3-14-52683/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52683

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 2000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määrus kaebaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 02.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis, et

ta pöördub kohtuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2 alusel. Kaebaja lisas

kaebusele 22.05.2014. a avalduse. A. Maksimov selgitas, et kahju on 2000 eurot ning palus

vabastada ta riigilõivu tasumisest ning anda talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 12.11.2014. a määrusega (tl 9-9p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et juba haldusasjas nr 3-14-50900 selgitas nii Tartu Halduskohus kui ka

Tartu Ringkonnakohus kaebajale, et kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse menetluse

dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohus selgitas, et vaatamata sellele ei ole

A. Maksimov sama kaebusega teistkordselt halduskohtu poole pöördudes oma kaebust mitte

kuidagi võrreldes 22.05.2014. a kaebusega täpsustanud, vaid on üksnes saatnud kohtule selle

kaebuse uuesti. Halduskohus märkis, et vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 tuleb kaebajal

oma kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle

väidetavalt kahju summas 2000 eurot põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud negatiivsed tagajärjed on kaebajale

haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või milles varaline kahju

väljendub. Ühtlasi tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis

kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse.

3. A. Maksimov esitas 19.11.2014 Tartu Halduskohtule avalduse (tl 11), milles märkis, et ta

sai 12.11.2014. a määruse ilma tõlketa ja palus kohtul tagada tõlge, sest vastasel juhul ei ole

kohtu positsioon selge.

4. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 17-18) jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotlused kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on esitanud Tartu Halduskohtule 127 haldusasjas

taotlused, milledes soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde. Koos

taotlustega on ta saatnud kohtule tagasi temale edastatud eestikeelsed määrused ja kirjad.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovile kohtumääruste ja

kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Halduskohus viitas, et mitmetes

kaebaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud,

et A. Maksimov oskab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt

leidis halduskohus, et kaebaja on võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast.

Eesti keelest arusaamise võimet on A. Maksimov oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades

esimese pöördumise kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati

kohtumääruste venekeelsete tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused.

Halduskohus selgitas, et A. Maksimov on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt

venekeelsetele ja vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast

määruskaebusi ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele.

Halduskohus viitas sealjuures asjaolule, et A. Maksimovi sadades kaebustes ja

määruskaebustes esinevad ühed ja samad puudused, milledele kohus on varasemalt oma

kohtumäärustes korduvalt viidanud ning mis on talle varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks kaebajale kohtumääruste ja

kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on A. Maksimovil võimalik

lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul. Halduskohus märkis, et A. Maksimovi

poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt

kohtu poolt eesti keelde, seega on talle tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema

emakeeles.

5. Tartu Halduskohus 08.01.2015. a määrusega (tl 21-21p) jättis kaebaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 2).

Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus mõistis A. Maksimovi taotlust selliselt, et

ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas,

et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Halduskohus viitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et uurimispõhimõttest

tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud

asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et kaebaja oli

võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 12.11.2014. a määrusele, milles kaebajal paluti

kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest

kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest on teadlik vaid kaebaja ise. Halduskohus märkis, et

kaebuse aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise

vormi täpsustamine on võimalik ka juriidilisi teadmisi omamata.

Halduskohus viitas, et andis 12.11.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. A. Maksimov sai Tartu

Halduskohtu 12.11.2014. a määruse ning 15.12.2014. a määruse kätte 16.12.2014. Seega oli

puuduste kõrvaldamiseks piisavalt aega, kuna puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 22.12.2014.

Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ning esitatud

kujul ei ole kaebaja kaebus selles esinevate puuduste tõttu kohtus menetletav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse (tl 23), milles palus kohtul anda kaitsja,

kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus.

7. Lisaks esitas A. Maksimov 18.01.2015 pöördumise (tl 27), milles märkis, et ta sai

kohtumäärused ilma tõlketa ning palus kohtul tagada tõlge, kuna on rikutud Eesti Vabariigi

Põhiseadust.

8. Tartu Halduskohus 22.01.2015. a vastusega (tl 33) selgitas kaebajale, et Tartu Halduskohus

on 15.12.2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52683 juba võtnud seisukoha kaebajale

kohtumääruse vene keelde tõlkimise osas. Halduskohus viitas, et kohus jättis rahuldamata

kaebaja taotluse 12.11.2014. a määruse tõlkimiseks vene keelde, kuna halduskohtu hinnangul

oskab ta piisavalt eesti keelt oma õiguste kaitsmiseks kohtus. Halduskohus jättis kaebaja

korduva taotluse 12.11.2014. a määruse tõlkimiseks tähelepanuta HKMS § 55 lg 3 alusel.

9. Tartu Halduskohus 23.01.2015. a määrusega (tl 34-34p) võttis menetlusse kaebaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p-le 1; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse ja jättis rahuldamata

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 14.01.2015. a määruskaebuses ei ole Tartu

Halduskohtu 08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud,

on kaebaja palunud anda talle kaitsjat ning on viidanud võrdsuse põhimõtte rikkumisele,

millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks

Tartu Halduskohtu 08.01.2015 a määruse resolutsiooni p 1 osas. Halduskohus on 23.01.2015.

a määruses õigesti leidnud, et määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata

jätmisega ning põhjendustest ei nähtu kaebaja tahe vaidlustada kaebuse tagastamist

08.01.2015. a määruse resolutsiooni p 2 osas. Lisaks on halduskohus õigesti leidnud, et

asjaolu, et kaebajale on eelnevates menetlustes korduvalt selgitatud riigilõivu tasumise

kohustust määruskaebuse esitamisel ja kaebaja ei ole esitanud taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, viitab samuti sellele, et kaebaja ei ole soovinud vaidlustada kaebuse

tagastamist. Halduskohus on märkinud, et määruskaebuse esitamine on vastavalt RLS § 22 lg

1 p-le 10 riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 23.01.2015. a määrusega A. Maksimovi

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

13. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis A. Maksimovi riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi

õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole

esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse

ja muutmata Tartu Halduskohtu 08.01.2015. a määruse A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Tiina Pappel