3-12-2238/130 · 3-12-2238/130 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-12-2238 Haldusasi UR kaebus Harju maavanema 03.09.2012 korralduse nr 1-1/1275-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.12.2013 otsus Menetlusosalised Kaebaja UR õigusjärglane JP (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindajad v.adv Mikk Lõhmus ja v.adv Merli Paddar Vastustaja – Harju maavanem, volitatud esindajad Ahto Pahk ja Priit Kiigemägi Kolmas isik – AS Tallinna Vesi (registrikood 10257326), volitatud esindaja v.adv Toomas Pikamäe Menetluse alus ringkonnakohtus JP apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 14.01.2015

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2238 osas, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ja selle kehtivus muutmata. Teha selles osas uus otsus, millega tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. 2. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 09.12.2013 otsus muutmata. Jätta JP apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Mõista JP-lt välja AS-i Tallinna Vesi kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks 1500 (üks tuhat viissada) eurot. 4. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27.02.2015 (HKMS § 212 lg 1).

2(10)

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjon luges 13.02.1995 otsusega nr 4924 Tallinnas, endisel kinnistul nr 89 (endine Harjumaal Kurna vallas Mõigu mõisast eraldatud maaüksus „Saluoja nr 83“) asunud krundi suurusega 24,61 ha omandireformi objektiks. Sama otsusega loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal OR-ile, kes vastab omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 nõuetele. Vara suhtes tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks AR, HR, AT, UR ja ORR igaüks 1/5 mõttelises osas. Kõik, v.a UR, loovutasid maa tagastamise nõudeõiguse UR- le. 16.09.1996 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärisid UR-i vara võrdsetes mõttelistes osades tema pojad UR ja KR.

2. AS Tallinna Vesi esitas 18.12.1997 ja 19.12.1997 avaldused Mõigu poldritiigi ja pumbajaama teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks.

3. Tallinna Linnavalitsus on tagastanud ja kompenseerinud õigusvastaselt võõrandatud maad (endine kinnistu nr 89) osade kaupa järgmiselt: 1) 07.06.1996 korraldusega nr 1577-k tagastati osaliselt Mõigu tn 28 suurusega 940 m2; 2) 28.02.1997 korraldusega nr 533-k tagastati osaliselt Tartu mnt 119 suurusega 5 635 m2; 3) 07.03.1997 korraldusega nr 642-k tagastati osaliselt Tartu mnt 157 suurusega 315 m2; 4) 20.06.1997 korraldusega nr 1938-k tagastati osaliselt Mõigu tn 8a suurusega 793 m2; 5) 20.06.1997 korraldusega nr 1939-k tagastati osaliselt Tartu mnt 121 suurusega 4 189 m2; 6) 20.06.1997 korraldusega nr 1940-k tagastati osaliselt Kaabli tn 3 suurusega 2 504 m2; 7) 15.05.1998 korraldusega nr 2794-k tagastati osaliselt Kanali tee 1a suurusega 1 514 m2; 8) 06.09.2000 korraldusega nr 3342-k tagastati osaliselt Vati tn 10 suurusega 523 m2; 9) 15.05.2002 korraldusega nr 1369-k kompenseeriti osaliselt 87 586 m2; 10) 04.02.2004 korraldusega nr 187-k kompenseeriti osaliselt 11 285 m2.

4. Tallinna Linnavalitsus määras 04.11.2009 korraldusega nr 1805-k Kaabli tn 3a (endine Kanali tee 4) ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks. Korralduses määrati krundi asukoht, pindala (274 m2), sihtotstarve ja maksustamishind.

5. Harju maavanem erastas 03.09.2012 korraldusega nr 1-1/1275-k Kaabli tn 3a maa suurusega 274 m2 ostueesõigusega AS-ile Tallinna Vesi ja määras maa müügihinna.

3(10) 6. UR esitas 25.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k ja Harju maavanema 03.09.2012 korralduse nr 1-1/1275-k tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on alljärgnevad. 1. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust leppida kokku hoonestusõiguse seadmises või nõudeõiguse loovutamises. Vastustaja ei ole teavitanud kaebajat maa erastamisest kolmandale isikule ega kuulanud kaebajat ära. 2. Kolmanda isiku avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks ei ole registreeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p-le 8. Kaabli tn 3a ehitise omandiõigust ja maa kasutamist tõendavad dokumendid puuduvad, samuti ei ole kolmas isik põhjendanud dokumentide esitamata jätmist. 3. Kaebaja ei ole Kaabli tn 3a eest kompensatsiooni vastu võtnud. Kaebaja 02.04.2002 avalduses puudub viide Kaabli tn 3a maaüksusele. Ka Tallinna linn, vastustaja ega kolmas isik ei ole haldusasja nr 3-29/2003 menetluses väitnud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Tegemist oli kaebaja inimliku eksimusega ning Tallinna linna 15.05.2002 korraldusega ei saanud määrata kompensatsiooni maa eest, mille osas oli kohtuvaidlus pooleli. Tallinna linna 04.02.2004 korraldusega kompenseeriti kaebajale maa Lüli tn 1 / Mõigu tn 3 krundi pindala suuruses. Kohus tagastas määrusega haldusasjas nr 3-08-2050 kaebaja nõude kohustada Kaabli tn 3a maad tagastama, kuna sama nõude osas on juba jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-1319. Ka maavanem on leidnud 11.05.2010 korralduses nr 814-k, et Kaabli tn 3a tagastamise taotlus on lahendamata.

7. Vastustaja Harju maavanem palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja viis maa erastamise asjas läbi järelevalvemenetluse, mis lõpetati 11.05.2010 korraldusega nr 814-k. Viidatud korralduses leidis maavanem Tallinna Linnavalitsuselt ja Rahandusministeeriumilt saadud teabe alusel, et maa tagastamise õigustatud subjektid on taotlenud maa osalist kompenseerimist. Korralduse andmise seisuga on jätkuvalt kompenseerimata 130 816 m2, millest Tartu mnt 113 moodustab 129 264 m2 ja Kaabli tn 12 1552 m2. Rahandusministeerium kinnitab, et kompensatsioon on kantud õigusvastaselt võõrandatud vara subjektidele. Maavanem nõustub Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2010 kirja nr 4.2-1/1323 lisas „Seletuskiri Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu „Kaabli tn 3a ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ juurde“ toodud seisukohtadega.

8. Kolmas isik AS Tallinna Vesi vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 1. Tallinna linna 2009. aasta korraldusega on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud Kaabli 3a kinnistu erastamise olulised tingimused – erastamise õiguslik alus, andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht, pindala, sihtotstarve, maa maksustamishind ja muud erastamise tingimused. Seega on kindlaks määratud küsimused, millele tuginedes kaebaja maavanema korraldust vaidlustab – ehitise õiguspärasus ja kuuluvus kolmandale isikule. Seega ei muuda maavanema korralduse tühistamine linnavalitsuse korraldust. 2. Kaebaja on saanud Kaabli 3a kinnistu eest kompensatsiooni ja seetõttu ei ole kaebajal võimalik nõuda sama maaüksuse tagastamist. Seega ei saa Kaabli tn 3a kinnistu erastamine kolmandale isikule rikkuda kaebaja õigusi. 3. Kolmas isik esitas tähtaegselt avalduse Kaabli tn 3a maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Kaabli 3a pumbamaja püstitamise ja maakasutuse õiguspärasust kinnitavad taotlus polderpumbamaja ehitamiseks maa-ala eraldamiseks, otsus ja akt maa-ala eraldamise kohta ning Mõigu polderpumbajaama seletuskiri ja joonised.

9. Tallinna Halduskohus jättis 19.03.2013 määrusega rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k tühistamise nõudes menetluse.

4(10)

10. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2013 otsusega rahuldamata UR-i kaebuse Harju maavanema 03.09.2012 korralduse nr 1-1/1275-k tühistamise nõudes. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kaebajale on Kaabli tn 3a kinnistu eest makstud kompensatsiooni ja seega ei saa selle kinnistu erastamine kolmandale isikule rikkuda kaebaja õigusi. Vaatamata sellele pidas kohus vajalikuks kontrollida vastustaja 03.09.2012 korralduse nr 1-1/1275-k sisulist õiguspärasust ning jõudis järeldusele, et see on õiguspärane. Kohtu põhjendused kaebeõigust puudutavas osas olid alljärgnevad.

a) Kaebaja ja KR tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks 24,61 ha suuruse õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. Kaebaja esitas 02.04.2002 Tallinna Maa-ametile avalduse kompensatsiooni määramiseks. Avalduse kohaselt on kaebajale tagastatud 16 413 m2, tagastamisele kuuluvad veel krundid Kaabli tn 12 suurusega 1552 m2 ja Tartu mnt 115 suurusega 129 264 m2. Kohtumenetluses on vaidluse all krunt aadressiga Lüli 1 / Mõigu 3 suurusega 11 285 m2. Kaebaja on sellest teinud järelduse, et tagastatud, tulevikus tagastamisele kuuluva ja vaidlusaluse maa pindala on kokku 158 514 m2. Kaebaja taotles ülejäänud 87 586 m2 maa kompenseerimist. Kaebaja ei ole avalduses nimetanud, millistest maatükkidest n-ö ülejäänud maa koosneb. Kohus kontrollis, et kaebaja arvutuskäigud on tõesed (16413+1552+129264+11285+87586=246100). Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 korraldusega nr 1369-k määrati Saluoja nr 83 endisel kinnistul nr 89 asuva 87 586 m2 eest kompensatsioon kaebajale ja KR-ile. Eeltoodust nähtub, et kaebaja 02.04.2002 taotlus rahuldati 15.05.2002 korraldusega täies ulatuses. Kaebaja taotles 05.01.2004 kompensatsiooni määramist 11 285 m2 suuruse maa eest, mille osas on kohtuvaidlused lõppenud. Samas avalduses on kirjeldatud, et kaebajale on tagastatud kinnistuid kokku 16 413 m2 ja kompensatsioon on määratud 87 586 m2 maa eest. Tagastamisprotsess on pooleli Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 115 asuvate kruntide osas. Kohus märkis, et kinnistute suurused on samad, nagu kaebaja kirjeldas oma 02.04.2002 avalduses. Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 187 määrati Saluoja nr 83 endisel kinnistul nr 89 asuva 11 285 m2 eest kompensatsioon kaebajale ja KR-ile. Arvestades kaebaja 02.04.2002 avalduses toodut ning ka seda, et kaebaja 05.01.2004 avaldusele eelnes ajaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2002 otsus nr 2-3/119/2002, millega jäeti kaebaja kaebus Lüli 1 / Mõigu 3 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise otsuse tühistamiseks rahuldamata (teenindusmaa suuruseks määrati 11 285 m2), leidis kohus, et on tuvastatud, et 04.02.2004 korraldusega määrati kaebajale kompensatsioon nimelt Lüli 1 / Mõigu 3 maa eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale määratud kompensatsioonid on kaebajale välja makstud.

b) Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuse nr 3-09-1431 p-s 31 leiti, et vaidlust ei ole selles, et Tartu mnt 115 maa näol on tegemist maaga, mis praegu kannab aadressi Tartu mnt 113 ehk maaga, mis jäeti kaebuse esitajale tagastamata 04.11.2009 korraldusega nr 1804-k (tühistatud sama kohtuotsusega). Seega on otsuse tegemise ajaks kaebuse esitajale tagastatud 16 413 m2 maad, kompenseeritud on 98 871 m2, kohtuasjas nr 3-09-1431 vaidlustatud korraldusega keelduti täiendavalt 129 264 m2 suuruse maa tagastamisest ning endiselt on lahendamata avaldus 1552 m2 suuruse maa tagastamiseks (Kaabli tn 12). Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja väide, et ta on taotlenud Kaabli tn 3a asuva maa tagastamist või et Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korraldusega nr 1804-k on see maa talle tagastamata jäetud. Viimati nimetatud korraldusega jäeti kaebuse esitajale tagastamata maa, mis oli määratud Tartu mnt 113 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maana ning ülejäänud osa õigusvastaselt võõrandatud endise Saluoja 83 maast on õigustatud subjektidele juba varasemate korraldustega kas tagastatud või kompenseeritud (v.a 1552 m2 suurune maa aadressiga Kaabli tn 12).

5(10) Kohus nõustus eelmise kohtuotsuse põhjendustega. Kaebaja 02.04.2002 ja 05.01.2004 avaldustest nähtub selgelt, millised maatükid on kaebajale tagastatud, milliste maatükkide tagastamist kaebaja jätkuvalt soovib ning millises ulatuses soovib kaebaja maa kompenseerimist. Kaebaja on soovinud üksnes Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 115 (tänase aadressiga Tartu mnt 113) tagastamist ning ülejäänud maa kompenseerimist. Kuigi Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 ja 04.02.2004 korralduses ei ole nimetatud, millised maaüksused kaebajale kompenseeritakse, nähtub nende korralduste ja kaebaja avalduste võrdlusest, et kaebaja avaldused maa kompenseerimiseks on täielikult rahuldatud. Kuna jätkuvalt soovis kaebaja üksnes kahe kinnistu tagastamist, kuhu Kaabli tn 3a (endise nimega Kanali tn 4) ei kuulunud, saab sellest üksnes järeldada, et Kaabli tn 3a on kaebajale Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 korraldusega nr 1369-k kompenseeritud.

c) Kaebaja väited eksimuse tegemise kohta ei muuda kohtu järeldusi. Kuna kaebaja avalduste ja Tallinna Linnavalitsuse korralduste koosmõjust ilmneb, et Kaabli 3a kompenseeriti kaebajale juba 15.05.2002 korraldusega, tuleb kehtivast haldusaktist lähtuda nii haldusorganil kui ka kohtul. Kui kaebaja on eksinud, on tal võimalik taotleda haldusakti muutmist või haldusmenetluse uuendamist. Kaebajal ei olnud keelatud taotleda maa kompenseerimist ajal, kui osa kinnistute suhtes oli toimumas kohtumenetlus.

d) Kohtulahenditega asjades nr 3-05-1319 ja 3-08-2050 ei ole siduvalt tuvastatud, et Kaabli tn 3a osas on kaebaja maa tagastamise taotlus lahendamata. Kohtuasjas nr 3-05-1319 kohustati Tallinna linna lahendama kaebaja taotlus endise kinnistu nr 89 maa tagastamiseks suuruses 130 816 m2 ilma viivituseta. Kohtuotsusest ei tulene selle maa koosseisu ehk millised maatükid sinna kuuluvad. Tallinna Halduskohtu 09.06.2009 määrusega tagastati kaebaja kaebus. Kohtumääruse põhjendavas osas on poolte seisukohtadele tuginedes leitud, et endise maaüksuse Saluoja nr 83 130 816 m2 suuruse maa-ala sisse kuulub ka Kaabli tn 3a. Siinkohal ei ole kohus tuginenud korraldustele, vaid üksnes poolte väidetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2 kohaselt on teises kohtuasjas tehtud kohtulahend dokumentaalne tõend. Kuna kohus hindab tõendeid kogumis ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2), leiab kohus, et käesolevas asjas on kaebaja avalduste ja nende alusel antud korraldustega ammendavalt tõendatud, et Kaabli tn 3a kinnistu on kaebajale kompenseeritud. Ainuüksi asjaolu, milliseid väiteid on kaebaja, vastustaja või Tallinna linna varasemates haldus- või kohtumenetlustes esitanud, ei anna alust kaebaja tahte ja kompenseerimise korralduste sisu ümberhindamiseks.

e) Kuna kaebajale on Kaabli tn 3a kinnistu eest kompensatsioon makstud, ei saa selle kinnistu võõrandamine kolmandale isikule rikkuda kaebaja õigusi, sest kaebajal ei ole enam nõudeõigust kinnistu tagastamiseks.

f) Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2012 määrusega kohaldati käesolevas asjas esialgset õiguskaitset ning peatati maavanema 03.09.2012 korralduse nr 1-1/1275-k kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kohus jõudis otsuses järeldusele, et kaebus on perspektiivitu. Samas on ringkonnakohus 12.06.2013 haldusasjas nr 3-13-1061 leidnud, et HKMS § 253 lg 3 rakendamisel tuleb silmas pidada, et reeglina on kohtuotsuse, millega kaebus jäeti rahuldamata, tegemise ning selle kohtuotsuse jõustumise vahel oluline ajavahe. Esialgse õiguskaitse tühistamise määrus jõustub aga HKMS § 252 lg 3 alusel üldjuhul teatavakstegemisest, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kohtud peaksid HKMS § 253 lg 3 kohaldamisel vältima olukorda, kus iga kohtuaste peab hakkama esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama. See on saavutatav, kui esialgse õiguskaitse tühistamise määruse jõustumine seada sõltuvusse selle kohtulahendi jõustumisest, millega

6(10) kaebus jäeti rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine enne menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist peab olema sisuliselt põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 10.12.2012 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata ja kohaldab esialgset õiguskaitset kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).

11. UR-i ja JP apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2013 otsus, rahuldada kaebus ja tühistada Harju maavanema 03.09.2012 korraldus nr 1-1/1275-k. Apellatsioonkaebuse põhjendused on alljärgnevad.

a) 27.12.2013 notariaalselt tõestatud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutasid KR Tallinnas Kaabli tn 3a ja Tartu mnt 113 asuva maa tagastamise nõudeõiguse 1/10 mõttelise osa omanikuna ja UR Tallinnas Kaabli tn 3a ja Tartu mnt 113 asuva maa tagastamise nõudeõiguse 9/10 mõttelise osa omanikuna eelnimetatud maa nõudeõiguse JP-le, kes astub menetlusse UR-i asemele.

b) Ekslik on kohtu seisukoht, et Kaabli tn 3a kinnistu kaebajale kompenseerimine on ammendavalt tõendatud. See väide esitati linnavalitsuse poolt alles Kaabli tn 3a korralduse vastuvõtmisel, kusjuures enne korralduse vastuvõtmist käsitas linnavalitsus kaebajat maa tagastamise õigustatud subjektina, kelle avaldus Kaabli tn 3a maa osas on lahendamata. Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k seletuskiri (milles väidetakse, et vara tagastamise taotlus on lahendamata Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 113 osas), erineb oluliselt Harju maavanema 11.05.2010 korralduse nr 814-k „Järelevalvemenetluse lõpetamine“ lahutamatuks lisaks olevast seletuskirjast, mis on esitatud Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2010 kirjaga nr 4.2-1/1323 ning milles selgitatakse, et “Kaabli tn 3a maa asub endisel kinnistul K- 89 (endine Saluoja 83), mille kohta esitatud vara tagastamise taotlus on Kaabli tn 3a osas lahendamata. Maa tagastamise õigustatud subjektid UR ja KR soovivad maa tagastamist. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus saatis Tallinna Maa-amet 26. juunil 2008 maa tagastamise õigustatud subjektidele tutvumiseks Kaabli tn 3a krundi piiride ettepaneku“. Eeltoodut kinnitab ka 19.03.2010 Maa-ameti vastuse lisana esitatud Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k seletuskiri, mille lk 1 viimase lõigu esimese lause kohaselt on Kaabli tn 3a maa osas tagastamise avaldus lahendamata. Apellant palub HKMS § 198 lg 3 alusel esitatud dokument võtta tõendina asja juurde, kuna tõend on ilmselgelt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Vastuvõetud ja avalikult kättesaadavas 04.11.2009 korralduse seletuskirjas on aga juba märgitud, et Kaabli tn 3a maa osas on taotlus lahendatud. Kohus on HKMS § 165 lg 1 p 4 rikkumisega jätnud apellandi eeltoodud väited täielikult tähelepanuta.

c) Haldusorgani käitumine on olnud vastuoluline ning õigustatud subjekti eksitav. Tallinna Halduskohus on täielikult jätnud siinkohal tähelepanuta haldusorgani vastuolulise käitumise ning jätnud andmata õigusliku hinnangu haldusorganil vastuolulisele tegevusele, rikkudes sellega HKMS §-st 157 lg 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtet. Kaebaja selgitas halduskohtus, et UR taotleb jätkuvalt tingimusteta ja kohest tagastamist Kaabli tn 3a, Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 113 maaüksuste osas ning väidab, et tagastamisele kuuluvate maaüksuste pindalad on alljärgnevad: Kaabli tn 3a pindalaga 274 m2; Kaabli tn 12 pindalaga 1543 m2 ja Tartu mnt 113 pindalaga 128 999 m2. Tallinna Linnavalitsus leiab, et tagastamisele kuuluvad 2 maaüksust: Kaabli tn 12 pindalaga 1543 m2 ja Tartu mnt 113 pindalaga 129 274 m2. Eeltoodust lähtuvalt on menetlusosaliste vahel vaidlus tagastamisele kuuluva maaüksuste koosseisu ja nende maa-alade suuruste üle.

d) Ühtegi tõendit, et kaebajatele oleks just Kaabli tn 3a maa kompenseeritud ja kaebaja oleks Kaabli tn 3a maa eest kompensatsiooni vastu võtnud, ei ole linnavalitsus, maavanem ega ka

7(10) Rahandusministeerium esitanud. Kaebajale ei ole kompenseeritud Kaabli tn 3a maaüksust pindalaga 274 m2.

12. Harju maavanema vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Asja materjalidega on piisavalt tõendatud, et õigustatud subjektide nõudeõigus on kompenseeritud ehk realiseeritud. a) Vastuolu Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k seletuskirjas ja seletuskirjas, mis oli lahutamatuks lisaks Harju maavanema 11.05.2010 korraldusele 814-k, ei tähenda, et kompenseerimine pole tõendatud. Kohus hindab tõendeid kogumis ning Harju Maavalitsus kontrollis kompensatsiooni määramist ja vastuvõtmist HMS §-st 6 tulenevalt iseseisvalt. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis ning asjaolu, et seletuskiri on selles osas vastuoluline, ei saa kuidagi mõjutada kohtuotsuse seaduslikkust. Siinkohal vajab märkimist, et Harju maavanema korraldus ei ole kellelegi õiguslikult siduv ning sellega ei tuvastata lõplikke õiguslikke fakte. Küll aga on selles toetutud Rahandusministeeriumi 27.04.2010 kirjale nr 7-7/5779, milles esitatakse informatsioon selle kohta, et kompensatsioon on välja makstud. b) Apellandi mõttekäigud erastatud maaüksuse suuruse, piiride kulgemise ning rajatise seaduslikkuse osas on asjakohatud. Ükski apellatsioonkaebuse väidetest ei anna alust kohtuotsusega tuvastatu ümberhindamiseks. Harju Maavalitsus leiab, et Kaabli tn 3a eest on U. ja KR-ile kompensatsioon välja makstud, millest tulenevalt on apellandi väited ehitiste ebaseaduslikkuse kohta ainetud. Harju maavanema 03.09.2012 korraldus nr 1275-k ei riku õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise subjektide õigusi.

13. Kolmas isik AS Tallinna Vesi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei riku korraldus õigustatud subjekti õigusi, kuna Kaabli tn 3a maaüksuse eest on makstud kompensatsiooni. a) Maareformi reguleerivatest õigusaktidest tuleneb üheselt, et õigustatud subjekt saab nõuda vara tagastamist või selle kompenseerimist. Olukord, kus isik saaks üheaegselt nõuda nii vara tagastamist kui ka kompenseerimist või juba kompenseeritud vara tagastamist, on välistatud. Sellekohasele järeldusele juhivad muuhulgas ORAS § 2 lg 2, § 3 lg 1 preambula, § 5 lg 1 ja § 7 lg 1 preambula ning MaaRS § 3 lg 1, § 5 lg 1 preambula, § 6 lg 2 p 1. Seetõttu, kui leiab kinnitust tõik, et UR-ile ja/või KR-ile on makstud Kaabli 3a maa eest kompensatsiooni, ei saa UR ja/või JP nõuda nimetatud maa tagastamist. Ehk – korraldus ei saa rikkuda apellantide õigusi. b) Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kohtuotsuse p-des 10 ja 11 viidatud tõendeid, kohtu arvutust ning kohtu poolt nende pinnal tehtud järeldust. Tõenditeks, mida apellandid ei vaidlusta, on muu hulgas UR-i 02.04.2002 avaldus kompensatsiooni määramiseks, Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 korraldus nr 1369-k kompensatsiooni määramise kohta, UR-i 05.01.2004 avaldus kompensatsiooni määramiseks, Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldus nr 187-k. Nimetatud tõendite pinnal jõudis Tallinna Halduskohus kohtuotsuse p-s 11 järeldusele, et Kaabli 3a maa on UR-ile Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2002 korraldusega nr. 1369-k kompenseeritud. Apellandid ei ole Tallinna Halduskohtu sellele seisukohale sisulisi vastuväiteid esitanud. c) Tallinna Halduskohtu eelnev seisukoht on kooskõlas Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-09-1431 p-ga 31. Tallinna Halduskohus leidis selles haldusasjas, et õigustatud subjekt ei ole taotlenud Kaabli 3a maa tagastamist ning et Kaabli 3a maa ei

