3-14-135/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-135 Haldusasi H.L. kaebus alusetu distsiplinaarkaristusega Viru Vangla poolt tekitatud 3636 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. apellatsioonkaebus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja H.L. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja toimikusse Viru Vangla direktori 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukord ning selle muutmise käskkirjad 16.03.2012 nr 1- 1/162 ja 31.10.2012 nr 1-1/194. Tagastada Viru Vanglale 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1/1-19 kinnitatud Viru Vangla kodukord. 2. Jätta H.L. apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus. 4. Tühistada Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsuse resolutsiooni punkt 1 ning teha selles osas uus otsus, millega jätta H.L. kaebus rahuldamata ja H.L. halduskohtus kantud menetluskulu tema enda kanda. 5. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. 6. Asendada käesoleva otsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.03.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla karistas H.L. distsiplinaarkorras 15.11.2010. a käskkirjadega nr 6.3/2411-D ja 6.2/2412-D, 18.11.2011. a käskkirjaga nr 6.-3/2112-D ja 09.04.2012. a käskkirjaga nr 6.-3/542- D (tl 57-65, 67-70). Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.06.2013. a otsusega nr 3-11-547 15.11.2010. a käskkirjad. Viru Vangla tunnistas 29.12.2011. a vaideotsusega nr 6-12/444-1 (tl 66) kehtetuks 18.11.2011. a käskkirja ning 27.07.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1243-D (tl 71) tunnistas kehtetuks 09.04.2012. a käskkirja.

2. Viru Vangla arst väljastas 20.11.2012 tõendi (tl 74) selle kohta, et H.L. le on tema kaebusi ja objektiivset leidu arvestades alates 21.11.2012 kuni 20.12.2012 määratud piiratud liikumisega säästev režiim. H.L. esitas Viru Vanglale 22.11.2012 taotluse (tl 72), milles ta palus väljastada tema lukustatud kambris hoidmist põhjendav dokument, lõpetada koheselt õiguste rikkumine ja ta vabastada. H.L. esitas Viru Vanglale 26.11.2012 taotluse (tl 45-46), milles ta soovis lukustatud kambrisse paigutamise toimingu kohta kirjalikku põhjendust. Viru Vangla selgitas 17.12.2012 vastuses nr XXXXXX (tl 47), et H.L. määrati lukustatud kambrisse peaspetsialist-üksuse juhi poolt toetudes spetsialist-arsti tõendile ja meditsiiniosakonna juhatajalt elektronposti teel saadud informatsioonile. Lisaks selgitas Viru Vangla 25.03.2013 vastuses nr XXXXXX (tl 73), et tegemist ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, vaid perearsti poolt määratud säästva režiimiga.

3. H.L. esitas 14.11.2013 vanglale taotluse (tl 20-22) eelnimetatud käskkirjade alusel kartseris oldud 82 päeva ja lisaks lukustatud kambris oldud kahe päeva eest 4160 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Vangla rahuldas 08.01.2014. a otsusega nr 6-16/235-2 (tl 23-24) H.L. taotluse seonduvalt kartseris viibitud ajaga 523,98 euro ulatuses.

4. H.L. esitas 07.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6) ning 03.03.2014 kaebuse täienduse, milles ta palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3636 eurot, kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 109,08 eurot ja koopiate tegemise kulud 1,80 eurot. Lisaks palus kaebaja kohtuotsuse avalikus arvutivõrgus kättesaadavaks tegemisel asendada tema ees- ja perekonnanimi tähemärkidega ning kõrvaldada kõik tema isikut identifitseerida võimaldavad andmed. Vastustaja pidanuks kaebajale hüvitama 50 eurot iga kartseris ning 30 eurot iga lukustatud kambris viibitud päeva eest, kokku seega 4160 eurot. Vastustaja on ebaõigesti jätnud kaebaja kahjunõude taotluse soovitud ulatuses rahuldamata ja leidnud, et hüvitis summas 523,98 eurot alusetult kartseris viibitud 82 ööpäeva eest on kaebajale tekitatud üleelamiste eest piisav. Kaebaja on väga sotsiaalne isik ning järjest 12, 25 ja 45 ööpäeva üksinduses viibimist tekitasid tohutut nördimust, ängistust ja stressi, mille hüvitamine ei saa olla piisav 6,39 euro eest ööpäevas. Kartseris viibimise ajal puudus kaebajal võimalus suhelda igapäevaselt telefoni teel lähisugulastega, vaadata isiklikku televiisorit, tegeleda kehakultuuriga, süüa vangla kauplusest soetatud lisatoitu ja kasutada kõiki teisi õigusi, mis tekitas kaebajale hingelisi kannatusi ja üleelamisi. Kahel ööpäeval lukustatud kambris viibides puudus kaebajal võimalus suhelda teiste kinnipeetavatega. Kirjeldatud piirangud ja kannatused ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks, kuid kaasnesid õigusvastase kartserisse paigutamisega, mistõttu on vastustaja alandanud kaebaja inimväärikust.

