2-14-18946/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Indrek Soots, Kaija Kaijanen, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-18946 Tsiviilasi PLACET GROUP OÜ hagi NK-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. septembri 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NK-i apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 885,60 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn), hageja lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja: NK-i (isikukood XXXXXXXXXXX, asukoht XXXXX XXXXXX, XXXX XX, XXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2014 otsus ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 05.06.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NK-ilt (kostja) põhivõla 521,37 eurot ning intressi ja viivise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas maksettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 05.06.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 03.07.2014 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 30.05.2013 400 eurot tagastamise tähtajaga 29.06.2013. 27.06.2013 otsustas kostja pikendada laenu tagastamise tähtaega 30 kalendripäeva võrra ning uueks tagastamise tähtajaks sai 29.07.2013. Kostja laenu ei tagastanud. Kostjal on hagejale tasumata laenu põhiosa 400 eurot, intress 30 eurot, võla menetlemisega seotud kulu 38 eurot ja sularaha väljastamisega seotud kulu 17,60 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid 03.07.2014 seisuga summas 400 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 885,60 eurot.

Kostja seisukoht

3. Kostja selgitas kirjalikus vastuses, et ta ei ole maksmisele vastu, kuid hetkel viibib ta kinnipidamisasutuses ning tal puudub sissetulek. Kostja soovib menetluse peatamist, kuniks ta vabaneb vanglast ning saab püsiva töö ja sissetuleku.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 11.09.2014 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 885,60 eurot, s.o põhivõlg 400 eurot, kokkulepitud menetluskulud 38 eurot, intress 30 eurot, viivised 400 eurot ja sularaha väljamaksmisega seotud kulud 17,60 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 245 eurot, s.o hagimenetluses makstud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Ühtlasi märkis maakohus, et hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kuna tegemist oli õigeksvõtul põhineva otsusega, tegi maakohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse. Kostja soovib makstähtaja pikendamist kuniks vabaneb kinnipidamisasutusest. Hetkel ei ole kostjal raha ega sissetulekut.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohtule esitatud vastuväites ei ole kostja küll vaidlustanud võlga, kuid on soovinud võimalust see tasuda pärast püsiva töö ja sissetuleku saamist. Ringkonnakohus leiab, et õigeksvõtul põhineva otsuse saab teha juhul, kui kostja tunnistab nõuet selgesõnaliselt ning tingimusteta ega esita nõudele mingeid vastuväiteid. Ka Riigikohus on 21.04.2009 otsuses nr 3-2-1-35-09 märkinud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist hagi selgesõnalise õigeksvõtuga, kuna vastusest nähtuvalt on kostja nõus võlga tasuma alles pärast püsiva töö ja sissetuleku saamist. Pealegi tuleneb seadusest otseselt, et õigeksvõtul põhinev otsus on viivitamata täidetav (TsMS § 486 lg 1 p 1), mistõttu ei olnud kohtul ka sel põhjusel võimalik käsitleda kostja positsiooni õigeksvõtuna. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja taotluse osas hakata tasuma võlga peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Kuna maakohus on teinud kohtuotsuse ilma põhjendava osata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu puudust kõrvalda ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Kaija Kaijanen Ülle Jänes