1-15-169/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-15-169

29. jaanuaril 2015

. a.

Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, prokuröri abi Maksim Kink osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja O.D, ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk. XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 07.11.2009 otsusega KarS §

424 järgi 2 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks; Harju Maakohtu 02.04.2012 otsusega KarS § 424 järgi 4 kuulise vangistusega, mis liideti KarS § 65 lg 2 alusel varasema karistusega, liitkaristus 5 kuud 24 päeva asendati üldkasuliku tööga 348 tundi, mis sai tehtud 02.04.2013, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks, tõkend käesoleval ajal puudub -

- süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistus

O.D’i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 01.09.2013 kella 13.02 ajal juhtis

Harjumaal Kose vallas Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teel, 50 meetrit enne Kose-Uuemõisat, mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,36 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06mg/g (lõplik tulemus 2,30 mg/g). Sellise käitumisega rikkus

O.D liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega O.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest vangistus 7 (seitse) kuud.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui O.D kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks.

Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Prokuröri abi jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 585 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 19.12 eurot ning kaitsjatasu summas 72 eurot. Kuivõrd

O.D näol on tegemist isikuga, keda on eelnevalt kriminaalkorras samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud, siis ta on teadlik sellest, et süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, mis isikul tasumisele kuuluvad, kuid ta on enda käitumisega menetluskulude kohustuse tasumise taas kaasa toonud, mistõttu tuleb tal menetluskulud tasuda täies ulatuses endal. Küll aga võimaldab kohus isikul menetluskulud tasuda maksimaalse tähtaja, s.o 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

ja põhikaristuseks mõista vangistus 7 O.D KarS § 424 järgi (seitse) kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui O.D ei pane

3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 29.01.2015. a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.D’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. LS § 127 alusel on O.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.D’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 19.12 eurot ning kaitsjatasu 72 eurot. Menetluskulud tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 159 lg.3 kohaselt makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse O.D

’ile posti teel eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtunik: