrollida Lyumivest OÜ tegevuse seaduslikkust. Kaebaja arvelduskonto analüüsi tulemusel tekkis RAB-l rahapesukahtlus arvelduskontol toimunud tehingute suhtes, mistõttu piirati 08.10.2013 ettekirjutusega konto käsutamist 30 ööpäevaks.

Ajavahemikul 01.01.2012–13.08.2013 oli arvelduskonto kreeditkäive 29 404 687 eurot ja deebetkäive 29 547 577 eurot ning perioodi algjääk 218 393 eurot. Laekumised on toimunud peamiselt OKEAH LLP arvelduskontolt välispangast (24 790 300 eurot), Starland Ltd arvelduskontolt Eestist ja välismaalt (kokku 3 096 956 eurot) ning AS-lt Tavid (50 325 eurot). Laekunud rahast on 26 295 083 eurot kantud edasi AS Tavid kontole ning ülejäänud summa (kokku 3 252 494 eurot) erinevatele äriühingutele ja eraisikutele, sh Brockman Trade OÜ-le (462 220 eurot). Enamus AS Tavid kontole kantud rahast on samal perioodil võetud grupi isikute poolt volituste alusel sularahana välja AS Tavid kontorist (200 korral) ning väidetavalt viidud Peterburisse ja antud OKEAH LLP kassasse. Viidatud isikute grupp on olnud samas rollis mitmes RAB poolt uurimisorganitele edastatud kuriteoavalduses. Piiramise hetkel oli arvelduskonto jääk 321 351,55 eurot, millest 98 100 eurot oli 07.10.2013 laekunud OKEAH LLP arvelduskontolt välismaalt ja 220 300 eurot laekus OKEAH LLP kontolt 08.10.2013 selgitusega „CONTRACT 0107 DD 01.07.2011 FOR GOODS OF HOUSE“ ning 3101,55 eurot oli kontojääk 03.10.2013 seisuga.

Lyumivest OÜ 2012. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevuseks raamatupidamine ja maksualane nõustamine ning lisategevuseks mitmesuguste kaupade vahendamine. Juhatuse liikmeteks on FL, GJ ja SL, ainuosanik on SL. Tehingute iseloomust ja 2012. a majandustegevuse aruandest võib järeldada, et Lyumivest OÜ tegeles maksevahendusteenuse osutamisega, kuid kaebajal puudus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 14 kohane Finantsinspektsiooni poolt väljastatav tegevusluba. Samuti ei olnud kaebajal majandustegevuse registris ühtegi registreeringut finantsteenuste osutamiseks, mida nõuab RahaPTS § 52. Tegevusloata või registreeringuta finantsteenuse osutamine on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 372 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi ning antud juhul on piisav alus kahtluseks, et seda tehakse raha päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks. Need faktilised asjaolud olid vaidlustatud haldusakti andmiseks ja aktiivse rahapesukahtluse kontrolli alustamiseks piisavad. Kaebaja poolt esitatud dokumentide tõepärasust tuleb veel kontrollida, eriti seoses OKEAH LLP arvelduskontoga, mille kohta dokumente ei esitatud. RAB hindab küll menetlusaluse isiku koostöövalmidust, kuid see ei kõrvalda RAB kohustust esitatud teavet ja dokumente kontrollida. RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt ei märgita ettekirjutuses selle faktilist alust, vaid see kajastatakse eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui ei esine dokumendi tutvustamisest keeldumise aluseid. Seega ei garanteeri ka halduskohtule kaebuse esitamine, et RAB peaks tegema kaebajale kättesaadavaks kõik RAB-le teadaolevad faktilised asjaolud.

3-13-2220 4(11) Asjaolud, mida on võimalik avaldada, on RAB isikule avaldanud. Väär on kaebaja väide, et piirangualune konto on tema ainus eurokonto, sest tal on võimalik eurodes tehinguid teha ka kontol nr 17001157424. SL-i sõnul omab ta täielikku kontrolli ka Lyumivest OÜ-le pretensiooni esitanud OKEAH LLP üle ning mõlema äriühingu teadaolevate käivete põhjal võib järeldada, et pretensioon esitati RAB survestamise eesmärgil. SL ei ole RAB-le esitanud OKEAH LLP kontoväljavõtet, mistõttu on kaheldav tema koostöövalmidus ja RAB-l tuleb andmeid raha päritolu kindlakstegemiseks hankida rahvusvahelise koostöö raames. Kohaldatud meetmete proportsionaalsuse küsimus on tõstatatud alusetult, sest tegemist on KarS § 372 lg 2 p 3 ja lg 4 järgi karistatava kuriteo toimepanemise põhjendatud kahtlusega vähemalt enne 15.10.2013 jõustunud registreeringuid majandustegevuse registris ja seepärast oli piirangu seadmisega kuritegeliku tegevuse takistamine RAB kaalutletud otsus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2014 otsusega Lyumivest OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RAB on käsutamise piirangu kehtestanud ainult ühe arvelduskonto (nr 17001157369) osas ning teist eurokontot (nr 17001157424) on kaebajal olnud võimalik kasutada piiramatult. RAB on RahaPTS §-st 1 tulenevalt kohustatud tõkestama tundmatu päritoluga raha imbumist riigi rahandussüsteemi. Käesoleval juhul on valitud arvelduskontole piirangu seadmise meede põhjusel, et see garanteerib kuritegeliku päritolu kahtlusega raha säilimise kuni võimaliku kriminaalmenetluseni. Kui isik esitab RAB-le tõendid raha päritolu kohta, lõpetatakse piirang RahaPTS § 40 lg 4 alusel koheselt. Edasine menetluskäik näitas, et RAB kaalutlus käsutuspiirangu seadmisel oli õige, sest Lyumivest OÜ juhatuse liige SL ja esindaja AT esitasid kogu skeemi hõlmavad selgitused ja dokumentide paketi vastavalt 02.12.2013 ja 17.12.2013 ehk alles pärast esialgse piirangu pikendamist veel 60 ööpäeva võrra. Nõustuda ei saa väitega, et rahaliste vahendite legaalset päritolu kontrollimise asemel, mille eesmärgil vara käsutamist piirati, kontrollis RAB sisuliselt ettevõtte majandustegevust. Vaidlustatud ettekirjutusega ei ole kontrollitud Lyumivest OÜ majandustegevust, vaid seatud RahaPTS § 40 lg 1 alusel ajutine käsutuspiirang äriühingu ühele eurokontole seoses rahapesukahtlusega ja sellest tuleneva vajadusega kontrollida rahaliste vahendite legaalset päritolu.

RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt ei märgita RahaPTS § 40 lg-te 1 ja 3 ning § 41 lg-te 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, vaid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui see ei takistaks RAB hinnangul rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist ega ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Vastustaja märkis õigesti, et halduskohtule kaebuse esitamine ei tähenda iseenesest, et RAB peab tegema kaebajale kättesaadavaks kõik temale teadaolevad faktilised asjaolud, mida võidakse hiljem kriminaalmenetluses kasutada. Lyumivest OÜ ühele arvelduskontole piirangu kehtestamine oli põhjendatud, õiguspärane ja proportsionaalne. Konto käsutamise piirang jäi antud juhul mõistliku aja piiridesse (kuni 30 ööpäeva) ning RAB tegutses oma pädevuse piires ja kaalutlusõiguse alusel. Nõustuda ei saa kaebaja paljasõnaliste väidetega, et vastustaja ületab RahaPTS-s sätestatud piire, kuritarvitab oma õigusi, lõhub ettevõtte majandustegevust ning varjab kuritegu. RAB on pädev otsustama, millal, millised dokumendid ja millises mahus uurimisasutusele kriminaalmenetluse läbiviimiseks edastatakse. Kaebaja ei ole pädev vastustaja sellisesse diskretsiooni sekkuma. Kaebajale olid teada kõik vastustaja kirjalikus seletuses loetletud faktilised asjaolud.

Kaebaja huvi vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Vaidlustatud ettekirjutuse adressaadiks ei ole Lyumivest OÜ, vaid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal. Kaebaja ei saa RAB-lt nõuda seda, millise sisuga ettekirjutus tuleb selle adressaadile teha, millised menetlusdokumendid sellele lisada jms. Vaidlust ei ole selles, et RAB 08.10.2013 ettekirjutus oli selle adressaadile üheselt arusaadav ning tähtaegselt täidetud.

3-13-2220 5(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Lyumivest OÜ palub apellatsioonkaebuses (ja 13.06.2014 täiendustes) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on motiveerimata ning ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste välja selgitamata jätmine ei võimalda hinnata ettekirjutusega kohaldatud sunnivahendi eesmärgipärasust. Asjas on jäänud välja selgitamata, milline on sunnivahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse selle sunnivahendiga RAB-le pandud haldusülesande täitmist. Nendele küsimustele vastamata ei ole võimalik hinnata sunnivahendi proportsionaalsust ega vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 2 lg-tes 4 ja 5 ning §-s 6 sätestatud põhimõtteid.

Asjaolu, et ettevõttel on mitu arvelduskontot, ei anna RAB-le õigust piirata kogu majandustegevuses kasutatud põhiarvelduskonto käsutamist. RahaPTS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab RAB piirangualuse vara täpselt määratlema. Halduskohus ei ole selgitanud välja, millise tehingu või vara suhtes on vastustajal rahapesukahtlus tekkinud ehk mis oli ettekirjutuse objektiks (kas 07.10.2013 laekunud 98 100 eurot, 08.10.2013 laekunud 220 300 eurot või hoopis 3101,55 euro suurune kontojääk 03.10.2013 seisuga). Ettekirjutusega piirati 30 ööpäevaks kogu arvelduskonto kasutamist ja käsutamist. Sellel ajal ei olnud arvelduskontol võimalik teostada ühtegi tehingut teiste klientidega ning apellant ei saanud kasutada ka oma raha, mis oli kontole laekunud eelneval perioodi (3101,55 eurot). Kohus ei ole kogu arvelduskonto käsutamise piiramise proportsionaalsust kontrollinud, lähtudes asjakohatust järeldusest, et piirangu seadmine oli õige, sest Lyumivest OÜ esitas kogu skeemi hõlmava dokumentide paketi alles pärast esialgse piirangu pikendamist. Kohus pidanuks piirangu seadmise õiguspärasust kontrollima ettekirjutuse tegemise aja seisuga, kuid pole tuvastanud, millistele faktilistele asjaoludele ja seaduslikule alusele vastustaja tugines, keeldudes avaldamast ettekirjutuse tegemise faktilisi asjaolusid. Apellandil ega halduskohtul ei ole seetõttu olnud võimalik kontrollida ettekirjutuse proportsionaalsust ja eesmärgipärasust.

Asjas ei ole esitatud põhjendusi, miks Lyumivest OÜ poolt 02.12.2013 seletused ja dokumendid ei sobinud, kuid 17.12.2013 esitatud ütlused ja dokumendid olid piirangu kehtetuks tunnistamiseks piisavad. Kohus ei ole tuvastanud, milles rahapesukahtlus seisnes ning millistest asjaoludest oli tingitud vajadus kontrollida Lyumivest OÜ tehingute seaduslikkust (kuidas seondusid need rahapesukahtlusega summaga) ja piirata selleks kogu ettevõtte põhiarvelduskonto käsutamist. Kohus ei ole andnud hinnangut, kas RAB-l on kohustus kontrollida ettevõtte majandustegevust või üksnes rahapesukahtlusega vara päritolu. Pärast piirangu seadmist peab järgnema dokumentide edastamine pädevale uurimisasutusele menetluse alustamiseks. Vara käsutamise piiramine üksnes haldusmenetluse raames teabe kogumiseks või kontrollimiseks on lubamatu. Vastustaja esitatud kahtlused võivad olla piisavad rahapesukahtluse kontrolltoimiku avamiseks ja täiendavate andmete kogumiseks, kuid mitte käsutuspiirangu seadmiseks. Vara suhtes, millele piirangu seadmist taotletakse, peab esinema kuritegeliku omandamise konkretiseeritud kahtlus (RahaPTS § 4 lg 1; Riigikohtu 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13). Haldussunnivahendeid ei tohi kasutada kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Kohtumenetluse käigus ei ole selgeks saanud, millist teavet vastustaja kontrollis ja mida RAB tegi enne piirangu seadmist. Halduskohus ei ole tuvastanud, millisel kujul, millal ja kelle poolt on RAB-i teavitatud rahapesukahtlusest ning milliste andmete alusel on seda tehtud. RAB 24.10.2013 vastuses nr 3.4-6/176858-2 ja 06.12.2013 vastuses nr 3.4- 6/176858-9 sisalduv arvelduskonto analüüs ei ole piisav, sest selles ei ole viidatud rahapesukahtlusega seotud varale ega selgitatud, milles seisneb rahapesualane kuritegu ja

3-13-2220 6(11) millisest kuriteost pärineb vara. Rahaliste vahendite ülekandmine ühest krediidiasutusest teise ei ole kahtlane ja veel vähem on tegemist kuriteoga. Sarnased ülekanded on ettevõtete vahel toimunud vähemalt viie aasta jooksul ning midagi kuritegelikku ei ole RAB nendes leidnud ka eelnevate kontrollide käigus. OKEAH LLP ei ole off-shore äriühing, vaid registreeritud Inglismaa äriregistris. RAB-l puudub õigus keelduda faktiliste asjaolude selgitamisest RahaPTS § 38 lg 2 alusel, kuna kahtlus on ära langenud ning raha on vabastatud. RahaPTS § 43 ei taga isikutele kaitset ametnike omavoli eest ega võimalda kohtul kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust. RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi olemasolu ega sisu pole hinnatud. Sellise dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena. Arusaamatu on halduskohtu väide, et apellant ei ole tema rahaliste vahendite kasutamist piirava haldusakti adressaat. Sellisel juhul ei oleks halduskohus saanud käesolevat vaidlust üldse menetleda.

Lyumivest OÜ on esitanud 20.01.2015 täiendavad seisukohad, milles ta ei nõustu enda eemaldamisega RAB 09.01.2015 vastuse lisa 2 uurimiselt, sest haldusmenetluses piirangute seadmise aluste äralangemisel tuleks isikule tema õiguste intensiivse riive aluseks olnud asjaolusid ka tutvustada, kuivõrd RahaPTS § 38 lg-s 2 toodud keeldumise aluseid enam ei esineks. Haldusmenetlus on reeglina avalik. Kuna raha on vabastatud ja kriminaalmenetlust pole alustatud, siis ei esine rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ega vajadust tagada tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei saa RAB sellises olukorras enam ühelgi juhul dokumendi tutvustamisest keelduda. Dokumendis kajastatud faktilised asjaolud peavad olema seotud konkreetse juhtumiga ning need pole muudes olukordades kasutatavad. RAB 09.01.2015 kirja lisas 1 toodu meenutab pigem ülesannete kirjeldust, mitte faktilisi asjaolusid, mis saaksid olla haldusakti andmise aluseks. Dokumendis peab olema sisuliselt lahti kirjutatud, milles seisneb rahapesukahtlus, miks on konkreetne piiratav summa seotud rahapesukahtlusega ning millisest kuriteost võivad piiratavad vahendid pärineda. Seda praegusel juhul tehtud ei ole. Seejuures viidi kontrolltoimik sisse juba 19.07.2013, kuid raha piirati alles 08.10.2013. RAB 09.01.2015 kirja lisade koostamise tegelikku aega ei ole võimalik kindlaks teha ning jääb arusaamatuks, milline on lisas 2 sisalduvate täiendavate selgituste õiguslik staatus (st milline neist on RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokument). Olukorras, kus RAB ei esitanud dokumente ringkonnakohtule krüpteeritult, ei saa olla tegemist sedavõrd tundliku või salastatud informatsiooniga, et seda ei saaks apellandile tutvustada.

6. Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on piisavalt motiveeritud ning kohus on põhjendustes õigesti jätnud analüüsimata apellandi asjakohatud väited (nt menetlusaluse isiku suhtes eelnevalt läbi viidud kontrollide kvaliteet, vastustaja töökorralduse küsimused või võimaliku osutatava finantsteenuse sisu).

RAB-l tekkis Lyumivest OÜ tegevuse osas rahapesukahtlus, sest off-shore ettevõtte arvelduskontolt välisriigis saabusid tundmatu päritoluga rahalised vahendid, mis vahetati Eestis sularahaks ja viidi üle piiri Venemaale isikute poolt, kes on juba olnud samas rollis RAB-i poolt uurimisorganitele varasemalt esitatud kuriteoavaldustes. Haldusmenetluse eesmärk oli apellandi kontole saabunud raha legaalse päritolu kontrollimine vastavalt RahaPTS § 37 lg 1 p-le 1. Piirangu kehtestamise vajaduse kaalumisel sai otsustavaks RAB-i eelnev kogemus sarnaste juhtumite lahendamisel ning menetlusaluse isiku ja tema esindaja varasem käitumine. Rahapesukahtlusega varana on selgelt eristatavad OKEAH LLP välisriigis asuvalt kontolt saabunud summad ning RAB piiras just selle Lyumivest OÜ arvelduskonto kasutamist, millele viidatud summad laekusid. Haldusorgani enda pädevuses on otsustada, mitut üksteisega seotud

3-13-2220 7(11) tehingut kontrollida. Pole võimalik väita, et üks või teine OKEAH LLP kontolt saabunud ülekanne on vähem või rohkem kahtlasem.

Apellant on soovinud halduskohtu kontrolli laiendada kogu käimasolevale haldusmenetlusele, nõudes kohtult hinnanguid erinevatele menetlustoimingutele ja haldusorgani analüüsi üksikasjadele, kuigi antud asjas on vaidluse all üksnes konkreetne haldusakt. Halduskohus on selle õiguspärasust oma otsuses põhjendanud ja vaidlus ei saa neist raamidest väljuda. Halduskohus pidas halduskohtumenetluses vastustaja poolt välja toodud faktilisi asjaolusid haldusakti andmiseks piisavaks. Asjakohane ei ole see, kas apellant pärast haldusakti andmist vastustajale mingeid dokumente esitas või mitte. Oluline on, et esines rahapesukahtlus ja haldusorgan valis rakendatava meetmena põhjendatult piirangu seadmise kahtlase päritoluga rahale, lähtudes eelnevast kogemusest suhtlemisel kaebaja esindajaga seoses teiste ettevõtetega. Täiendavaks argumendiks oli kahtlus, et Lyumivest OÜ ja OKEAH LLP vaheliste tehingute näol on tegemist makseteenusega. RAB ei ole nõudnud apellandilt dokumente ega selgitusi kogu tema majandustegevuse kohta, vaid ainult tehingute kohta OKEAH LLP-ga. Rahapesukahtluse kontrolli protsessis, kus tehingud jätkuvad ja olukorrad muutuvad, ei saa seadusega ette kirjutada ajalisi piire, mille möödudes ei tohi isiku kohta enam kuriteoavaldust esitada. Apellant klammerdub oletusse, et RAB ei tohi kontrollida tema äriskeemi, vaid peab piirduma üksnes abstraktse „raha päritolu“ kontrollimisega. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks võimalik teha raha legaalne päritolu kindlaks ilma tehingute taga olevat skeemi tundmata. Ettevõttega seotud rahapesukahtluse kontrollimisel on seetõttu paratamatu ka tutvumine ettevõtte äriskeemiga. Lyumivest OÜ on antud juhul kolmandaks isikuks, kelle õigusi on vaidlustatud ettekirjutusega piiratud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3), mitte aga ettekirjutuse adressaat, kelleks oli krediidiasutus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. RAB 08.10.2013 ettekirjutusega nr 1-7/3182 (tl 14-15) Lyumivest OÜ arvelduskontole käsutuspiirangu seadmise õiguslikuks aluseks on olnud RahaPTS § 40 lg 1, mille kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega muu hulgas kehtestada kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Vastava ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisel eesmärgil ja missugustele kaalutlustele tuginedes äriühingu arvelduskontole käsutuspiirang seati ning kas põhjendused on ettekirjutuse tegemiseks piisavad (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). RahaPTS § 38 lg-st 2 tulenevalt ei märgita muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud tuleb kajastada eraldi dokumendis, millega puudutatud isikul on võimalik tutvuda, kui RAB sellest mõnel RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud alusel ei keeldu. Seega eeldab RahaPTS § 40 lg 1 alusel vara käsutamise piiramine rahapesukahtluse olemasolu ning seda põhistavate faktiliste asjaolude esitamist RahaPTS § 38 lg 2 kohaselt vormistatud eraldi dokumendis.

9. Kuivõrd halduskohus ei ole RAB 08.10.2013 ettekirjutuse tegemise faktilisi asjaolusid sisaldavat dokumenti vastustajalt välja nõudnud, nõudis nimetatud dokumendi 19.12.2014 määrusega välja ringkonnakohus ja RAB edastas selle 09.01.2015 kirjaga nr 3.4-6/10047-9 (tl 224 ja pöördel). Tallinna Ringkonnakohus kuulutas 12.01.2015 määrusega käesoleva haldusasja menetluse RAB 09.01.2015 kirja lisa 2 osas kinniseks ning eemaldas Lyumivest OÜ ja tema esindaja nimetatud dokumendi uurimiselt, keelates apellandil ja tema esindajal ühtlasi

3-13-2220 8(11) selles osas kohtutoimikuga tutvumise ja dokumendist ärakirjade saamise. Ringkonnakohus leidis, et avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks on teabe iseloomu ja RAB-le RahaPTS § 38 lg-st 3 ja § 43 lg-st 3 ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades ilmselgelt kaalukam kui kaebaja huvi kontrollida ettekirjutuse faktilist põhistust. Apellandi õiguste kaitse on piisavalt tagatud ka juhul, kui talle võimaldatakse juurdepääs RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud dokumendile (s.o RAB 09.01.2015 kirja lisaks 1 olevale 08.10.2013 esildisele – tl 223), kuid mitte RAB täiendavale selgitusele (s.o RAB 09.01.2015 kirja lisale 2 – tl 220). Määrus jõustus edasi kaebamata 28.01.2015.

Vastuseks Lyumivest OÜ 20.01.2015 vastuväidetele temale RAB 09.01.2015 kirja lisa 2 tutvustamata jätmise kohta märgib ringkonnakohus, et RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest RAB-le tulenev õigus keelduda faktilisi asjaolusid sisaldava dokumendi tutvustamisest, ei ole seotud kitsalt konkreetse haldusmenetluse läbiviimisega, vaid keeldumise aluseks saab olla ka rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise vajadus laiemalt, sealhulgas võimalike tulevaste menetluste tagamine. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, et RAB 08.10.2013 ettekirjutusega seatud piirang sama vara suhtes hiljem lõpetati (vt RAB 18.12.2013 ettekirjutus nr 1-7/4049 – tl 109 ja pöördel) ja kriminaalmenetlust ei ole alustatud. See ei välista keeldumist RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi tutvustamisest näiteks juhul, kui isikule teabe avaldamine võiks jätkuvalt takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Dokumendis kajastatud faktilised asjaolud peavad küll olema seotud konkreetse juhtumiga, kuid see ei tähenda, et need ei saaks olla asjassepuutuvad ka teistes olukordades (nt kui tegemist on pikemaajalise tegevusega, mida konkreetne haldusakt puudutab vaid osaliselt). Ehkki haldusmenetlus on üldjuhul avalik (HMS § 7 lg 1), saab sellest reeglist põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda (HMS § 7 lg 3). Sellise erandi näevad praeguses kontekstis ette RahaPTS § 38 lg 2 ja § 43 lg 1. Dokumendi apellandile tutvustamise otsustamisel ei saa iseseisvaks argumendiks olla selle kohtule esitamise viis (s.o krüpteeritult või mitte), vaid lähtuda tuleb edastatud teabe sisust. Ringkonnakohus jääb 12.01.2015 määruses väljendatud seisukoha juurde, et RAB 09.01.2015 kirja lisa 2 tutvustamine Lyumivest OÜ-le ei ole põhjendatud, sest see ei ole asja lahendamiseks vältimatult vajalik ning võiks samas seada ohtu RAB põhiülesannete täitmise (RahaPTS § 37).

10. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et RahaPTS § 38 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes viidatud eraldi dokumendis tuleb mitte pelgalt loetleda ettekirjutuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid tegemist peab olema ettekirjutuse põhistusega. See tähendab, et RAB peab vastavas dokumendis usutavalt ära näitama, et tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes on eesmärgipärane ja vajalik rakendada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangut RahaPTS § 40 lg-te 1 või 3 või § 41 lg-te 1 või 4 alusel. Kuna RAB-l on RahaPTS § 38 lg 2 viimasest lausest tulenevalt õigus keelduda puudutatud isikule vastava dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, siis ei saa dokumendis sisuliste põhjenduste märkimata jätmist õigustada ka kohustus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendi sisuline ulatus oleneb sellest, millise ettekirjutuse faktilist põhistust see sisaldama peab.

RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtava ettekirjutusega kuni 30 ööpäevaks vara suhtes käsutuspiirangu kehtestamine eeldab sättest tulenevalt esmajoones rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse esinemist. Seega peab vastava ettekirjutuse põhistamiseks RahaPTS § 38 lg 2 alusel koostatav eraldi dokument sisaldama tuvastatud asjaoludest lähtuvat põhjendust, millise vara osas ja millest tulenevalt on haldusorganil rahapesukahtlus tekkinud. Täiendavalt tuleb põhistada vara suhtes käsutuspiirangu rakendamise vajadust (nt asjaoludest tulenevalt võib piirangute

3-13-2220 9(11) kehtestamata jätmise korral eeldada vara mittesäilimist). Apellandiga ei saa siiski nõustuda, et dokumendis peaksid olema välja toodud ka selged hinnangud, millise konkreetse eelkuriteoga võib piiratav vara olla seotud, sest sellist tingimust RahaPTS § 40 lg-st 1 ei tulene, vaid piisab kahtlusest, et piiratav vara võib olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 37 kohaselt ei ole RAB pädevuses kriminaalmenetluse alustamine ega läbiviimine, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks. Vara kriminaalne päritolu ning rahapesu või terrorismi rahastamise asetleidmine tuvastatakse lõppastmes kriminaalasja menetluses (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1- 77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). Arvestades, et RahaPTS § 40 lg 1 rakendamine toimub üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes ning see tuleb otsustada viivitamata ja ettekirjutuse õiguslik toime on ajaliselt piiratud, siis ei saa selle rakendamiseks nõutava rahapesukahtluse põhistamise lävi olla sama kõrge, kui näiteks RahaPTS § 40 lg 3 alusel tehtava (korduva) ettekirjutuse puhul. RahaPTS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt peab vara valdaja või omanik esmase piirangu kehtivusajal eelkõige ise esitama RAB-le tõendid vara legaalse päritolu kohta. Iseseisvat tähtsust ei oma, kas RAB avas rahapesukahtluse kontrolltoimiku vahetult enne ettekirjutuse tegemist või sellest juba oluliselt varem (nt antud juhul puudub vaidlus, et kontrolltoimik viidi sisse 19.07.2013, kuid ettekirjutus koostati 08.10.2013), sest piiramine seondub siiski konkreetse tehingu, toimingu, ülekande või varaga.

11. RAB 09.01.2015 kirja lisana 1 edastatud 08.10.2013 esildise (tl 223) näol on vastustaja kinnitusel tegemist RAB 08.10.2013 ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga RahaPTS § 38 lg 2 tähenduses. Apellandi hinnangul meenutab esildis pigem ülesannete kirjeldust, mitte haldusakti aluseks olevate faktiliste asjaolude kajastust. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustaja edastatud üldsõnaline esildis ei täida sisuliselt RahaPTS § 38 lg-s 2 toodud ettekirjutuse põhistamise eesmärki. Esildises on ettekirjutuse eesmärgina toodud välja „rahapesu kahtluse tunnustel ning kuritegeliku teo tulemusel saadud vara säilimine“ ning faktiliste asjaoludena kajastatud järgmist: „vajadus leida kinnitust või lükata ümber rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus; kontrolltoimiku sisseviimise aluseks olnud informatsiooni sisuline kontroll; kontole laekunud vara säilimine“. Need kujutavad endast sisuliselt vaid üldisi viiteid vastustaja RahaPTS-st tulenevale pädevusele, ülesannetele ja tegevuseesmärkidele, kuid ei sisalda mingeid konkreetseid faktilisi asjaolusid, mis saaksid põhistada 08.10.2013 ettekirjutusega käsutuspiirangu seadmist Lyumivest OÜ arvelduskontole nr 17001157369 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

Kuivõrd ettekirjutuse põhistus pidanuks kohustuslikult sisalduma RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud eraldi dokumendis ning 08.10.2013 esildis sättest tulenevatele sisunõuetele ei vasta, siis on RAB 08.10.2013 ettekirjutus nõuetekohaselt motiveerimata. Haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul alati selle õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks (vt HMS §-d 54 ja 56; Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 13). RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustusliku eraldi dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete olulise rikkumisena (vt Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 18; 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 22). Haldusakti põhjendamise nõuete täitmiseks ei piisa üksnes RahaPTS § 38 lg-s 2 märgitud dokumendi formaalsest olemasolust, vaid vastav dokument peab põhjendamiskohustuse täitmiseks ettekirjutuse põhistust ka tegelikult sisaldama.

12. Vastustaja on 09.01.2015 kirjas selgitanud, et ettekirjutuse faktilised asjaolud jäeti RahaPTS § 38 lg 2 sätestatud dokumendis (s.o 08.10.2013 esildises) sisuliselt kajastamata eesmärgiga kaitsta üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni, mille saladuses hoidmise on RAB kohustatud tagama. Vastustaja hinnangul on apellandile käesolevas asjas esitatud dokumentides tutvustatud kõiki neid asjaolusid, mida talle on üldse võimalik

3-13-2220 10(11) tutvustada. Ülejäänud osas põhineb rahapesukahtlus sellistel dokumentidel ja operatiivinformatsioonil, mida RAB rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt mingil juhul avaldada ega halduskohtule edastada ei tohi. Kohtule avaldamiseks võimalikus ulatuses edastas vastustaja täiendavad selgitused RAB 09.01.2015 kirja lisana 2. Vastustaja on lisaks rõhutanud, et haldusakti vorminõuete rikkumine ei tee olematuks reaalselt eksisteerivaid faktilisi asjaolusid ning nende esitamata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastustaja täiendavat selgitust ei ole võimalik käsitada RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendina, kuna selleks dokumendiks on vastustaja enda kinnitusel RAB 08.10.2013 esildis ning täiendavad selgitused on ka ilmselgelt koostatud alles ringkonnakohtule esitamiseks. Isegi juhul, kui ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad muudes dokumentides (sh kriminaalasja materjalides) ja RAB-l puudub õigus neid isikule tutvustada, ei vabasta see haldusorganit ettekirjutuse RahaPTS § 38 lg-s 2 sätestatud viisil põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 18; 27.03.2013 otsus nr 3-3-1-21-12, p 16). Kohtupraktikas on küll peetud erandina võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan nendest kaalutlustest haldusakti andmisel lähtus (nt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15), kuid see lähenemine ei ole antud vaidluses asjassepuutuv, sest saaks õigustada üksnes põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti HMS § 58 alusel tühistamata jätmist. Praegusel juhul muutis Lyumivest OÜ Tallinna Halduskohtu 04.02.2014 istungil (tl 119-120) oma nõuet ja taotles RAB 08.10.2013 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist, viidates hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soovile. Kuivõrd vaidlustatud ettekirjutusega keelati Lyumivest OÜ-l oma arvelduskonto käsutamine, ei saa temale seeläbi kahju tekkimise võimalust ilmselgelt välistada ja tuvastamisnõue on HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt lubatav (vrd Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 15). Haldusakti õigusvastasuse seisukohast ei oma samas tähtsust, kas haldusorgani poolne rikkumine (sh puudulik motiveerimine) võis mõjutada asja sisulist otsustamist või mitte ning haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise korral ei ole võimalik jätta tuvastamiskaebust rahuldamata (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 26).

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et RAB-le RahaPTS § 38 lg-ga 2 pandud kohustuse täitmine tagaks muu hulgas RahaPTS § 40 lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse sisulise kohtuliku kontrolli võimaluse ning arvestades nii RAB-le kui ka kohtule antud volitusi piirata vajaduse korral puudutatud isiku juurdepääsu nimetatud teabele, ei saaks sellise dokumendi vormistamata jätmist õigustada RAB tegevuse konfidentsiaalsusega. Seejuures on vastustaja praeguses asjas pidanud võimalikuks ettekirjutuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ja piirangu seadmise põhjendusi kohtumenetluses osaliselt avaldada (vt RAB 24.10.2013 vastus nr 3.4-6/176858-2 – tl 29-30p; RAB 06.12.2013 vastus nr 3.4-6/176858-9 – tl 77-81), mistõttu jääb täiesti arusaamatuks, miks ei saanud neid kajastada RahaPTS § 38 lg 2 alusel koostatud eraldi dokumendis. Erinevalt RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatust ei anna RahaPTS § 38 lg 2 RAB- le alust keelduda vastava dokumendi edastamisest ettekirjutuse õiguspärasust kontrollivale halduskohtule, kuid haldusorganil on alati võimalik esitada kohtule taotlus piirata HKMS § 79 lg-te 1 ja 2 ning § 88 lg 2 alusel teiste menetlusosaliste juurdepääsuõigust edastatavale dokumendile. Kui RAB vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevaid andmeid RahaPTS § 38 lg-s 2 nimetatud dokumendis ei kajasta või seda halduskohtule ei esita, tuginedes näiteks RahaPTS § 43 lg-s 3 sätestatule (mis iseenesest ei välista RAB algatusel teabe edastamist ka rahapesu vältimiseks tehtud ettekirjutuse peale esitatud kaebust menetlevale halduskohtule), siis võtab ta sellega riski, et kohus hindab vaidlusaluse asjaolu HKMS § 59 lg 4 alusel tema kahjuks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsus nr 3-11-1156, p 17).

3-13-2220 11(11) 14. Kuna ringkonnakohus tunnistab eeltoodu alusel RAB 08.10.2013 ettekirjutuse õigusvastaseks juba ainuüksi selles esinevate oluliste põhjendamispuuduste tõttu, puudub vajadus analüüsida apellandi ülejäänud väiteid, mis seonduvad ettekirjutuse sisuga ja RAB tegevusega rahapesukahtluse kontrolli menetluse läbiviimisel.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 18.03.2014 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Lyumivest OÜ kaebuse ja tunnistab RAB 08.10.2013 ettekirjutuse nr 1-7/3128 õigusvastaseks.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Lyumivest OÜ on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 865 eurot (sh riigilõiv kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja esialgse õiguskaitsega seonduvalt määruskaebuselt kokku 45 eurot – tl 22-23, tl 53; õigusabikulud 820 eurot – tl 115-118, tl 127-132). Apellatsioonimenetluses on Lyumivest OÜ tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 197), kuid muude menetluskulude kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud ei ole. Apellandi menetluskulud kahes kohtuastmes on seega kokku 880 eurot ning nende tegelik kandmine ja seos käesoleva haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulude kandmine on põhjendatud ja kulud on mõistliku suurusega. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab Lyumivest OÜ kaebuse, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kandma vastustaja. Seega tuleb Politseija Piirivalveametilt mõista Lyumivest OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 880 eurot ning vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

Otsus parandatud 30.01.2015 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2015. a otsuses haldusasjas nr 3-13- 2220 sisalduvad ilmsed ebatäpsused ning asendada otsuse sissejuhatuses sisalduvas haldusasja üldises kirjelduses, otsuse resolutsiooni punktis 2 ja otsuse põhjenduste punktis 15 sõnad „nr 1-7/3128“ sõnadega „nr 1-7/3182“ ning otsuse sissejuhatuses sisalduvas haldusasja üldises kirjelduses ja otsuse resolutsiooni punktis 2 sõnad „4. oktoobri“ sõnadega „8. oktoobri“.