1-14-10495/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10495 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Kriminaalasi

P.Z-i süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. detsembri 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav P.Z, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava P.Z-i apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.Z on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Süüdistuse sisuks olevad teod pani P.Z toime Tartu Vangla kinnipeetavana vanglaametnike suhtes järgmiselt:

− 15. jaanuaril 2014 kella 22.45 paiku kasutas P.Z Tartu Vangla vastuvõtukambris nr 1166 oma ametiülesandeid täitnud võimuesindajate, s.o vanemvalvuri K.K. ja valvuri H.H. u suhtes füüsilist vägivalda, lüües K.K. jalaga ühel korral parema põlve piirkonda ja ühel korral varvaste piirkonda ning H.H. ut jalaga kolmel korral vastu parema jala põlve. Kirjeldatud tegevusega tekitas P.Z K.K. le ja H.H. ule füüsilist valu;

− 2. märtsil 2014 kella 11.00 paiku kasutas P.Z Tartu Vangla psühhiaatriaosakonna jalutusbokside juures oma ametiülesandeid täitnud võimuesindaja, s.o valvuri K.R. e suhtes füüsilist vägivalda, lüües jalaga ühel korral K.R. ele reie piirkonda, tekitades talle sellega füüsilist valu ning tervisekahjustuse: vasaku reie keskosa välimisele pinnale ca 3–4 cm pikkused kaks pindmist marrastushaava;

− 19. juunil 2014 kella 12:00 paiku ähvardas P.Z Tartu Vangla vastuvõturuumis nr 1178 tapmisega oma ametikohustusi täitnud võimuesindajat, s.o järelevalveosakonna inspektorkorrapidaja abi L.H. t, vaadates L.H. le silma ja öeldes: „Tapan su ära, sa oled mu nimekirjas esimene“. Arvestades P.Z-i isikuomadusi, tema varasemat käitumist, agressiivust teo toimepanemise ajal ning viisi, kuidas P.Z ähvarduse teatavaks tegi, tunnetas L.H. reaalset ohtu oma elule ning kartis ähvarduse täideviimist.

2. Tartu Maakohtu

11. detsembri 2014. a otsusega tunnistati P.Z kokkuleppemenetluses KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ja karistati 7 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10278 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 päeva pikkuse vangistuse võrra (seisuga 11. detsember 2014) ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

7 kuud 2 päeva vangistust.

3. P.Z esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni. P.Z palub uurida tema kriminaalasja osas, mis puudutab tema psüühilist tervist. Apellatsiooni täienduses selgitab P.Z, et otsuses on üsna suured vead, sest kokkuleppemenetluses ütles prokurör talle, et ta lõi K.R. ed vasaku põlve pihta. P.Z nõuab kohtumenetluse läbiviimist koos enda, kannatanute ja tunnistajate ülekuulamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatav P.Z puudub apellatsioonis tõstatatud küsimuse, s.o tema süü tõendatuse, osas apellatsiooniõigus, mistõttu apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

5. P.Z-i väitel sisaldab süüdistus faktiliste asjaolude osas vigu. Samuti palub süüdistatav vaadata otsus üle osas, mis puudutab tema psüühilist tervist. Seega vaidlustab P.Z sisuliselt kokkuleppes kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendatust, mis on KrMS § 318 lg 4 järgi välistatud.

6. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis ("kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu")

peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus (s.o kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu) hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1- 1-70-12, p-d 8-10).

7. Praegusel juhul ei ole P.Z tõstatanud küsimust mitte tema teole antud materiaalõiguslikust hinnangust, vaid on leidnud, et kokkuleppes kirjeldatud süüdistuses esinevad faktiliste asjaolude osas vead. Sellisel alusel KrMS § 318 lg 4 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamist ette ei näe.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus P.Z-i apellatsiooni läbi vaatamata.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Paavo Randma