5. Tartu Halduskohus mõistis 24.04.2014. a otsusega (tl 83-84p) Viru Vanglalt H.L. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 12,78 eurot ja menetluskulu summas 15 eurot. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja asendas jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega. Otsuse põhjendused:

3

Riigikohtu lahendite seisukohad ei võimalda käsitleda kinnipeetava väärikuse alandamisena asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati ilma õigusliku aluseta. Sama saab kehtida ka tema au ja hea nime teotamise suhtes. Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2013. a otsuses nr 3-11-547 sisalduv ei viita vangla tahtlusele alandada alusetu karistamisega kaebaja väärikust või teotada tema au ja hea nime. Niisugust tahtlust ei nähtu ka vangla enda poolt kehtetuks tunnistatud distsiplinaarkaristuse käskkirjade puhul. Käskkirja nr 6.-3/2112-D kehtetuks tunnistamine oli vaideotsuse väidete kohaselt tingitud vaidemenetluse ajal väljastatud arstitõendi alusel tehtud järeldusest, et kaebaja võis karistuse kaasa toonud korralduse andmise ajal olla ajutiselt töövõimetu. Käskkirja nr 6-3/542-D kehtetuks tunnistamisel märgiti ära eksimus karistuse aluseks oleva õigusakti kuupäevas ning asjaolu, et puudus õigusakt, mis keelaks ühe karistuse määramise põhjustanud eseme, s.o mälukaardi adapteri valdamist.

Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-d 1 ja 2 võimaldavad rakendada oma tervist kahjustava kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna liikumisvabaduse piiramist eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise teel, kuid sama seaduse § 8 lg 2 kehtestatu ei luba seda teha muul viisil kui kirjaliku otsuse alusel. Käesoleval juhul niisugune otsus puudub ning vangla on väitnud, et tegemist ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Seega polnud õiguspärast alust kaebaja kambri lukustamiseks ajal, mil see pidi olema avatud ja vanglas kehtivad eeskirjad võimaldasid tal väljaspool kambrit liikuda. Õigusvastaselt lukustatud kambris hoidmist saab sarnaselt alusetu kartserikaristuse kohaldamisega pidada kinnipeetava vabaduse alusetuks võtmiseks ning 6,39 eurot päevas on mõistlikuks ja piisavaks rahaliseks hüvitiseks selle eest. Kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 2 ei võimalda kahju hüvitamise nõudega kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu vähem kui 15 eurot, on vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-s 2 sätestatule õiglane hüvitada kaebajale selle suurusega menetluskulu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Viru Vangla esitas 27.05.2014 apellatsioonkaebuse (tl 97-98), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus resolutsiooni p-i 1 osas ja jätta H.L. kaebus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Alternatiivselt palub vastustaja vähendada väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitist ja ka menetluskulusid. 1) Hüvitise väljamõistmine ei olnud õiguspärane. Kinnipeetavale oli arsti poolt määratud väheliikuv säästev režiim. Vanglal on vastavalt VangS §-le 49, §-le 52 ja § 53 lg-le 1, ka Viru Vangla kodukorra p-le 20 ja selle alapunktide sisule kohustus tagada kinnipeetava ravimine ning selleks vajadusel kinnipeetava poolt arsti määratud ravirežiimi järgimine. Kinnipeetav ei ole kirjalikult keeldunud talle määratud ravist. Kuivõrd kinnipeetavatel on keelatud vastavalt kodukorra p-le 1.12.5 viibida võõras elukambris, ei oleks tohtinud kaebaja kambris käia ka teised kinnipeetavad. Seega ei saanud kaebaja kambri lukustamine ravirežiimi tagamiseks temale mittevaralist kahju tekitada ning halduskohtu põhjendused, miks kinnipeetavale tekkis mittevaraline kahju, ei ole õiguspärased. 2) Kaebaja kambri ukse lukustamist ei saa samastada alusetu kartserikaristusega. Vaidlust ei ole, et muid piiranguid peale kinnipeetava elukambri ukse lukustamise tema suhtes ei kohaldatud, erinevalt kartserikaristuse kandmise ajaks kohaldatavate piirangutega. Seega oli kinnipeetava õiguste võimalik riive minimaalne ning hüvitise suuruse määramine võrdselt alusetu kartserikaristusega on põhjendamatu. 3) HKMS § 108 lg 2 ei anna kohtule diskretsiooniõigust menetluskulude väljamõistmisel. Käesoleval juhul rahuldas halduskohus kaebuse ca 0,35% ulatuses ning samas suurusjärgus oleks tulnud vastustajalt välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osa. Jättes vastustaja kanda suurema osa kaebaja riigilõivust, rikkus halduskohus menetlusõigust (HKMS § 108 lg 2).

