3-14-51932/32 · 3-14-51932/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51932 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seonduvalt 25.08.2014. a vastusega nr 2-3/37812 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus vaidlustatud osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 25.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta pole Tartu Vangla vastusega nr 2-3/3781-2 nõus ning pöördub seetõttu halduskohtusse. 2. Tartu Halduskohus jättis 18.09.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja pidi kaebust täiendama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-s 1 nõutud andmetega ning tasuma riigilõivu või taotlema sellest vabastamist. 3. A. Maksimov esitas 28.09.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et nõuab halduskohtult avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, kuna kambrites oli temperatuur lubamatult kõrge, ventilatsioon ei töötanud ning ühe inimese kambris oli kaks inimest. Kaebaja palus end riigilõivust vabastada ning võimaldada talle kaitsja.

4. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 näeb kahju

hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on alati õigus pöörduda kohtusse. Halduskohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsusele asjas nr 3-08-2392, mille kohaselt on kinnipeetaval sellises olukorras õigus halduskohtule kaebus esitada ainult juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 49¹ lgle 5, mille kohaselt võib vangla keelduda võõrkeelse dokumendi tõlkimisest, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Halduskohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, viidates haldusasjas nr 3-14-51695 Tartu Vangla poolt esitatud eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumistele, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinnetelehele, kus kaebaja eesti keele oskus on hinnatud „heaks“, kaebaja töökogemusele Eesti Politseis ning kaebaja väitele haldusasjas nr 3-14-56 toiminud kohtuistungil, et ta saab eesti keelest aru. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, toimis Tartu Vangla halduskohtu hinnangul kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud VangS § 1¹ lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tagastas kaebuse. 5. Kaebaja esitas 02.11.2014 määruskaebuse, milles märkis, et sai 29.10.2014. a määruse, siiani ei ole antud kaitsjat ning rikutud on võrdsuse põhimõtet kohtus. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättesaamisest. A. Maksimov esitas 26.11.2014 pöördumise, milles märkis, et ta sai kohtult määrused. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt, ning anda talle kaitsja. 6. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud. 7. Tartu Halduskohus 06.01.2015. a määrusega vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrusele; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Lisaks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus sai 02.11.2014 ja 26.11.2014 esitatud taotlustest selliselt aru, et A. Maksimov soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab 2 2

kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega leidis halduskohus, et halduskohtumenetluses ei ole ilmtingimata rikutud võrdsuse põhimõtet, kui kaebajat ei esinda kohtus advokaat. Lisaks esines halduskohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1 pst 6 tulenev alus. Halduskohus märkis, et esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja eelkõige talle mittevaralise kahju kompenseerimist. Halduskohus leidis, et asja materjalide põhjal ei ole antud asjas tungiv avalik huvi tuvastatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. A. Maksimov esitas 14.01.2015 määruskaebuse, milles palus kohtul anda kaitsja, kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. 9. Tartu Halduskohus 22.01.2015. a määrusega võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 peale ja jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, seostuvad määruskaebuse põhjendused ainult kaitsja andmata jätmisega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse resolutsiooni p 4 osas. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebusest nähtuvalt on A. Maksimov soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus märkis, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 22.01.2015. a määrusega kaebaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud. 12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise 3 3

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 4). Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4