3-15-128/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-15-128 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 29.12.2014 otsuse nr 5- 8/14/35089-2 ja 14.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/95-2 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.E.u kaebus. 2. Toimetada määrus kaebajale kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD 1. A.E. esitas 19.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla 29.12.2014 otsuse nr 5-8/14/35089-2 ja 14.01.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/95-2 õigusvastasus. Ühes kaebusega on kohtule esitatud A.E.u menetlusabi taotlus kaebuselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 2. Kaebuse kohaselt karistati A.Z.´it 25.11.2014 toimunud intsidendi suhtes distsiplinaarkorras 12.12.2014 käskkirjaga nr 1604. Kaebusest nähtuvalt viidati vastavas käskkirjas 26.11.2014 Tallinna Vangla kontaktisiku Margus Pendini poolt videosalvestise kontrollimise kohta koostatud ettekandele, mille usaldusväärust on kontrollitud Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2011 otsuses nr 3-10-875. 3. Kaebaja toob välja, et A.Z. volitas teda esindama seoses distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamisega 12.12.2014 ning 15.12.2014 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse saamaks koopiad A.Z.´i distsiplinaarmenetluse materjalidest, samuti saamaks võimaluse tutvuda distsiplinaarkaristuse käskkirjas viidatud videosalvestisega 25.11.2014 toimunud intsidendi kohta. 4. Kaebuse kohaselt jättis Tallinna Vangla 29.12.2014 otsusega nr 5-8/14/35089-2 avaliku teabe seadus § 35 lg 1 punkti 9 alusel videosalvestisega tutvumise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale 02.01.2015 vaide, mis jäeti 14.01.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/95-2 rahuldamata. Kaebaja palub kohtul tuvastada vastava 29.12.2014 otsuse ja

3-15-128 2(3) 14.01.2015 vaideotsuse õigusvastasus. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja õiguste kaitseks tuvastamiskaebuse esitamisest tõhusamaid vahendeid, arvestades, et A.Z. ei saa enam vaidemenetluses oma õigusi kaitsta ning kaebus on esitatud preventiivsest huvist vältimaks edaspidi vastustaja poolt samadel asjaoludel tõendi tutvustamisest keeldumist.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Vangistusseaduse (VangS) §11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Nimetatu tähendab, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusaktiga, mis väljendub tema õiguse riives. Kohtule esitatud kaebuse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja Tallinna Vanglale A.Z.´i suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse dokumentidest koopiate saamise ja videosalvestisega tutvumise taotluse A.Z.i volitatud esindajana. Sarnaselt sai kaebaja vaidlustada videosalvestisega tutvumisest keeldumist üksnes A.Z.´i esindajana A.Z.´i nimel. Kaebuses on märgitud kaebajaks aga A.E.. Samuti on A.E. esitanud kaebajana ka menetlusabi taotluse. Põhiseaduse § 44 lg-te 3 ja 4 kohaselt on Eesti kodanikul, samuti kui seadus ei sätesta teisti, siis ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul, õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seega saaks vaideotsuse vaidlustamisel olla kohtus kaebajaks üksnes otsuse adressaadina A.Z., arvestades, et distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumine isiku enda kohta on tema subjektiivne õigus. Seega kaebuses toodud asjaoludel ei saa kaebaja õiguste rikkumine olla võimalik ning kaebaja on esitanud kaebuse teise isiku kaitseks. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetavale õigust pöörduda halduskohtusse teise kinnipeetava õiguste kaitseks. Ka ei tulene ühestki seadusest õigust praeguses haldusasjas vaidlustatud aktide peale kaebuse esitamiseks teise isiku õiguste kaitseks. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajat ei saa käsitleda ka A.Z.´i esindajana, arvestades, et volitatud esindajaks halduskohtumenetluses saab HKMS § 32 lg 1 järgi olla advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik, majandusteadusliku kõrgharidusega maksuvõi raamatupidamiskonsultant maksuasjades, prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades, menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada, kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel, esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane ning muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest.

3-15-128 3(3) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käeoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus, et pöörduda kohtusse teise isiku õiguste kaitseks ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 6. Kohus peab vajalikuks selgitada täiendavalt, et lisaks eeltoodule kuulub kaebus tagastamisele ka selle lubamatuse tõttu. Kehtiva HKMS § 45 lg 2 järgi ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine üldjuhul lubatav. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesoleval juhul ei aitaks kaebuse rahuldamine kaebuses toodud asjaolude pinnalt kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele, arvestades, et teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisel tuleb haldusorganil iga konkreetset teavet käsitleda eraldi. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et korduda saab täpselt samasugune olukord täpselt samasugustel asjaoludel. Haldusorgan otsustab igal üksikjuhtumil sõltuvalt asjaoludest eraldi, milline teave kuulub asutusesiseseks kasutamiseks ja milline mitte. Käesoleval juhul on kaebajal, juhul kui vangla peaks tulevikus keelama mõnel muul juhul ja olukorras mistahes tõenditega tutvumise, õigus esitada oma õiguste kaitseks asjakohane nõue. Seega, isegi juhul, kui kaebuse oleks esitanud selleks õigustatud isik, ei oleks selle esitamine lubatav ning kaebus kuuluks kaebeõiguse puudumisel tagastamisele. 7. Kuivõrd kohus tagastab kaebajale esitatud kaebuse, ei lahenda kohus ka koos kaebusega esitatud menetlusabi taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen Kohtunik