4

7. H.L. esitas 26.05.2014 apellatsioonkaebuse (tl 100-103), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus osas, millega tema kaebus jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada täies ulatuses ja mõista mittevaralise kahju hüvitisena välja 3636 eurot ning mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks kantud kohtukuludena riigilõiv kaebuse esitamisel summas 109,08 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel summas 108,70 eurot ning koopiate eest tasutud 3,90 eurot. Lisaks palub kaebaja asendada antud asjas tehtavates otsustes ja määrustes nende avalikus arvutivõrgus avaldamisel enda ees- ja perekonnanimi tähemärgiga ning kõrvaldada kõik kaebaja isikut identifitseerida võimaldavad andmed. 1) Halduskohtu seisukohad kohtupraktikas juurdunud hüvitise määra osas on vastuolus kaebuse täienduses viidatud Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kohtul teha individuaalne otsus, mis tagab õiglase hüvitise ning hüvitis ei tohi olla võrrelduna Euroopa Inimõiguste Kohtu analoogsetes asjades määratud hüvitistega liiga madal (05.03.2014. a otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.1; 10.10.2013. a otsus nr 3-3-1-38-13, p 21). Haldusasjas nr 3-3-1-3-10 pidas Riigikohus õigeks ringkonnakohtu määratud hüvitist summas 1000 krooni kartseris viibitud 7 ööpäeva eest, mis teeb 142,86 krooni ehk 9,13 eurot ööpäeva eest. 2) Kaebaja nõustub halduskohtu põhjendustega kaheks päevaks lukustatud kambrisse paigutamise eest hüvitise väljamõistmisega, kuid ei nõustu väljamõistetud hüvitise suurusega. Kaebaja palub vastustajalt lisaks välja mõista kahe alusetult lukustatud kambris viibitud ööpäeva eest 23,61 eurot ühe ööpäeva eest.

8. H.L. esitas 19.06.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 110-111p), milles ta palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Asjassepuutumatu on Viru Vangla kodukorra p 1.12.5, mis kehtib alates 04.02.2013, kuid kaebaja õigusi piirati novembris 2012. a. Arsti poolt määratud „säästev režiim“ tähendas ainult töölt vabastamist ja sportimise keeldu, mis on tõendatud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi 25.03.2013. a vastusega nr XXXXXX , seega hoiti kaebajat lukustatud kambris õigusvastaselt. Halduskohus tuvastas õigesti kaebaja õigusvastaselt lukustatud kambris hoidmise ja kohus ei pidanud täiendavalt põhjendama vastustaja poolt viidatud kaebaja õiguste rikkumist tulenevalt väheliikuva režiimiga kaasnenud kambri lukustamisega. Menetluskulud on õigesti määratud.

9. Viru Vangla esitas 04.07.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 121-121p), milles ta palub jätta H.L. apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebajale on vangla poolt kohases määras alusetult kartseris viibitud aja eest hüvitis määratud ning halduskohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata. Seonduvalt kaebaja nõudega suurendada hüvitist tema kaheks päevaks kambrisse lukustamise eest jääb vastustaja enda apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja H.L. apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha selles, kas halduskohus jättis kaebajale kartseris viibitud 82 päeva eest õigesti täiendava kahjuhüvitise välja mõistmata (I); analüüsib seejärel halduskohtu otsust osas, millega mõisteti vanglalt kaebajale kahe päeva lukustatud kambris viibimise eest välja kahjuhüvitis ja menetluskulu (II) ning jaotab viimaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ja lahendab kaebaja taotluse otsuse arvutivõrgus avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga asendamiseks (III).

5

I

12. Vaidlust ei ole selle üle, et Viru Vangla rahuldas kaebaja taotluse kartseris viibitud 82 päevaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 523,98 eurot ehk 6,39 eurot päeva eest, mis on ümardatult 100 krooni päevas. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebajale 82 päeva kartseris viibitud aja eest täiendava kahjuhüvitise välja mõistmata jätmisel hinnanud tõendeid ebaõigesti või rikkunud menetlusõiguse norme. Halduskohus on uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja on kaebuses esitatud väidete osas võtnud seisukoha vaidlustatud otsuse p-des 5-7. Halduskohus on ammendavalt selgitanud, miks kaebaja nõue ei kuulu nimetatud osas rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud põhilises osas halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole midagi lisada. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega Riigikohtu suuniste järgimata jätmise kohta. Halduskohus on kahju hüvitamisel hinnanud iga konkreetse rikkumise asjaolusid, väärikuse alandamise, au ja hea nime teotamise kohta esitatud väiteid ning distsiplinaarkaristuste käskkirjade tühistamise või kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid 523,98 eurost suurema kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-3-10 ei analüüsinud Riigikohus ringkonnakohtu määratud hüvitise suurust, vaid leidis üksnes seda, et õigusliku aluseta kartseris viibimine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju suurust analüüsis Riigikohus eelviidatust hilisemas lahendis nr 3-3-1-84-10, milles leidis, et väljakujunenud kohtupraktikaga on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena 100 krooni väljamõistmine. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Riigikohtu praktika oleks pärast nimetatud kohtulahendit muutunud. Kaebaja viidatud kohtuasjades nr 3-3-1-10-14 ja 3-3-1-38-13 oli vaidluse all arestimaja kinnipidamistingimuste mittevastavusega tekitatud kahju. Nimetatud asjades kujunes kahju suurus arestimaja kambri konkreetsete olude, nende mõju ning väidetava kahju analüüsimise tulemusena, mistõttu ei ole vastav kahjusumma suurus analoogia korras käesolevas asjas üle võetav. Ka ei ole kaebaja käesolevas haldusasjas arestikambri nõuetele mittevastavusest tekkinud kahju väitnud. Seega ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust halduskohtu seisukohtade muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale vastustaja poolt väljamõistetud hüvitis on piisava suurusega, mistõttu on halduskohus kaebaja kaebuse nimetatud osas põhjendatult rahuldamata jätnud. Seega jääb H.L. apellatsioonkaebus vastavas osas rahuldamata.

II

14. Halduskohus mõistis Viru Vanglalt H.L. õigusliku aluseta kahel ööpäeval lukustatud kambris hoidmise eest viimase kasuks välja kahjuhüvitise summas 12,78 eurot. Sellega võrdsustas halduskohus kaebaja lukustatud kambris hoidmise eest väljamõistetava hüvitise määra õigusvastase arestikambris viibimise aja eest väljamõistetud hüvitise määraga, mis oli mõlemal juhul 6,39 eurot ööpäeva eest. Vastavas osas on halduskohtu otsuse vaidlustanud nii Viru Vangla kui ka H.L. . Kui Viru Vangla leiab, et kahju oleks tulnud jätta kas üldse välja mõistmata või mõista välja väiksemas summas, siis H.L. leiab, et kahjuhüvitis oleks pidanud olema suurem – 23,61 eurot ühe ööpäeva eest. Seega on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas 2 päeva lukustatud kambris hoidmine on käsitletav kaebaja vabaduse sellise piiranguna, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju väljamõistmise.

6

15. Kahju hüvitamise nõude lahendamine eeldab kahju tekitanud toimingute õiguspärasuse hindamist (Riigikohtu 04.12.2014. a määrus nr 3-3-1-23-14, p 8). Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust selle üle, et H.L. viibis kaks päeva lukustatud kambris, kus tema kambriväline liikumisvabadus oli piiratud. Tartu Halduskohus tuvastas vaidlustatud otsusega, et puudus õiguspärane alus kaebaja kambri lukustamiseks ajal, mil see pidi olema avatud ja vanglas kehtivad eeskirjad võimaldasid kaebajal väljaspool kambrit liikuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eelviidatud järeldusega. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Kuigi Viru Vangla arsti poolt vangla direktorile adresseeritud tõendi (tl 74) kohaselt määrati H.L. le piiratud liikumisega säästev režiim, ei saanud vangla seda käsitleda seadusliku alusena kaebaja lukustatud kambris hoidmiseks, kuna VangS §-s 69 sätestatud alused selleks puudusid ning nende esinemist ei ole väitnud ka vangla. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 25.03.2013. a vastuses kaebaja pöördumisele märgitakse, et säästva režiimi puhul ei olnud tegemist VangS §-st 69 tulenevate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ega kaebaja vanglasisese liikumisvabaduse piiramisega (tl 80). Alust kaebaja lukustatud kambrisse sulgemiseks ei anna ka VangS ega 2012. a novembris kehtinud Viru Vangla kodukorra (Viru Vangla direktori 25.03.2009. a käskkirjaga nr. 1.1-1/61 kinnitatud redaktsioon koos järgnevate muudatustega, sh 31.10.2012 käskkirjaga kinnitatud muudatused) sätted. Siinjuures ei ole vangla viited 23.01.2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra p-le 20 asjakohased, kuna need vaidlusaluse toimingu tegemise ajal ei kehtinud. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus Viru Vangla direktori 25.03.2009. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra koos muudatustega toimikusse ning tagastab vanglale 23.01.2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra.

16. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas vabaduse võtmise korral. RVastS § 9 lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ühtlasi tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada RVastS §-s 13 sätestatud vastutust piiravaid asjaolusid. Riigikohus on leidnud, et rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu (Riigikohtu 15.03.2010. a otsus nr 3-3-1-93-09, p 13). Piirangu mõju hindamisel tuleb arvesse võtta nii kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju kui ka ajavahemikku, mille jooksul kaebajat konkreetsetes tingimustes kinni peeti (Riigikohtu 20.09.2010. a otsus nr 3-3-1-3-10, p 9).

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kambrivälise liikumisvabaduse piiramise mõju kaebaja mittevaralistele õigustele kahe päeva jooksul pidada sama intensiivseks kui õigusvastase kartseris viibimise mõju, kuna kartseris viibib isik oluliselt rangemates kinnipidamistingimustes kui kambris (vt kambri ja kartseri tingimusi vangla sisekorraeeskirja §-s 7). Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud kaebajale kambrisse lukustamisega täiendavate piirangute kaasnemine erinevalt kartserisse paigutamisest. Seetõttu ei ole põhjendatud halduskohtu poolt lukustatud kambris viibimisest tekkinud väidetava kahju võrdsustamine õigusvastasest kartseris viibimisest tekkinud kahjuga. Kuigi kaebaja enda väitel tekkis tal mittevaraline kahju eelkõige seetõttu, et ta ei saanud lukustatud kambris teiste kinnipeetavatega kahe päeva jooksul suhelda, ei saa suhtlemisvõimaluse lühiajalist puudumist pidada sedavõrd suurte hingeliste traumade põhjustajaks, et see õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.

18. Arvestades kaebaja liikumisvabaduse piiramise perioodi lühidust, s.o 2 päeva ning asjaolu, et H.L. le oli ka arsti poolt määratud piiratud liikumisega säästev režiim, leiab ringkonnakohus, et H.L. õiguste riive oli sedavõrd väike, et mittevaralise kahju rahas väljamõistmine ei ole

7

käesoleval juhul põhjendatud. Seega tuleb vangla apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsuse punkt 1 kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmise osas tühistada ning teha uus otsus, millega jätta H.L. kaebus rahuldamata.

19. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohus mõistis H.L. kasuks välja menetluskulu, 15 eurot. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsuse punkti 1 ka menetluskulude H.L. le väljamõistmise osas ning jätab H.L. halduskohtus kantud menetluskulu tema enda kanda.

III

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna H.L. apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.

21. HKMS § 175 lg 3 esimene lause kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja on HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes esitanud taotluse ringkonnakohtu otsuses ja määrustest tema nime asendamiseks tähemärgiga ja muude andmete avaldamata jätmiseks, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida. Ringkonnakohtu hinnangul on ainsad identifitseerimist võimaldavad andmed otsuses kaebaja ees- ja perekonnanimi. Muid avalikus arvutivõrgus avaldatavaid määrusi rigkonnakohus teinud ei ole, mille kaudu oleks kaebaja nimi identifitseeritav. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel