4-14-10342/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-10342

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-10342 (2302,14,014838) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi Dmitri Abdulajev’i 15.12.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 03.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014838. Kaebuse esitaja DMITRI ABDULAJEV, isikukood: 39501140815; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX; töökoht: XXX OÜ. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

4-14-10342

2

Jätta Dmitri Abdulajev’i 15.12.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 03.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014838 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 03.12.2014.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,014838 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud VTMS § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.12.2014.a otsuses väärteoasjas nr 2302,14,014838 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145247022. Vastavalt LS § 127 on Dmitri Abdulajev kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata Dmitri Abdulajev’ile ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

4-14-10342

3

Kaevatava otsusega karistati Dmitri Abdulajev’i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, summas 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Dmitri Abdulajev juhtis mootorsõidukit kiirusega 101 km/h +/- 4 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas Dmitri Abdulajev suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh tunnistaja Rimma Soosaar'e ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on 11.11.2014.a esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja tunnistab süüd. Oma sellise tegevusega rikkus Dmitri Abdulajev LS § 15 lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnist/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Otsuse kohaselt puuduvad Dmitri Abdulajev’i teos kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et Dmitri Abdulajev’i süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ning KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja märgib oma otsuses, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Dmitri Abdulajev võttis algaja mootorsõidukijuhina lubatud suurimat sõidukiirust ületades riski. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isiku puhul, kes omab esmast juhtimisõigust ja kellel on 2 (kaks) kehtivat väärteokaristust (sh neist 1 seoses keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega), selline kindlus ilmselgelt puudub. Esmast juhtimisõigust omav juht peab mootorsõidukiga liikluses osaledes olema eriti ettevaatlik, kuna tal

4-14-10342

4

võib seoses vähese sõidukogemisega ohtlikke vigu rohkem ette tulla, kui isiku puhul, kes omab juba pikaajalist mootorsõiduki juhtimisõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Oma käitumisega on menetlusalune isik üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust ja käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades toimepandud teo ohtlikkust, isiku vähest kogemust mootorsõiduki juhina, õiguskorrakaitsmise huvisid ning asjaolu, et menetlusalusel isikul on 2 (kaks) kehtivat väärteokaristust, millede eest määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole otstarbekas ning isiku suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise näol. Kohtuväline menetleja leidis, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Väärteoasjas kogutud materjalidest menetlusaluse isiku kahetsust ei nähtu, menetlusalune isik tunnistab süüd. Seega kohtuväline menetleja, hinnates käesoleval juhul menetlusaluse isiku süü tunnistamise siirust asub seisukohale, et see ei ole samastatav kahetsusega ning siirana mittekäsitletav. Analüüsides ka menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest nähtuvat, leiab kohtuväline menetlejaga, et antud juhul ei ole võimalik menetlusaluse isiku süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Dmitri Abdulajev’ile karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, summas 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 (kolmeks) kuuks.

4-14-10342

5

KAEBUSE SISU 15.12.2014.a esitas Dmitri Abdulajev Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 03.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014838 kohtuvälise menetleja tühistamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.12.2014.a otsust väärteoasjas nr 2302,14,014838 määratud põhikaristuse ja lisakaristuse osas ning palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus täielikult määratud põhikaristuse ja lisakaristuse osas ja teha asjas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kaebuse esitaja palub Harju Maakohtul kergendada talle Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt määratud põhi ja lisakaristust, samuti KarS § 66 lg 2 kohaselt määrata rahatrahvi tasumine ositi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.12.2014.a otsuses väärteoasjas nr 2302,14,014838 on märgitud Väärteoasjas kogutud materjalidest menetlusaluse isiku kahetsust ei nähtu, menetlusalune isik tunnistab süüd. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja Dmitri Abdulajev tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimepandut tegu. Kaebuse esitaja on oma kaebuses väljendanud nõusolekut kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses ning ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on omapoolse kirjaliku seisukoha seoses kaebusega esitanud 08.01.2015.a. Kohtuväline menetleja avaldas nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Dmitri Abdulajev’i poolt maakohtule esitatud kaebuses avaldatud kahetsuse, kui kergendava asjaoluga arvestamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õige ja kohtupraktikaga kooskõlas on, et ka varem korduvalt väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda, ent seejuures tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata. Väärteoasjas kogutud materjalidest menetlusaluse isiku kahetsust ei nähtu. Seega kohtuväline menetleja, hinnates käesoleval juhul menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuses kajastuva kahetsuse siirust asub seisukohale, et kahetsus ei ole tõsiselt võetav ning siirana

