4-14-9672/12 · 4-14-9672/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-9672

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9672 (2316,14,008996) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi

U.I 18.11.2014.a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2316,14,008996. Kaebuse esitaja

U.I, isikukood: XXX; elukoht:

XXX; sidevahend: XXX; e-mailXXX; töökoht: XXXOÜ. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

4-14-9672

2

Kaebuse esitaja: U.I RESOLUTSIOON

Jätta U.I 18.11.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2316,14,008996 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsus väärteoasjas nr 2316,14,008996 muutmata. Kohustada U.I KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 900 (üheksasada) eurot 3 (kolme) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:

− 16.03.2015.a, summas 300 eurot;

− 16.04.2015.a, summas 300 eurot;

− 16.05.2015.a, summas 300 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant

Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsuses väärteoasjas nr 2316,14,008996 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või

arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145216215. LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena võtta U.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on U.I kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri anda U.I-le ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

4-14-9672

3

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati U.I Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so summas 900 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 (kuueks) kuuks. Otsusega tehti

kindlaks, et U.I juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik on pannud temale inkrimineeritud väärteo toime ning protokoll on koostatud õigesti. LS § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada §- is 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

4-14-9672

4

Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 sätete kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund,

alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võib joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise

protseduurile allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses. Korrakaitseseaduse § 38 lg 1 sätete kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. 04.10.2014.a kell 09:14 mõõdeti U.I alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,69 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/1, seega lõpptulemus 0,64 mg/1. Mõõteseaduse § 5 lg 1

kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 alusel 19.06.2014.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Kohtuväline

menetleja märkis, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga

mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-14-00060) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik juhtis 04.10.2014.a kella 09:05 ajal

Tallinnas Ahtri tn 4 juures suunaga Laeva tn poole mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 milligrammi.

4-14-9672

5

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab omapoolselt toimunu asjaolusid, talle inkrimineeritud väärteo toimepanemist ei tunnista. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi

ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi.

Otsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline

menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud

alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise – menetlejal puudub info, et menetlusalune isik vajaks juhtimisõigust seoses liikumispuudega. Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid,

millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest otsustas kohtuväline menetleja menetlusaluse

isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Samuti märgib kohtuväline menetleja otsuses, et karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust liiklusalaste nõuete rikkumise eest.

4-14-9672

6

Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja U.I-le LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 225 trahviühiku ulatuses, so. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks) kuuks. KAEBUSE SISU

18.11.2014.a esitas U.I kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2316,14,008996 kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt läks 03.10.2014.a õhtul kaebuse esitaja sõpradega välja. Kaebuse kohaselt ei olnud tal plaanis alkoholi tarvitada, mistõttu läks ta autoga. Auto parkis ta Ahtri tänavale. Kuivõrd kaebuse esitaja siiski tarvitas alkoholi, otsustas ta jääda ööseks sõprade juurde. Hommikul hakkas kaebuse esitaja koju minema. Kuivõrd kaebuse esitaja elab kesklinnas, ei olnud vajadust tal autoga koju sõita. Koju minna ei olnud aga võimalik, kuna kodu võtmed olid jäänud autosse. Seetõttu läks kaebuse esitaja kõigepealt auto juurde. Kuivõrd kaebuse esitaja oli üsna suviselt riides, otsustasin ta ennast autos enne edasi minemist soojendada. Autos istudes nägi ta, et parkimiskoha ees on lahtikäiv aed. Õhtul parkides oli parkla autosid täis

ning kaebuse esitaja ei märganud seda. Peale mõtlemist otsustas kaebuse esitaja auto ümber parkida. Kaebuse esitaja tagurdas auto parkimiskohalt välja ning enne kui ta jõudis teisele poole parkimisalale uuele parkimiskohale sõita, sõitis parkla sissesõidu juurde politseiauto. Politseinikud tulid kaebuse esitaja juurde ning kuna kaebuse esitaja mõistis, et teda ei usutaks, püüdis ta vaielda, et ta üldse ei sõitnud autoga. Samasuguse põhjenduse esitas kaebuse esitaja ka vastulauses. Kaebuse esitaja soovib vaidlustada talle määratud karistust. Määratud rahatrahv on väga suur ning samuti võeti temalt juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks ära. Kaebuse esitaja märgib, et tal pole juba

aastaid olnud rikkumisi ning ta on teadlik, kui vajalik juhtimisõigus talle on. Samuti soovib kaebuse esitaja selgitada, et politsei poolt viidatud varasem rikkumine oli seoses vales kohas tee ületamisega jalakäijana. Kaebuse esitaja palub kergendada määratud karistust ja anda tagasi auto juhtimisõigus. Kuivõrd kaebuse esitaja juhib transpordiettevõtet, töötab ta igapäevaselt autojuhina ning lisaks korraldab ka ettevõtte tööd. Juhtimisõiguseta ei saa seda tööd teha ning kaebuse esitaja on sunnitud ettevõtte sulgema.

Kaebuse esitaja palub kohtul vaadata üle määratud karistus. Kuivõrd rahatrahv on väga suur, suudab kaebuse esitaja selle tasuda osade kaupa. Samas palub kaebuse esitaja hinnata, kas on

vajalik juhtimisõiguse äravõtmine. Kui see on vajalik, palub kaebuse esitaja mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist niivõrd pikaks ajaks.

4-14-9672

7

22.01.2015.a toimunud kohtuistungil avaldas kaebaja, et ta jääb oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja lisas, et ta vajab juhtimisõigust, kuna on iseenda tööandja ja ilma selleta ei ole tal võimalik tööd jätkata. Kaebuse esitaja ütlustest nähtub, et juhtimiõiguse äravõtmine muudaks tema olukorra väga keeruliseks, kuna sellest oleneb tema sissetulek. Kaebuse esitaja märkis, et ta oli teadlik, mis joobeseisundis liiklusesse sisenemine ning selle tulemusena juhtimisõiguse kaotamine talle kaasa võib tuua. Kaebuse esitaja mõistab, et joobes juhtimine on väga suur rikkumine ning selliseid isikuid peab karistama. Kaebuse esitaja märkis, et tal on küll võimalik rahatrahv kohe ära maksta, kuid võimalusel kasutaks ta ajatamist. 22.01.2015.a toimunud kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja seisukohale et tehtud on õige otsus. Otsuse tegemisel on arvestatud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse määramise nõuetega, arvestatud on isiku teoga. Antud tegu on tahtlik ja ohtlik. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et isikut on varasemalt karistatud väärteo eest, millest üks oli liiklusalane tegu, kohaldades KarS § 63 rahatrahviga 500 eurot. Antud karistus ei mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik pani toime uue väärteo, seega on lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud. Kohtuväline menetleja lisas, et joobes juhtimine on läinud massiliseks. Iga ööpäev kõrvaldatakse liiklusest paarkümmend juhti, mis on lubamatult suur arv arvestades seda, et Eestimaa on väike. Riigikohus on öelnud, et lisakaristus on põhjendatud ka esmase rikkumise korral, kui alkoholi piirmäärasid on ületatud olulisel määral. Antud juhul seda on tehtud. Arvestades alkoholikogust väljahingatavas õhus, siis seda on tehtud olulisel määral. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata, rahatrahvi ositi tasumise vastu ei vaidle. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et U.I 18.11.2014.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 22.10.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2316,14,008996 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel.

V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

4-14-9672

8

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s

87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest ning kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et U.I ei vaidlusta asjaolu, et tal mõõdeti politsei poolt alkoholijoove kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas, samuti on rikkumine tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning tunnistaja Joel Vainu (Vain) ütlustega. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Harju maakonnas, Tallinnas, Ahtri 4

peatati U.I poolt juhitud mootorsõiduk, juht allutati joobeseisundi tuvastamisele. Vastavalt protokollile kasutati joobeseisundi tuvastamiseks Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF– 0036. Alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-14-00060, mis kehtib kuni november 2014.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. Vastavalt protokollile oli tõendusliku alkomeetri lugem 0,69 mg/L kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/L kohta ning mõõtetulemuseks saadi 0,64 mg/L kohta. Seega juhtis U.I mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 milligrammi. Väärteo toimepanek U.I poolt on

leidnud tõendamist. Tunnistaja Joel Vainu (Vain) ütlused kattuvad tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgituga. Seega on kohus seisukohal, et U.I poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

4-14-9672

9

Kohus leiab, et U.I pani teo toime tahtlusega, sest ta istus mootorsõiduki rooli olles

eelnevalt tarvitanud alkoholi. Isik on kohtuistungil kinnitanud, et ta soovis oma autot ümber parkida. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse õigust. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku

hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus juhib tähelepanu mõnele asjaolule. Kaebuse esitaja väide, et juhtimisõigust omamata ei saa ta teha tööd ning peab oma ettevõtte sulgema, on paljasõnaline. Kohus leiab, et isik oleks pidanud

sellele asjaolule mõtlema varem, enne kui ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus leiab, et ei ole olemas ühtegi selgitust või põhjust, mis lubaks asuda isikul juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes. Kaebuse esitaja oli teadlik, et ta on tarvitanud alkoholi, seega oli ta teadlik, et tal on alkoholijoove, kuid ometi otsustas ta asuda juhtima mootorsõidukit mõtlemata, et kinnipidamisel teda karistatakse ja tema sissetulek võib kaduda. Kohus nõustub seisukohaga, et ainult erandlikke asjaolude esinemisel saab jätta lisakaristuse kohaldamata. Nimelt Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 50 lg 2, kohaselt ei või isikult lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigust juhul, kui ta kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud siis, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Mootorsõiduki kasutamine seoses invaliidsusega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Seaduse mõttest tulenevalt peab seejuures mootorsõiduki kasutamine olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegium 12.02.2008.a otsuses

nr 3-1-1-91-07, p 7). Selleks tuleb tuvastada, kas isikul on tuvastatud puue vastavalt sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud puude mõistega. Kohus uurinud väärteotoimikus olevaid materjale ei ole tuvastanud, et kaebuse esitajal esineks puue, mille alusel peaks talle juhtimisõiguse alles jätma. Asjaolu, et isikul on seoses tööülesannete täitmisega vaja juhtimisõigust, peaks isikul

4-14-9672

10

iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise

tegema kõik selleks, et ta järgiks liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka

rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise.

Kohus märgib, et kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlused, et ta teab, mida juhtimisõigus

kaotamine talle kaasa võib tuua on asjakohatu. Kuna kaebuse esitaja otsustas juhtida

mootorsõidukit alkoholijoobes, ei olnud ta endale järelikult teavitanud võimalusest, et ta võib kaotada juhtimisõiguse või ta lootis, et ta ei jää politseile õigusrikkumisega vahele. Kohus lisab, et isik oleks pidanud mõtlema oma käitumise võimalikele tagajärgedele. Pidevalt käib

meediast läbi, kuidas politsei korraldab alkoholijoobes juhtide tabamiseks kontrollreide ning

kuidas politsei on asunud aktiivselt eemaldama alkoholijoobes juhte tänavatelt. Samuti käib meediast läbi, et alkoholijoobes isikute süül on toimunud liiklusavariisid, kus on kas üks või mitu kannatanut ning kus võib olla ka mõni hukkunud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oleks pidanud enne mootorsõiduki rooli istumist mõtlema, mis saab siis, kui ta põhjustab enda või kellegi teise süütu isiku surma. Ometi otsustas kaebuse esitaja võtta riski, et politsei ei peata teda või et tema

ei põhjusta liiklusavariid ja sellega seoses kellegi hukkumist või tervisekahjustusi ning asus alkoholijoobes juhtima mootorsõidukit. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei mõelnud oma tegevuse võimalikele tagajärgedele sellel hetkel, kui ta otsustas istuda autorooli alkoholijoobes.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei olnud mingisugust põhjust hakata oma auto parkimiskohta muutma, seda enam, et keegi ei olnud tal palunud autot liigutada. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist oli laupäeva hommikuga, siis tõenäoliselt enamus inimesi ei plaaninud sellisel kellaajal veel kuhugi liikuma hakata. Samuti leiab kohus, et kaebuse esitaja oleks saanud paluda mõnelt oma sõbralt, et nemad oleksid võinud autot liigutada, seda muidugi juhul, kui mõni ta sõpradest oli kaine. Väide, et kuivõrd kaebuse esitaja oli suviselt riides, otsustas ta ennast autos veidi soojendada on asjakohatu. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja oli alles soojast ruumist väljunud, ei saanud tal hakati niivõrd külm, mida ei oleks saanud peletada kodu poole liikuma hakkamisega. Samuti märgib kohus asjaolu, et kaebuse esitaja otsustas esialgu eitada mootorsõiduki juhtimist ja valetada politseile, tingis osaliselt ka sellise karmi otsuse. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei saanud karistuse mõistmisel arvestada kergendavaid asjaolusid, kuna kaebuse esitaja ei kahetsenud ega

4-14-9672

11

tunnistanud oma teguviisi. Kuivõrd kaebuse esitaja on kord juba väärteo toimepanemise asjaolude osas valetanud, leiab kohus, et kaebuse esitaja on võimeline seda uuesti tegema. Sellest tulenevalt leiab kohus väide, et kaebuse esitaja otsustas lihtsalt auto ümber parkida, on paljasõnaline. Kohus märgib, et Riigikohtus on asunud seisukohale, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale

reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab

esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete

kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks

tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kuna kaebuse esitaja on sellise versiooni esitanud alles oma kaebuses, samas pole loonud kohtule ega kohtuvälisele menetlejale mingeid võimalusi enda väidete kontrollimiseks, ei ole kohtul olnud ka võimalik neid tõendeid vaadelda ja nende õigsuses veenduda. Kaebusele lisatud skeem on informatiivne ja ei anna võimalust väidete kontrollimiseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et isiku karistamine rahalise karistusega ei oleks olnud piisav, et saavutada eripreventiivne eesmärk. Nimelt kaebuse esitajat on varasemalt liiklusalase süüteo eest karistatud (vales kohas tee ületamine jalakäijana), rahatrahviga 500 eurot. Kuivõrd selline rahatrahv ei mõjutanud isikut käituma seaduskuulekalt, on suurema rahatrahvi ning lisakaristuse mõistmine põhjendatud.

Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil

ning seetõttu on ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ning vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele

liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejate ohtlik. Kohus leiab, et sellist tegu toime pannes pidanuks piisava elukogemusega ja juhtimiskogemusega

juht teadma seda, et ta ei ole võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma.

Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on juhtimisõigus omistatud

4-14-9672

12

26.05.1999.a, seega on isikul üle kümneaastane kogemus mootorsõiduki juhina. Kohus leiab, et isik, kes on omanud mootorsõiduki juhtimisõigust üle kümne aasta on kindlasti selle ajajooksul liikluses kogenud ootamatuid takistusi. Seda enam, et kaebuse esitaja näol on tegemist isikuga, kes igapäevaselt teenib oma sissetuleku veoautojuhina. Seega leiab kohus, et isik peaks väga hästi teadma, kui raske on õigel ajal reageerida, kui teele ilmub ootamatu takistus. Üldteada on asjaolu,

et alkoholijoobes isikul on reageerimiskiirus aeglasem ja seega ei oleks kaebuse esitaja olnud võimeline piisavalt kiiresti reageerima, et hoida ära võimalik raske tagajärg. Kuigi ei ole alust eeldada, et isik uuesti otsustaks asuda juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, leiab kohus, et isiku suhtumine LS on kergekäeline. Isik teades, et ta on tarvitanud alkoholi, ei veendunud enne mootorsõiduki juhtima asumist, et ta ei ole juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et selline suhtumine kaebuse esitaja poolt näitab tema hoolimatust ümbritseva suhtes.

Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on läinud massiliseks ning kõiki LS rikkujad tuleb karmilt karistada. Kui isik, ei arvesta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes võimalikke fataalsete tagajärgedega süütutele isikutele, suhtub ta ilmselgelt üleolevalt teistesse isikutesse ning

on ära teeninud lisakaristuse kohaldamise. Kohus leiab, et sellisele suhtumisele peab piiri tõmbama, seega on kohtuväline menetleja võtnud õige seisukoha ja rakendanud lisakaristust. Kui isikul on õigus oma teo tagajärjel mitte arvestada võimalikke hukkunutega, siis on kohtuvälisel

menetlejal õigus isikule määrata lisakaristus. Kohus lisab, et selleks, et kaitsta kaasliiklejate

eluõigust on üheks eesmärgi täitmise vahendiks rikkujate mõjutamine selliste karistuste määramiste abil, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toimepanema. Kohus selgitab, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega

peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes

raske tagajärg liikluses või mitte. Samas peab isikuid, kes arvavad, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtima asumine on normaalne karistama rangelt. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.2003.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Kuigi ei ole alust eeldada, et kaebaja paneb tulevikus

toime uue samalaadse süüteo, leiab kohus et lisakaristus on õigustatud ja seaduslik. Isiku

4-14-9672

13

väljahingatavas õhus liitri kohta oli alkoholisisaldus 0,69 mg/l +/- 0,05 mg/l, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg/l arvestati isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,64 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Mõõtetulemus 0,69 mg/l kohta on LS § 224 lg 2 kohaselt üle keskmisemäära, seega on lisakaristuse kohaldamine kohtu hinnangul õigustatud.

Kohus on seisukohal, et U.I-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud U.I-le käitumises süüd välistavaid

asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus.

Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus võimaldada tal mõistetud trahv tasuda ositi on põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele, kuna isik on kohtuistungi avaldanud, et tal oleks kergem tasuda mõistetud rahatrahv ositi.

Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 110, § 111.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/