3-15-27/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-27 Haldusasi OÜ AH Seenior kaebused Maksuja Tolliameti 10.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/010500-56 tühistamiseks, Maksuja Tolliameti kohustamiseks lõpetama OÜ AH Seenior suhtes 27.11.2012. a korraldusega nr 12.2-3/10500-1-3 alustatud revisjoni ning revisjoni õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maksuja Tolliameti 15.12.2014. a korralduse nr 12.2- 3/010500-57 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ AH Seeniori määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ AH Seenior Esindaja v.adv. Indrek Kukk Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Võtta OÜ AH Seeniori määruskaebus menetluysse. 2. Jätta OÜ AH Seeniori määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus muutmata. 3. Jätta OÜ AH Seeniori taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ AH Seenior esitas 05.01.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti (MTA) 10.12.2014. a korralduse nr 12.2-3/00500-56 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks

lõpetada 27.11.2012. a korralduse alusel OÜ AH Seeniori suhtes läbiviidav revisjon mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. MTA 10.12.2014. a korraldusega pikendati kaebaja revisjoni tähtaega. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras MTA-le ettekirjutuse tegemist lõpetada enda suhtes alustatud revisjon haldusaktiga maksuotsust tegemata mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kaebaja taotles alternatiivselt esialgse õiguskaitse korras MTA 27.11.2012. a korralduse alusel kaebaja suhtes alustatud revisjoni läbiviimise peatamist ja MTA 10.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamist alates korralduse andmisest kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja hinnangul koormab revisjoni jätkumine teda lisaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 78 lg-s 3 loetletud kohustustele ka seetõttu, et kaebaja jaoks jääb püsima teadmatus, milline on tema suhtes tehtav lõplik otsus. 2. OÜ AH Seenior esitas 06.01.2015 haldusasjas nr 3-15-35 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 15.12.2014. a korralduse nr 12-2-3/010500-57 tühistamiseks, millega kaebajat kohustati dokumente esitama ja teavet andma. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras MTA korralduse kehtivuse peatamist ning alternatiivselt selle täitmise peatamist kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. OÜ AH Seenior on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud asjaoluga, et kaebaja võib olla kohustatud täitma korraldust, mis võib õigusliku aluse puudumise tõttu olla õigusvastane. 3. Tartu Halduskohus tegi 07.01.2015 asjas nr 3-15-35 määruse, millega peatas esialgse õiguskaitse korras MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse kuni 19.01.2015. 4. Tartu Halduskohus 15.01.2015. a määrusega liitis haldusasjad nr 3-15-27 ja 3-15-35 ühte menetlusse, võttis kaebused menetlusse ning jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused haldusasjades nr 3-15-27 ja 3-15-35. Halduskohus asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus MTA-le ettekirjutuse tegemiseks lõpetada OÜ AH Seenior suhtes 27.11.2012 korraldusega alustatud revisjon haldusaktiga maksuotsust tegemata mõistliku menetlusaja möödumise tõttu tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei ole raskendatud või võimatu. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad: - Kahtlemata koormab revisjoni läbiviimine maksukohustuslast nii MKS § 78 lg-s 3 loetletud kohustuste kui tuleviku osas valitseva ebaselguse tõttu. Samas on kohtu hinnangul mõeldamatu lõpetada esialgse õiguskaitse korras pöördumatult revisjon ilma maksuotsust tegemata, kuna sisuliselt oleks sellega kaebuse eesmärk saavutatud ning seda olukorras, kus ei ole teada, kas kaebus tuleb rahuldada või mitte. See ei ole aga esialgse õiguskaitse regulatsiooni eesmärk. - Revisjoni peatamine oleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel võimalik. Selleks peaks aga kohus asuma seisukohale, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna kohtumenetluse pikkust pole võimalik tõsikindlalt prognoosida ning MTA võib maksuotsuse teha ka varem kui 31.03.2015, võib tõepoolest tekkida olukord, kus kohtuotsusega revisjoni lõpetamine osutub võimatuks, kuna revisjon on juba maksuotsusega lõppenud. Samas ei tingi see kohtu hinnangul käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvesse saab võtta üksnes revisjoni maksukohustuslast kestvalt koormavaid mõjusid, mitte aga seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saab MTA teha maksuotsuse. Maksuotsuse tegemine on üks loomulik revisjoni lõppemise viis ning kui maksuotsus on õiguspärane, ei saa seda pidada õiguslikus mõttes maksukohustuslasele saabuvaks kahjulikuks tagajärjeks. Kui aga maksuotsus ei ole õiguspärane, on maksukohustuslasel võimalik see vaidlustada. Revisjoni läbiviimisega tekitatavad ebamugavused ei ole aga niivõrd intensiivsed, et õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. 2 2

5. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamiseks ning alternatiivselt selle täitmise peatamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad: - Asjaolu, et kaebaja kahtleb korralduse õigusvastasuses, ei saa tingida esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastasel juhul tuleks seda teha iga tühistamiskaebuse korral. - Sisuliselt palub MTA vaidlustatud korraldusega esitada dokumendid kinnistusraamatus kajastatud tehingute kohta ning selgitada tehingute mõju äriühingu maksustamisele, esitades seejuures ka dokumente objektide kasutamise kohta (nt elektriarved). Hoolsuskohustust järgiva äriühingu jaoks ei ole niisuguse korralduse täitmine sõltumata selle õiguspärasusest ebamõistlikult koormav. - Kuigi korralduse täitmise korral võib antud korralduse tühistamisnõude osas muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks, on kohus seisukohal, et vaadeldes 15.12.2014. a korraldust osana läbiviidavast maksurevisjonist, ei ole tegemist kaebaja suhtes ebamõistlikult koormava korraldusega ning see ei riiva tema õigusi intensiivselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kaebaja esitas 20.01.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ja taotluse määruskaebuse tagamiseks. Kaebaja põhjendused on järgnevad: - Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus on vastuolus 07.01.2015 asjas nr 3-15-35 tehtud määrusega, mistõttu halduskohus rikkus HKMS § 252 lgt 4. Lisaks on määrus põhjendamata, kuna halduskohus ei võtnud 15.12.2014. a korraldust puudutava esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kaalutletult arvesse menetlusosaliste huve. HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus ei ole asunud seisukohale, et kaebus 15.12.2014. a korralduse tühistamiseks oleks perspektiivitu. Samuti ei ole halduskohus leidnud, et käesoleval juhul puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna halduskohus sedastas, et 15.12.2014.a korralduse täitmise korral võib tühistamisnõude osas muutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks. Seega oleks halduskohus pidanud määrust tehes kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevaid mõjusid ning tagajärgi seonduvalt avaliku huvi, puudutatud isiku ja kaebaja õigustega, st hindama ja kaaluma erinevaid huve kompleksselt. Määrus on ilmses vastuolus HKMS § 249 lg-ga 3, kuivõrd ülekaalukaid avalikke huve või puudutatud isiku õigusi käesoleval juhul ei eksisteeri. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi ei koorma ning kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. - Kaebaja üks põhiväide 10.12.2014. a korralduse vastu esitatud kaebuses on, et revisjoni läbiviimine kaebaja suhtes on vastuolus korduvkontrolli keelu põhimõttega ning seeläbi õigusvastane. Tegemist on Riigikohtu praktikast tulenevalt maksumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega, mis ei saa viia maksuotsuse tegemiseni ning mis on iseseisvaks aluseks kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni lõpetamiseks. Halduskohtu määruses ei ole viidatud väite osas seisukohta kujundatud. Arvestades, et revisjoni läbiviimine on maksukohustuslast kestvalt koormav, saab sellisel juhul isiku efektiivne õiguskaitse realiseeruda üksnes juhul, kui kohus lahendab esitatud kaebuse viivitamatult. Vastasel korral jääksid isiku õigused kaitseta. Kaebaja möönab, et kohus saab esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kaebuse endaga taotletavat toimingut tegema üksnes erandlikel asjaoludel, kuivõrd selliselt võib langeda ära põhivaidlus. Samas tuleb silmas pidada, et HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Seega on kohtu kohustus tagada, et põhiseaduslik õigus 3 3

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei muutuks sisutühjaks. Vaidlustatud määruse kohaselt on revisjoni peatamine HKMS § 251 lg 1 alusel võimalik. Halduskohus on aga leidnud, et 10.12.2014. a korraldust puudutav esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega ei ole raskendatud või võimatu. Täpsemalt on halduskohus asunud seisukohale, et revisjoni jätkumine kaebaja suhtes on ebamugavus, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi vastustaja on määranud revisjoni lõpptähtajaks 31.05.2015, ei ole kaebajale teada, kui pikaks võib revisjon tegelikult kujuneda ning milliseid menetlustoiminguid vastustaja veel läbi viia võib. Kaebaja suhtes oleks ebamõistlikult koormav, kui ta peaks kõiki edaspidi tehtavaid toiminguid vaidlustama paralleelselt pooleli oleva kohtuasjaga, mille sisuks on maksurevisjoni läbiviimise õiguspärasus tervikuna. Halduskohus ei ole leidnud, et kaebus 10.12.2014. a korralduse tühistamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega saanuks halduskohus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata ning revisjoni peatamata üksnes juhul, kui esinenuks ülekaalukas avalik huvi. Seda, milline ülekaalukas avalik huvi tingib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrusest ei nähtu. - Kaebaja palub kohtul peatada määruskaebuse tagamise korras vastustaja 15.12.2014. a korralduse kehtivus, alternatiivselt täitmine kuni kohtu poolt käesoleva määruskaebuse osas tehtava lahendi jõustumiseni. Vastustaja on teatanud 20.01.2015 e-kirjas, et juhul, kui kaebaja korraldust hiljemalt 21.01.2015 ei täida, kohaldab ta sunniraha, mille suurus on 450 eurot. Juhul, kui kohus määruskaebust ei taga, on kaebaja sunnitud vaidlustatud 15.12.2014. a korralduse täitma. Selle tulemusena muutuks kohtuvaidlus vaidlustatud korralduse õiguspärasuse üle sisutuks ning kaebaja õigused jääksid kaitseta. 7. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus on õiguspärane. Eelnevast tulenevalt palub vastustaja OÜ AH Seenior määruskaebuse rahuldamata jätta. Seejuures jääb maksuhaldur kõikide enda 14.01.2015 vastuses nr 6-4/1636-2 toodud seisukohtade juurde. Nimetatud seisukohtadega arvestas määruse tegemisel ka Tartu Halduskohus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse tagamiseks ja rahuldamiseks puudub alus. 9. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrusele ja taotluse määruskaebuse tagamiseks. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab nõuetele. Seetõttu võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebuse tagamiseks. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse tagamise taotluse läbi vaatamata. 10. Kaebaja väitel on halduskohtu 15.01.2015. a määrus HKMS § 252 lg-s 4 sätestatuga vastuolus. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Halduskohus tegi 07.01.2015 määruse, millega peatati esialgse õiguskaitse korras MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivus kuni 19.01.2015. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 253 lg-le 1, mille kohaselt võib kohus omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See kehtib ka HKMS § 252 lg 4 kohaselt tehtud määruse suhtes. Käesolevas asjas tuleb silmas pidada, et halduskohus tegi 07.01.2015. a määruse seetõttu, et kõik asjaolud ei olnud esialgse õiguskaitse pikaajaliseks kohaldamiseks selged. Kui halduskohus 14.01.2015 vastustajalt esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha sai, oli võimalik otsustada, kas esialgse 4 4

õiguskaitse abinõu kohaldamine MTA 15.12.2014. a korralduse suhtes on tegelikult käesolevas asjas võimalik. Seega ei ole Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määruse vastuolu 07.01.2015. a määrusega õigusvastane. 11. Kaebaja väidab, et vaidlustatud määrus on põhjendamata, kuna halduskohus ei ole arvestanud avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ega hinnanud kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja hinnangul oleks mõlemad esialgse õiguskaitse taotlused tulnud rahuldada, kuna asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi ning halduskohus pole kaebusi perspektiivituks pidanud. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse perspektiivi ja avaliku huvi kaalumine on vajalik esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kontrolliks. Enne seda tuleb aga kontrollida, kas konkreetses asjas esineb esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse vajadus olemas, kui kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus jättis taotluse MTA 15.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamiseks ning alternatiivselt selle täitmise peatamiseks rahuldamata HKMS § 249 lg-le 3 tuginedes. Seega oli esialgse õiguskaitse vajadus halduskohtu hinnangul olemas ning halduskohus pidi ka taotluse põhjendatust kontrollima. Halduskohus on põhiliselt hinnanud korralduse võimalikke tagajärgi kaebajale ning leidnud, et see ei ole kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav ega riiva tema õigusi intensiivselt. Seega on halduskohus hinnanud esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi, mis on üks HKMS § 249 lg-s 3 sätestatud asjaoludest, mida halduskohus hindama peab. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada, sest asjas ei esine ülekaalukat avalikku huvi ning kaebusel on perspektiivi, sest need ei ole ainukesed asjaolud, mida halduskohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab. 12. Revisjoni lõpetamise taotluse osas leidis halduskohus õigesti, et selle rahuldamisel oleks sisuliselt kaebuse eesmärk saavutatud, mis ei saa aga olla esialgse õiguskaitse regulatsiooni eesmärk. Revisjoni ja MTA 10.12.2014. a korralduse kehtivuse peatamise taotluse osas leidis halduskohus, et see oleks HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võimalik, kuid selleks peaks halduskohus asuma seisukohale, et ilma revisjoni peatamata võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus leidis, et revisjoni läbiviimine ei muudaks kaebaja õiguste hilisemat kaitset raskendatuks või võimatuks, sest revisjoni põhjal õiguspärase maksuotsuse tegemisel ei saaks seda pidada kahjulikuks tagajärjeks ning õigusvastase maksuotsuse tegemisel saaks seda vaidlustada. Seega leidis halduskohus sisuliselt, et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei saa halduskohus täiendavalt analüüsida esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatust. Seega ei pidanudki halduskohus analüüsima HKMS § 249 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 15.01.2015. a määrus on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 5