4-14-10342

6

mittekäsitletav. Analüüsides menetlusaluse isiku poolt vaidlustatud väärteo toimepanemise tehiolusid, leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul ei ole võimalik menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatud kahetsust käsitleda siirana ning see on avaldatud pigem eesmärgiga kohut eksitada ja saavutada seeläbi võimalikult soodne karistus kaebemenetluses. Dmitri Abdulajev palub KarS § 66 lg 2 kohaselt määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et KarS § 66 lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse "mõjuvatel põhjustel", selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Ajatamise kaalumiseks annab kahtlemata alust asjaolu, et menetlusalune isik ei oma püsivat sissetulekut, kuid käesoleval juhul väärteoprotokollilt nr AB1432102 nähtub, et menetlusalune isik töötab asutuses XXXOÜ ja Dmitri Abdulajev ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi korraga tasuda. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata. 27.01.2015.a saabus kohtuväliselt menetlejalt täiendav seisukoht. Antud seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja jääb väärteootsuses kirja pandud põhistuste ning Harju Maakohtule 07.01.2015.a edastatud kirjalike seisukohtade juurde. Samas peab kohtuväline menetleja vajalikuks lisada, et Dmitri Abdulajev’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumisena. Kiirusmõõteseade Stalker II MDR AS004016 oli taadeldud 30.06.2014.a ja omas seega 11.11.2014.a kehtivat taatlustunnistust nr TTRSS – 14/00142. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole kaebaja suhtes käesolevas väärteoasjas rikkunud väärteomenetluse norme, väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad ning kohtuväline menetleja otsus on õiguspärane. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Dmitri Abdulajev’i 15.12.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigori 03.12.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014838 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

4-14-10342

7

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et Dmitri Abdulajev ei vaidlusta kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas, samuti on rikkumine tõendamist leidnud kiirusemõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja ütlustega. Nimetatud protokollist nähtub, et 11.11.2014.a kell 01:26 Harju maakonnas Tallinnas Sõpruse pst suunaga Räägu poole on suurim lubatud kiirus 50 km/h, sõiduk BMW 520, registrimärgiga XXX, mida juhtis Dmitri Abdulajev, sõitis aga kiirusega 101 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS004016. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-14/00142 (taatlus kehtiv kuni 30.06.2015.a) tõendab, et mõõteseade on taadeldud. Seadet on testitud 10.10.2014.a kella 20:45 ajal ja seade oli töökorras. Seega Dmitri Abdulajev’i poolt juhitud mootorsõiduki BMW 520, registrimärgiga XXX kiiruse näit on õige ning Dmitri Abdulajev’i ületas sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Tunnistaja Rimma Soosaare’e poolt antud ütlused kattuvad kiirusemõõturi kasutamise protokollis märgituga. Mõõtmiste usaldusväärsus tuleneb mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või, mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kuivõrd mõõtevahendil oli 11.11.2014.a kehtiv taatlustunnistus, mõõtja oli pädev ning mõõtmise ajal järgiti mõõtemetoodika nõudeid on mõõtetulemus jälgitav ja usaldusväärne. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt on jälgitavad mõõtetulemused väärteoasjas karistuse määramise aluseks.

4-14-10342

8

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 p 2 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt on lasermõõtur kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. Kiirusemõõteseade Stalker II MDR nr AS004016 on laser tüüpi seade, mis fikseerib konkreetselt ainult just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud ja seega on välistatud eksimise võimalus. Juhul, kui sihtmärgi alas oleks olnud teisi sõidukeid kuvanuks kiirusmõõteseade veateate E03 (ebastabiilne sihtimine). Mitme sõiduki olemasolul sihtmärgi alas ei ole seade võimeline määratlema objekti kaugust ning selle muutumist, kuna seadmesse jõuavad tagasi impulsid erinevatelt kaugustelt ning signaal ei ole stabiilne ja seetõttu kuvab seade veateate. Väärteoasjas kogutud materjalidega on välistatud, et kiirusmõõteseadmel fikseeritud kiirus 101 km/h võis kuuluda mõnele teisele sõidukile. Seega on Dmitri Abdulajev’i poolt juhitud mootorsõiduki BMW 520, registrimärgiga XXX kiiruse näit õige ning Dmitri Abdulajev’i ületas sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Seega on kohus seisukohal, et Dmitri Abdulajev’i poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Väärteotoimikus olevast protokollist nähtub, et Dmitri Abdulajev’ile on juhtimisõigus omistatud 30.07.2014.a. Käesoleva väärteo on ta toimepannud 11.11.2014.a. Karistusregistrist nähtub, et 11.09.2013.a on teda karistatud LS § 224 lg 2 alusel, so mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis. Kohus märgib, et kuigi Dmitri Abdulajev on kohtule saadetud kaebuses tunnistanud oma süüd ning avaldanud siirast ja puhtsüdamliku kahetsust, leiab kohus, et see ei saa käsitleda siirana. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-14 asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et Dmitri Abdulajev’i on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Esimese väärteo, so joobes juhtimine, pani isik toime vahetult peale juhtimisõiguse omandamist. Käesoleva väärteo pani Dmitri Abdulajev toime 11.11.2014.a. Esimesest väärteo toimepanemise ja käesoleva

4-14-10342

9

väärteo toimepanemisel oli vahe natukene üle ühe aasta. Kuivõrd väärteotoimikus ei nähtu, et isik oleks kahetsenud, vaid ta on andnud igasuguseid õigustusi oma teole, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuses väljendatud kahetsust ei saa käsitleda siirana, kuivõrd isik on avaldanud kahetsust lootuses kohust eksitada ja seeläbi saada omale võimalikult soodne karistus. Kohus peab vajalikuks märkida, et Dmitri Abdulajev puhul on tegemist kogenematu juhiga, kellel on juhtimisõigus olnud alla kahe aasta ning juba on ta suutnud kahel korral panna toime väärteo, mis on olnud seotud mootorsõidukiga. Kohus selgitab, et üldteada on asjaolu, et suurel kiirusel liikuva mootorsõiduki juhi reageerimiskiirus on aeglasem ja seega ei oleks kaebuse esitaja olnud võimeline piisavalt kiiresti reageerima, et hoida ära võimalik raske tagajärg, arvestades, et tegemist on algaja juhiga ning väärteo toimepanek leidis aset öösel. Kohus selgitab, et ootamatu ohu puhul on inimese reageerimiskiirus hetkel, kui ta ohtu märkab, umbes 1 sekund. Mida suurem kiirus, seda pikema maa sõidab auto enne, kui juht üldse pidurile vajutab. Suurema kiirusega on pidurdusmaa pikem. Üldteada olevaks asja oluks on 50 km/h sõitva mootorsõiduki reageerimismaa on 15 meetrit, pidurdusmaa 25 m ja peatumisteekond 40 meetrit. Kui mootorsõiduk liigub 90 km/h, siis on reageerimismaa on 27 meetrit, pidurdusmaa 81 m ja peatumisteekond 108 meetrit. Kõik näitajad on suurenenud poole võrra. Samas kui mootorsõiduk sõidab 101 km/h, siis on reageerimismaaks juba 30,2999 meetrit, pidurdusmaaks 102,0099 meetrit ja peatumisteekonnaks koguni 132,31 meetrit. Seega kui kaebajale oleks tema valitud sõidukiirusel ette sattunud ootamatu takistus teise liikleja näol, siis ei oleks ta olnud võimeline piisavalt kiiresti reageerima, et vältida liiklusõnnetuse tekkimist. Siinkohal peab kohus märkima, et kiiruse ületamise kohaks oli Sõpruse pst, mis on üks suurima liiklusvooluga tee, seda isegi öisel ajal. Kuigi Dmitri Abdulajev’i näol on tegemist noore inimesega ning algaja juhiga, peaks isik siiski olema suuteline endale teadvustama, millised võivad olla maksimaalselt lubatud sõidukiiruse ületamise tagajärjed. Kaebuse esitaja ei seadnud ohtu ainult enda elu, vaid ka teiste elu, tervise ja vara. Kohus märgib, et üheks põhjuseks, miks toimuvad liiklusavariid, on liigne kiiruse ületamine. Tihti on sellistes liiklusõnnetustes ka üks või mitu kannatanut või mõni hukkunu. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oleks pidanud enne lubatud sõidukiiruse sellist ületamist mõtlema, mis saab siis, kui ta põhjustab enda või kellegi teise süütu isiku surma. Mis saab siis tema noorest perekonnast? Ometi otsustas kaebuse esitaja võtta riski, lootuses et politsei ei peata teda või et tema ei põhjusta liiklusavariid ja sellega seoses kellegi hukkumist või tervisekahjustusi. Kohus selgitab, et kohtuväline menetleja arvestas, isiku süü tunnistamist ja vastavalt sellele määras ka karistuse. LS § 227 lg 3 alusel võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut,

4-14-10342

10

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 alusel võidakse isikult võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmest kuust kuni kuue kuuni. Dmitri Abdulajev’i karistati rahtarhviga 400 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on rahatrahvi näol tegemist keskmise karistusega arvestades maksimaalset lubatud trahvi ning juhtimisõiguse äravõtmise osas on tegemist lõikes 2 sätestatud miinimumiga. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Samas peab isikuid, kes arvavad, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on normaalne karistama rangelt. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuvälise menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus märgib, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab nii kaasliiklejate kui ka rikkuja enese elu, tervist ja vara. Liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selliselt, et ohu saabumist oleks võimalik vältida või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liiklusreegleid ning käituvad sellele vastavalt. Liiga kiire sõit on joobes juhtimise kõrval üks peamisi liiklusõnnetusi põhjustavaid faktoreid. Mida kiiremini auto liigub, seda vähem on juhil võimalusi ja aega üldse midagi enda või teiste kaitseks ette võtta. Kohus selgitab, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea järgima sõiduki sõidukiirust on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Kohus selgitab, et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol

4-14-10342

11

on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Seega pidi Dmitri Abdulajev’i tegema kõik endast sõltuva ning järgima LS nõudeid, et mitte rikkuda seadust ja saada rahatrahvi ning kaotada juhtimisõigust. Samuti ei ole kaebuse esitaja poolt kaebuses avaldatud kahetsus või väärteotoimikust nähtub koju kiirustamine, et mitte üles äratada oma pruuti piisavaks aluseks tühistada õige ja õiglane otsus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Dmitri Abdulajev’i käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus. Mis puudutab kaebuse esitaja palvet võimaldada tal mõistetud rahatrahv tasuda ositi, siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga. Nimelt ei ole Dmitri Abdulajev esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks tal rahatrahvi korraga tasuda. KarS § 66 lg 2 sätestab, et rahatrahvi tasumiseks ositi peab olema „mõjuv põhjus“, selliseks mõjuvaks põhjuseks võib lugeda majandusliku võimetuse tasuda kogu mõistetud rahatrahv korraga. Kuivõrd Dmitri Abdulajev’i omab püsivat sissetulekut, leiab kohus, et tema näol ei esine KarS § 66 lg 2 nimetatud „mõjuvat põhjust“.

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 109, § 110, § 111, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/