8(10) kuulu õigustatud subjektile tagastamata või kompenseerimata maa hulka. Apellandid ei ole Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsuse p 31 suhtes esitanud sisulisi vastuväiteid. d) Ainsaks sisuliseks väiteks, mille apellandid on esitanud seoses Kaabli 3a kompenseerimisega, on Harju maavanema 11.05.2010 korralduse nr. 814-k lisaks olev seletuskiri. Nimetatud seletuskiri on sisuliselt mitteametlik versioon Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k seletuskirjast. Tegemist on mitteametliku versiooniga, kuna 04.11.2009 korralduse nr 1805-k ametlik seletuskiri erineb apellantide viidatud seletuskirjast. Apellantide esitatud seletuskirjas väidetakse, et Kaabli 3a osas on maa tagastamise taotlus lahendamata ning et õigustatud subjektid UR ja KR soovivad maa tagastamist. Apellantide poolt esitatud seletuskiri on vastuolus: 1) Tallinna Linnavaraameti 19.03.2010 kirjaga nr 4.2-1/1323, mille kohaselt: „Maa tagastamise ja kompenseerimise materjalide uurimisel selgus, et maa tagastamise õigustatud subjektid on taotlenud maa osalist kompenseerimist ning muu hulgas on käesolevaks ajaks kompenseeritud ka Kaabli tn 3 a maa.“; 2) Harju maavanema 11.05.2010 korraldusega nr 814-k, mille kohaselt: „Asjaolude selgitamiseks paluti Rahandusministeeriumilt 14.04.2010 kirjaga nr 2.1-1/13 andmeid õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise kohta ning Rahandusministeeriumi 27.04.2010 kirjaga nr 7-7/5779 on informatsioon ka väljastatud. Rahandusministeerium kinnitab, et kompensatsioon on kantud õigusvastaselt võõrandatud vara subjektidele. Seega ei vasta tõele subjektide esitaja Andres Shapura väide (elektronkiri 26.03.2010), et subjektid ei ole Kaabli tn 3a maa kompenseerimist taotlenud.“; 3) Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k ametliku seletuskirjaga, mille kohaselt: „Kaabli tn 3a maa asub endisel kinnistul K-89 (endine Saluoja 83), mille kohta esitatud vara tagastamise taotlus on lahendamata Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 113 osas, muus osas on maa tagastatud või kompenseeritud.“; 4) Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-09-1431 p-ga 31, kus leiti, et Kaabli 3a maaüksus ei kuulu õigustatud subjektidele tagastamata või kompenseerimata maa hulka. 5) Vaidlustatud kohtuotsuse p-des 10 ja 11 analüüsitud tõenditega, s.o. UR-i 02.04.2002 ja 05.01.2004 avaldustega ning Tallinna Linnavalitsuse 15.05.2004 korraldusega nr 1369-k ja Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 187-k.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus lubas 02.01.2015 määruses UR-i eriõigusjärglasena menetlusse astuda JP-l. Seega on UR-i menetlusosalise staatus lõppenud ning apellandiks tuleb lugeda ainult JP.

15. Halduskohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ja ei rikkunud menetlusnormi, kui tuvastas, et Tallinna Linnavalitsus on maksnud õigustatud subjektidele Kaabli tn 3a maa eest kompensatsiooni ning seega ei saa selle maa erastamine AS-ile Tallinna Vesi rikkuda kaebaja õigusi. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.

9(10) 16. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kohtuotsuse p-des 10 ja 11 põhjalikult ja igakülgselt analüüsitud tõendeid ega kohtu arvutuskäiku. Apellandi sisuliselt ainsa argumendi kohaselt lahknevad Tallinna Linnavalitsuse 04.11.2009 korralduse nr 1805-k seletuskirja kaks versiooni ja see andvat tunnistust haldusorgani vastuolulisest toimimisest. Vastuvõetud ja avalikult kättesaadav seletuskiri väidab, et endisel kinnistul K-89 (endine Saluoja 83) asunud maa tagastamise taotlus on lahendamata üksnes Kaabli tn 12 ja Tartu mnt 113 osas ning ülejäänud maa on tagastatud või kompenseeritud, samas kui Harju maavanema 11.05.2010 korralduse nr 814-k „Järelevalvemenetluse lõpetamine“ lahutamatuks lisaks olevas Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2010 kirjaga nr 4.2-1/1323 esitatud seletuskirjas väidetakse, et Kaabli tn 3a maa asub endisel kinnistul K-89 (endine Saluoja 83), mille kohta esitatud vara tagastamise taotlus on Kaabli tn 3a osas lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et seletuskirja see versioon ei sisalda endise kinnistu K-89 maa tagastamist ja kompenseerimist puudutavate tõendite kirjeldust ega analüüsi. Tegemist võib olla linnavalitsuse ametniku esialgse ja paljasõnalise tööversiooniga, millel ei saa olla käesoleva asja jaoks tõenduslikku väärtust ja mis ei saa anda alust seada kahtluse alla halduskohtu poolt tõendite kogumile antud veenvat hinnangut. Tõendite hindamine omandireformi menetluse käigus tehtud toimingute kohta on kohtu pädevuses ning praegusel juhul puudub mistahes vajadus eriteadmisi eeldava ekspertiisi läbiviimiseks Maa-ameti või kellegi teise poolt.

17. Asjaolu, et UR ja JP kinnitasid kohtumenetluses nende jätkuvat tahet taotleda Kaabli tn 3a maa tagastamist, ei väära tõendite kogumil põhinevat järeldust, et maa on juba kompenseeritud ning sama maa tagastamine on õiguslikult välistatud. Õigustatud subjektide poolt maa kompenseerimise taotlemisel aset leidnud võimaliku eksimuse asjasse puutumatust praeguses vaidluses on kohtuotsuses piisavalt põhjendatud.

18. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, ei ole tarvis hinnata haldusakti sisulist õiguspärasust ning halduskohtu sellekohaseid põhjendusi ringkonnakohus ei kontrolli.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 8 alusel välja mõista apellandilt. Kulude kandmine on tõendatud (III kd, lk 18-20). Arvestades asjaolu, et kolmandale isikule õigusabi osutamine seisnes üksnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja vaidluse sisu oli sisuliselt sama, mis esimeses astmes, samuti asjaolu, et esimest korda ringkonnakohtus kohtuasjaga kokku puutunud apellandi esindajate kulu apellatsioonkaebuse koostamiseks oli väiksem kui kolmanda isiku esindaja kulu, kes oli vaidlusega hästi kursis juba esimeses astmes ja kelle argumente esimese astme kohus paljuski toetas, tuleb ajakulu 21 tundi pidada ülepaisutatuks. Ringkonnakohus peab HKMS § 109 lg 6 alusel kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaks vajalikuks ja põhjendatuks kuluks 1500 eurot.

20. Halduskohtu otsust tuleb muuta esialgset õiguskaitset puudutavas osas. Ringkonnakohus märgib, et kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel kaotab esialgne õiguskaitse automaatselt kehtivuse tulenevalt HKMS § 249 4. lõike 4. lausest. HKMS § 253 lg 3 kohaldamine, mille kohaselt kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, on vajalik juhul, kui esialgse õiguskaitse lõppemine kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel pole niigi selge ja lahendi täitmisel võivad tekkida probleemid (nt kinnistusraamatu pidaja praktika kohaselt peetakse vajalikuks kinnistusraamatusse tehtud märke kustutamiseks esialgse abinõu selgesõnalist tühistamist kohtulahendiga). Kaebust rahuldamata jätvas kohtuotsuses ei ole võimalik jätta jõusse esialgse õiguskaitse abinõusid, nii nagu halduskohus seda tegi.

10(10) Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 253 lg 3 sätestatud juhtumil pole tegemist esialgse õiguskaitse määruse tühistamisega (vrdl HKMS § 253 lg 1 kohaselt kohtu kaalutlusõiguse alusel määrusega esialgse õiguskaitse määruse tühistamine mistahes menetlusstaadiumis, mis jõustub HKMS § 252 lg 3 kohaselt määruse teatavakstegemisest, kui kohus ei määra teisiti), vaid esialgse õiguskaitse abinõu tühistamisega kohtuotsuses, kusjuures see otsustus jõustub HKMS §-s 176 sätestatud ajal koos kohtuotsuse resolutsiooni muude osadega. Esialgse õiguskaitse abinõude jõusse jätmine, nii nagu halduskohus praegusel juhul otsuse resolutsioonis määras, on lubatav üksnes kaebuse rahuldamise korral HKMS § 168 lg-s 1 sätestatud tingimustel.

Lisaks tuleb märkida, et tulenevalt HKMS § 253 lg-st 1 on halduskohtul alati võimalik koos kohtuotsuse tegemisega kaaluda ka esialgse õiguskaitse kohest tühistamist, kuid see tuleb vormistada eraldi määrusega, mitte kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks