4-14-8716/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-8716 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Jakob Valli väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 203 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. novembri 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Menetlusalune isik Jakob Vall, isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud.

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus tühistada osaliselt, s.o Jakob Vallile mõistetud karistuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Jakob Vallile KarS § 63 lg-t 1 kohaldades liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel karistuseks 10 päeva aresti. 3. Arest määrata kandmisele ositi kahe päeva kaupa kahe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. 4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 6. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.11.2014 otsusega Viru Maakohus, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, mõistis J. Vallile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. KarS § 66 lg-st 1 lähtudes määras kohus rahatrahvi tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1.1 Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt J. Vallile ette heidetavat tegu selles, et tema 23.09.2014 kella 03.01 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Tehnika tänav maja nr 2 juures juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärk XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt viimati 29.08.2014 LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti ei olnud tema juhitud mootorsõiduk Ford Mondeo kehtestatud korras ümber registreeritud, millega J. Vall rikkus LS § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime LS §-s 203 sätestatud väärteo.

1.2 J. Vallile karistust mõistes lähtus maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning järgmistest põhimõtetest ja asjaoludest.

1.2.1 Kohus selgitas, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo-d 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

1.2.2 Maakohus tuvastas J. Valli käitumises ühe tema karistust kergendava asjaolu, s.o puhtsüdamliku kahetsuse. Teiseks leidis kohus, et J. Valli süü ei ole suur ega oluline. Ta pani ühe teoga toime kaks väärtegu. Üks neist, s.o ümberregistreerimata sõiduki juhtimine, on väheoluline, kuna ei loo liiklusele ega teistele liiklejatele ohtu. Teine väärtegu – auto juhtimine isiku poolt, kellel puudub juhtimisõigus - on esimesest ohtlikum, kuid menetlusaluse isiku süü on siin hinnatav keskmisest väiksemana. Nimelt on tuvastatud, et ta juhtis mootorsõidukit lühikest aega. J. Valli kinnipidamiskohast tema elukohani on Maanteeameti Riikliku Teeregistri andmetel umbes 2,1 km. Seega oli J. Vall liikluses 2 km pikkusel teelõigul 4 minuti kestel. Samuti vähendab teo ohtlikkust asjaolu, et isikul on autojuhi vastav koolitus läbitud (selline menetlusaluse isiku ütlus ei ole millegagi ümber lükatud), kuigi eksam on tegemata. J. Valli kui autojuhi ohtlikkus tuleneb järelikult sellest, et tema teadmised liiklusest ja oskused ei ole seaduses ettenähtud korras kontrollitud ja kinnitatud. Samas, kui isik on läbinud koolituse koolitusluba omavas koolitusasutuses, omab ta teatud teadmisi ja oskusi auto juhtimiseks.

1.2.3 Järgmiseks pööras maakohus tähelepanu eripreventiivsetele momentidele ja võttis arvesse menetlusalust isikut iseloomustavad aspektid.

J. Valli on 2010 augustist kuni käesoleva ajani väärteokorras karistatud 9 korral. Eelnevalt ühistranspordis süsteemselt piletita sõitmise eest ning 2014 märtsis ja septembris juhtimisõiguseta juhtimise eest. Tegemist on murettekitava märgiga sellest, et peale korduvat karistamist rahatrahvidega samalaadse teo eest ei teinud isik endale piisavalt selgeks teo keelatuse olemust ja selle tähendust. J. Vall on noor inimene, kes alles alustab iseseisvat elu. Tema hoiakud ei ole veel lõplikult välja kujunenud ja neid saab korrigeerida aresti kohaldamata.

1.2.4 Kohtul ei tekkinud veendumust, et J. Vallile rahatrahvid enam ei mõju ei avalda. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et tal on nüüd töökoht OÜ-s XXX . Töötava isiku puhul on tema sissetuleku teatud osa äravõtmine selge signaal, et tema tegu on ebaõige ja karistatav. J. Valli sõnul kujuneb tema palgaks umbes 800 eurot. 2014. aasta eest on tal rahatrahve tasumata veel 600 euro ulatuses. Arvestades kõiki neid asjaolusid, samuti J. Valli süü suurust ja karistust kergendava asjaolu esinemist, on J. Valli mõjutamiseks piisav tema karistamine 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidlustas maakohtu otsuse J. Vallile karistuse mõistmise osas. Apellant palub mõista J. Vallile LS § 201 lg 2 ja § 203 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 201 lg 2 alusel karistuseks 15 päeva aresti.

2.1 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu mõistetud karistus on põhjendamatu ning ei vasta toimepandud tegude kogumi tõsidusele ja raskusele alljärgmistel põhjustel.

2.2 Vaatamata noorele eale on J. Vallil 9 kehtivat väärteokaristust. Kaks neist (märtsis ja septembris 2014) olid seotud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega. Seega on tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega kuue kuu jooksul. Kohtu seisukoht, et süstemaatiliselt liiklusalaseid reegleid rikkuvat isikut saab mõjutada rahatrahviga, jääb arusaamatuks. Viimasel korral mõistetud rahatrahv 500 eurot, nagu kõik varasemadki trahvid, on tasumata.

2.3 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et J. Vall on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest tuleb teda karistada karmilt. Menetlusalusele isikule on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ei tohi juhtida juhtimsõiguseta. Rahatrahvi määramine ei ole mingilgi moel enam otstarbekas. Üksnes aresti mõistmine mõjutaks J. Valli edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 22.12.2014 määrusega määrati väärteoasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kuna kohtumäärust ei olnud J. Valli antud aadressil võimalik temale kätte toimetada, tegi ringkonnakohus 09.01.2015 uue määruse, millega andis menetluspooltele aega seisukohtade esitamiseks kuni 21.01.205. Määratud tärminiks apellatsioonikohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud järeldused

J. Vallile mõistetud karistuse osas on vastuolus karistuse mõistmise üldiste põhimõtete ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohtuotsus J. Vallile karistuse mõistmise osas tuleb tühistada. Kohtuvälise menetleja väited on määravas osas asjakohased, mistõttu apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti loetlenud karistuse mõistmise üldised põhimõtted, viidates seejuures Riigikohtu asjakohastele lahenditele (vt p 1.2.1). Maakohtu järeldused J. Vallile konkreetse karistusliigi valikul lähevad aga vastuollu kohtu enda märgitud põhitõdedega.

5.1 Maakohus on suurt rõhku pööranud J. Valli süü suuruse tuvastamisele, leides siin esmalt, et isiku süü toimepandud väärtegudes ei ole suur ega oluline. LS §-s 203 sätestatud väärtegu pidas maakohus vähetähtsaks. LS § 201 lg-s 2 nimetatud süüteo puhul asus kohus seisukohale, et J. Valli süü on hinnatav keskmisest väiksemana, kuivõrd ta oli osalenud koolitusluba omava autokooli kursusel ja tema poolt autoga läbitud vahemaa ei olnud pikk.

5.2 Ringkonnakohus maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Esmalt ei ole kohtutele esitatud ühtegi dokumenti kinnitamaks, et J. Vall on autokooli kursustel osalenud. Tegemist on isiku enda paljasõnalise väitega, mille kohaselt ta käis sõiduõppes, kuid eksamiteni veel ei jõudnud (maakohtu istungiprotokoll tl 19). Teiseks ei ole nimetatud asjaolul aga ka väga suurt tähendust. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima vastava ettevalmistuse, esmaabikoolituse ja sooritama nii liiklusteooriakui sõidueksami. Alles seejärel ja juhtimisõigust kinnitava dokumendi omandamisel saab asuda seisukohale, et isik on omandanud vajalikud teadmised ja oskused liikluses osalemiseks. J. Vall nimetatud tingimustele ei vastanud. Tema poolt mootorsõiduki juhtimine ükskõik kui pikal teelõigul kujutab endast potentsiaalset ohtu liiklusturvalisusele, mis varem või hiljem võib viia traagiliste tagajärgedeni nii tema enda kui kaasliiklejate suhtes. Seega tõdemus, et J. Vall oli sooritanud sõidutunde ja autoga läbitav vahemaa ei pidanud olema pikk, tema süü suurust oluliselt ei vähenda.

6. Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus, mõistes J. Vallile väärteoasjas karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, läinud vastuollu kohtupraktikas valitseva seisukohaga, mis ütleb, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, siis kinnistamaks keelunormi kehtivust, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt (vt RKKKo 3-1-1-26- 03, p 5).

6.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et käesolevalt J. Vallile LS § 201 lg 2 järgi omistatav süütegu oli viimase poole aasta jooksul juba kolmas analoogne. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalust isikut Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsustega karistatud muuhulgas LS § 201 järgi ka 22.03.2014 ja 23.09.2014. Esimesel korral mõisteti talle karistuseks rahatrahv 100 euro ja teisel juhul 500 euro suuruses. Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks maakohtu mõtteviis karistada korduvaid rikkumisi toime pannud isikut eelmise karistusega võrreldes kergema karistusega. Väärteorikkumiste lisandumine ei saa kaasa tuua karistuse ajas kergemaks muutumist. Karistus peab andma süüdlasele signaali, et iga järgnev süütegu toob endaga kaasa raskema ja enam represseerivalt mõjuva karistuse, mitte aga vastupidi.

6.2 Teiseks ei ole maakohus piisavat tähelepanu pööranud asjaolule, et J. Valli on väärteokorras karistatud kokku juba 9 korral. Kõik trahvisummad on tasumata. Selle pinnalt saab teha ühese järelduse, et rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku käitumist mingilgi viisil mõjutanud. Isikule, keda on väärteokorras karistatud korduvalt, sh mitmete liiklusalaste süütegude eest, ent kes sellele vaatamata endiselt jätkab väärtegude toimepanemist, ei ole otstarbekas kohalda järjest uusi rahatrahve, sest selle karistusliigi eripreventiivne toime on ammendunud.

6.3 Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ning tema varasemat käitumist (RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Nagu öeldud, on kõik eelnevad püüded J. Valli suunamisel õiguspärasele käitumisele jäänud tagajärjetuks. Seega, pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke ehk võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, peab ringkonnakohus vajalikuks mõista temale karistuseks aresti.

7. Kohtuväline menetleja taotleb J. Vallile 15 päeva pikkuse arestikaristuse mõistmist.

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).

7.1 Ringkonnakohus, arvestades J. Valli karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust ja asjaolu, et mõistetav arestikaristus on tema jaoks esmakordne, peab kohtuvälise menetleja küsitud karistust ülemääraseks. J. Valli on põhjendatud karistada 10 päeva pikkuse arestiga.

7.2 Samas leiab apellatsioonikohus, et käesolevalt esinevad alused KarS § 66 lg 1 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

7.2.1 J. Valli maakohtu istungil antud ütlustest nähtuvalt ei vaidle ta arestikaristuse mõistmisele vastu, kuid kardab sellega ohtu seada oma töökoha säilimist. Nimelt töötab ta alates 01.10.2014 OÜ-s XXX . Ringkonnakohus möönab, et arvestades J. Valli hiljutist tööleasumist võib arestipäevade järjestikune kandmine osutuda tema jaoks raskendatuks. Menetlusaluse isiku poolt tema süü tunnistamine ja teguviisi kahetsemine, samuti varasema vabadusekaotusliku karistuse mittekogemine annavad aluse arvamuseks, et karistuse eesmärgid oleksid J. Valli puhul täidetud ka aresti ositi kandmisel. Võttes arvesse menetlusaluse isiku ütlusi selles, et tööl peab ta käima 5 päeval nädalas, määrab kriminaalkolleegium tema aresti kandmisele kahe päeva kaupa ja näeb selle tegemise tähtajaks ette kahe kuu pikkuse perioodi. Selliselt on J. Vallil võimalik karistus ära kanda nädalavahetustel või muul ajal sõltuvalt tema töögraafikust.

8. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 3 p-st 3 ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse J. Vallile karistuse mõistmise osas ja kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel mõistab talle raskema karistuse. Muus osas jääb vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas