3-15-222/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2015, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-222 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus J. K suhtes kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Marika Kasak; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – J K, sünd. 31.10.1984 Aserbaidžaanis; Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2015 videokonverentsi teel, Tallinna Halduskohus Resolutsioon Anda luba J. K kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2015 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU

1. Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 28.01.2015 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse J. K kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.

2. Taotluse kohaselt peeti 27.01.2015 kell 11:30 Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kordoni toimkonna poolt Tallinna Vanasadama D-terminaalis profileerimise käigus kinni Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, J K, sündinud 31.10.1984, Aserbaidžaanis. J K esitas isikut tõendava dokumendina kontrolliks Rootsi Kuningriigi siseriikliku isikutunnistuse nr 9752272698900513655 kehtivusega kuni 05.09.2018. Isikul puudus kodakondsusjärgse riigi (Aserbaidžaani Vabariigi) kehtiv reisidokument. Isiku Schengeni alal viibimise seaduslikkuse kontrolliks teostati 27.01.2015 kell 11:37 läbi kontaktkeskuse (SIRENE) teabepäring Rootsi Kuningriiki, millele saadi 27.01.2015 kell 12:01 vastus, et J K ei oma Rootsi Kuningriigi viisat ega elamisluba ning tema elamisloaja tööloa taotlus sai Rootsi Kuningriigi migratsiooniametilt 10.04.2013 negatiivse otsuse ja isik saadeti 2013. aastal Rootsi Kuningriigist välja. PPA andmebaaside alusel on isiku suhtes 28.05.2012 läbi viidud väärteomenetlus riigipiiri seaduse § 171 alusel, isik saabus 25.05.2012 kell 10:00 Rootsi Kuningriigist Eestisse reisilaevaga Victoria I ja tal puudus Eesti Vabariiki saabumisel kehtiv reisidokument. Taustakontrolli käigus tuvastas PPA, et laevanimekirjade järgi on isik Eesti Vabariiki saabunud 15.06.2014 Rootsist. Kuna J. Kl puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus peeti isik 48 tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiseks PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda. Ülekuulamise käigus andnud ütluste kohaselt elab Eestis tema elukaaslane V.

A (sündinud 10.11.1991), määratlemata kodakondsusega, kes omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja nende ühine laps E K, (sündinud 31.12.2012), Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, kes viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. PPA on menetluse käigus antud asjaolu põhjalikult kaalutlenud ja arvesse võtnud võimalikku riivet isiku perekonnaelule. J. Kl on olnud piisavalt aega enda Eesti Vabariigis seadustamiseks, milleks isik ei ole üles näidanud tahet ega seaduskuulekust. Seadusevastasest käitumisest ei peaks välismaalane saama tuletada endale täiendavaid õigusi, kuivõrd sellisel juhul on rikutud õiguskindluse printsiip.

Selline olukord ei saa olla kooskõlas ka avaliku huviga. Arvestades, et riigis ebaseaduslik viibimine on keelatud ja karistatav rahatrahvi või arestiga, samuti seda, kui koormavaid haldusakte (ettekirjutused lahkumiseks) ja intensiivseid sunnivahendeid (kinnipidamine, väljasaatmine) rakendatakse ebaseadusliku viibimise lõpetamiseks, on ilmselge, et tegemist on olulise avaliku huviga. J. K suhtes on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik hakkab kõrvale hoidma väljasaatmismenetlusest, ei ole huvitatud tagasipöördumisest kodakondsusjärgsesse riiki ega enda seadustamisest Eesti Vabariigis.

Ülaltoodust tulenevalt on PPA seisukohal, et isik ohustab oma seaduserikkumisega Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda ja tema suhtes ei saa kohaldada vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutust. Samuti ei ole asjaolusid hinnates tema suhtes võimalik rakendada seadustamisettekirjutust. PPA on J. Kle koostanud 28.01.2015, Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardi nr 1031096314, isiku kinnipidamise protokolli ja ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1031096314 VSS § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 1 (esineb välismaalase põgenemise oht), § 72 lg 2 alusel Eestist lahkumiseks hiljemalt 28.01.2015.

Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele 28.01.2015. Kohtuväline menetleja on humaansetel kaalutlustel, arvesse võttes isiku võimalikku tahet suhelda oma lapsega peale seadusliku aluse saamist Eesti Vabariigis viibimiseks jätnud isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamata. PPA menetluspraktika on taoline, et esmakordse elamisloa taotlemisel tuleb esitada vastav taotlus üldjuhul välisriigis. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et täiendavate päringute tegemine isikuga seotud asjaolude kontrollimiseks, isikule reisidokumendi taotlemine, reisiplaani koostamine ja sõidupileti broneerimine võtab aega, siis ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia.

ISIKU SEISUKOHT

3. Kohtuistungil J K taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud (kohtuistungi protokoll, tl 18-19).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Haldusasja materjalidest nähtuvalt viibib Aserbaidžaani Vabariigi kodanik J K riigis ebaseaduslikult ilma seadusliku aluseta ning ta kuulub väljasaatmisele vastavalt Politseija Piirivalveameti poolt 28.01.2015 vormistatud lahkumisettekirjutusele nr 1031096314. Kohus leiab, et PPA taotlus J. K kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1 ja lg 3 ning § 23 lõigete 1 ja 11 alusel põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. J. Kl puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Selles ei ole vaidlust. J. K selgitas, et dokument on katki läinud. PPA viitas samuti asjaolule, et isikul ei ole tervet reisidokumenti, vaid ainult selle kaaned ja kaks lehte (kohtuistungi protokoll, tl 18). Antud juhul taotles Politseija Piirivalveamet luba eelkõige seetõttu, et VSS § 18 lg-s 1 väljasaatmiseks ettenähtud 48 tunnisest piirtähtajast ei oleks reisidokumendi puudumise ja sellega seonduva asjaajamise tõttu olnud võimalik kinni pidada.

Taolistel juhtudel taotletakse lähtuvalt VSS § 23 lõikest 1 luba isikute ajutiseks paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus on tehtud isikule 28.01.2015. VSS § 15 lg 2 p 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. PPA on tuginenud oma taotluses sellele, et põgenemisoht on olemas. Arvestades asjaolu, et isik ei ole olnud huvitatud enda seadustamisest Eesti Vabariigis, on PPA seisukohal, et ta võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, ohustades sellega riigi julgeolekut ja avalikku korda.

Kohus nõustub taotleja eelnimetatud seisukohtadega. Politseija Piirivalveametiga tuleb nõustuda ka selles, et riik ei ole kohustatud aktsepteerima välismaalase elukohariigi valikut, mistõttu välismaalase perekonnaelu elamine ei pea vältimatult teostuma Eesti territooriumil ning perekonnaelu ei ole antud juhul selleks asjaoluks, mille pinnalt peaks taotluse rahuldamata jätma. J. K kohtuistungil Politseija Piirivalveameti taotlusele põhimõttelisi vastuväiteid ka ei esitanud, kuid soovis, et asjaajamine toimuks võimalikult kiiresti ja et ta saaks last külastada.

PPA omakorda selgitas, et sissesõidukeeldu ei ole isiku suhtes kehtestatud ning sellel ajal kui toimub (näiteks) elamisloa taotluse läbivaatamine, on võimalik tulla Eestisse viisa alusel (kohtuistungi protokoll, tl 18). Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et Politseija Piirivalveameti taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole alust. Seega annab kohus loa J. K paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Eelnimetatud kahe kuu puhul on tegemist seadusest tuleneva tähtajaga, kuid tegeliku väljasaatmise võimaluse ilmnemise korral tuleb vabastada isikud kinnipidamiskeskusest viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik