1-15-87/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 14760000167 (1-15-87) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 01. detsembri 2014 määrus Swedbank AS-i esindaja Olavi Järve kaebuse rahuldmata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i esindaja vandeadvokaat Piret Blankin, määruskaebus RESOLUTSIOON Riigiprokuratuuri 01. detsembri 2014 määrus jätta muutmata ning Swedbank AS-i esindaja vandeadvokaat Piret Blankini kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Swedbank AS-i esindaja jurist Olavi Järve esitas 13.11.2014 prokuratuuri kuriteoteate, mille kohaselt andis tsiviilasjas nr 2-10-48595 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja istungil kolmas isik A.L. 19.05.2014 vande all valeütlusi selle kohta, et ta on saatnud Swedbank AS-ile laenulepingu lisa ülesütlemise avalduse ning on esitanud 27.04.2009 ja 01.06.2009 Swedbank AS-ile saadetud e-kirjad. Swedbank AS-i esindaja leidis, et A.L. e ütlused on valed ja dokumendid on võltsitud, kuna Swedbank AS ei ole nimetatud kirju saanud. Kuriteoteate esitaja lisas teate juurde tõendi (04.07.2014), mille kohaselt ei ole 27.04.2009 ja 01.06.2009 aadressilt XXX tulnud Swedbank AS-i meili serveritesse mitte ühtegi kirja.

2. 17.11.2014 teatisega jättis ringkonnaprokurör Ülle Hõrak kuriteokaebuse alusel kriminaalasja alustamata, kuna kuriteoteates toodud asjaolu, et A.L. e poolt saadetud kirjad ei ole jõudnud Swedbank AS-i serverisse, ei sisalda teavet selle kohta, et A.L. on andnud teadvalt valeütlusi kohtuistungil vande all ja võltsinud dokumente. Samuti märkis prokurör, et kuriteoteatest ei nähtu, milles on seisnenud A.L. e poolt teadvalt vale ütluse andmine ja tõendite kunstlik loomine. Prokurör märkis ka, et tsiviilasjas nr 2-10-48595 ei ole Swedbank AS-i volitatud esindaja vaidlustanud kohtuistungil nimetatud dokumentide ehtsust. 02.06.2014 otsuses on kohus asunud seisukohale, et laenulepingu lisa ülesütlemine A.L. e poolt on kehtiv ja tõendatud, kohus on arvestanud lubatavate tõenditena nii A.L. e vande all antud ütlusi kui ka e-kirjavahetust Swedbank AS-iga.

3. 25.11.2014 esitas Swedbank AS-i esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri. Riigiprokuratuur jättis 01.12.2014 määrusega Swedbank AS-i esindaja kaebuse rahuldamata ning kriminaalmenetluse alustamata.

4. 07.01.2015 esitas Swedbank AS-i esindaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 01.12.2014 määruse peale. Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri 01.12.2014 määruses esitatuga. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et kogutud tõendite valguses on Swedbank AS näidanud, et A.L. e poolt väidetavalt saadetud e-kiri ei ole kunagi Swedbanki serveritesse jõudnud. Seega on ekslik prokuratuuri seisukoht, mille kohaselt esitatud väljatrükk tõendab, et kiri tõepoolest välja saadeti (võib olla võltsitud). Juhul, kui viidatud e-kirju ei saadetud tõepoolest A.L. e poolt kunagi välja, esinevad selged alused kriminaalmenetluse algatamiseks, sest sellisel juhul on A.L. andnud kohtus vande all valeütlusi, võltsinud tõendeid ning esitanud võltsitud tõendeid kohtule varalise soodustuse saamiseks. Käsitledes võimaliku teenuseosutaja tehnilisi probleeme peab avaldaja äärmiselt ebatõenäoliseks, et maailma üks enamlevinud e-kirjateenus jätab valikuliselt kohale toimetamata kaks samale adressaadile suunatud kirja, mis saadeti välja kahel erineval päeval üksteisest enam kui 1 kuu lahus. Hoolimata korduvatest katsetest ei ole avaldaja leidnud ühtegi viidet 27.04.2009 või 01.06.2009 toimunud Hotmaili teenusekatkestustest. Seetõttu leiab Swedbank, et ilma igasuguse teateta toimunud teenusekatkestus ei ole e-kirjade kohale jõudmise takistusena usutav. Tuginedes eeltoodule leiab avaldaja, et on kriminaalmenetluse algatamiseks piisavalt suure tõenäosusastmega tõendanud usutavat kahtlust, et A.L. e käitumises esineb kriminaalmenetluse alus.

4.2. Avaldaja hinnangul on Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukoht otsitud, mille kohaselt ei ole Swedbanki poolt läbi viidud uurimise tulemused aktsepteeritavad kriminaalmenetluse alustamise alusena, kuna puudub teave e-kirjade säilitamistähtaegade ja uurimismetoodika kohta. On ilmne ja ei vaja avaldaja hinnangul eraldi kinnitamist, et Swedbank hoiab alles kogu kirjavahetuse klientidega minimaalselt nendega sõlmitud lepingute kehtivuse ajaks. Uurimise metoodika on aga esitatud tõendites lahti kirjutatud. Kaebuse esitaja lisab, et Swedbank viis läbi uurimise eesmärgil leida e-kirjad ning nende mitteleidmisel esitas kuriteokaebuse, mitte ei viinud läbi uurimist kuriteokaebuse motiveerimiseks.

4.3. Asjakohatud on määruses avaldajale esitatud etteheited, mille kohaselt olevat avaldaja asjade käiku tsiviilasja menetluses aktsepteerinud. Kaebuse esitaja märgib, et avaldaja ei esitanud kohtuistungil tõenditele ja tunnistustele vastuväiteid, kuna nende olemasolu tuli talle täieliku üllatusena. Vastavad seisukohad esitas avaldaja apellatsioonkaebuses. Teiseks, ka olukord, kus avaldaja aktsepteeriks lõplikult esitatud e-kirja fabritseerimist ei annaks legaliteedi põhimõtte põhjal alust kriminaalmenetlust prokuratuuri suva järgi alustamata jätta. Samuti leiab kaebuse esitaja, et seejuures ei mängi rolli seisukohad, milleni on asja menetledes jõudnud tsiviilkohus, kuivõrd avaldaja on taotlenud asjale karistusõigusliku hinnangu andmist. Eeltoodule tuginedes taotleb Swedbank AS-i esindaja Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse alustamist A.L. e suhtes vähemalt KarS § 320 lg 1 tunnustel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvudes esitatud kuriteokaebuse ja Riigiprokuratuuri 01.12.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning kontrollides Swedbank AS-i esindaja kaebuse põhjendatust, leiab, et esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 01.12.2014 määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lõuna Ringkonnaprokuratuur ning Riigiprokuratuur on oma 01.12.2014 määruses juba esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toodud argumentidele põhjalikult vastanud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri 01.12.2014 määruses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. KarS § 320 lg 1 sätestatud valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Materjalide juures oleva 19.05.2014 kohtuistungi protokolli kohaselt vastas A.L. kohtu küsimusele, et ta täpselt ei mäleta millises vormis ta pangale kirja lepingu lisast taganemise kohta saatis, aga e-mailina. Asjaolu, et Swedbank AS ei ole antud e-kirju kätte saanud ei anna alust süüdistada A.L. t kohtule esitatud e-kirjadest tehtud väljavõtete võltsimises ning vande all valeütluste andmises. Siinjuures on oluline märkida, et kindlaks ei ole tehtud, millised on tegelikkusele vastavad asjaolud, mistõttu ei ole võimalik viidata kellegi poolt tõe moonutamisele. Ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes sündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei pea veel tähendama valeütluste andmist.

7. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Käesolevast määruskaebusest ning esitatud kuriteoteatest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu ja sellest järeldub, et käesoleval ajal ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks, sest puudub tegu karistusõiguse mõttes. Kriminaalmenetlust ei alustata kuriteotunnuste ilmnemise tuvastamise eesmärgil, vaid need peavad väga selgelt ilmnema juba alustamise otsustamise hetkel kuriteo ajendis. Taunida tuleb kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks.

8. Riigiprokuratuur on piisava põhjalikkusega hinnanud Swedbank AS-i esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale esitatud kaebuse väiteid.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 tuleb jätta Swedbank AS-i esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 01.12.2014 määrusele rahuldamata.

Tiit Lõhmus Kohtunik