4-14-10079/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2015, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-14-10079 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Menetlusalune isik AIN RUDANEN, isikukood 38807185211, elukoht xxxx; varem korduvalt väärteokorras karistatud. Kaitsja Monica Meristo Kohtuasi AIN RUDANENI väärteoasi süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136 ja § 137, § 205 lg 4, Resolutsioon

AIN RUDANEN süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõista 5 (viis) päeva aresti. Karistuse kandmise algust arvestada alates Ain Rudaneni poolt aresti kandmisele asumisest. Kohtu määratud tähtajal aresti kandmisele mitte ilmumise korral kohaldada Ain Rudaneni suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 28.01.2015 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE ISIKU SELGITUSED JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

17.11.2014 koostas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Laura Rajamart väärteoprotokolli nr AB 1410697 selle kohta, et Ain Rudanen 17.11.2014 kell 21.43 xxxx tee 1.kilomeetril, liikudes xxxx suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegevusega rikkus Ain Rudanen liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 09.12.2014 väärteoasja materjalid Ain Rudaneni süüdistuses arutamiseks maakohtule.

25.08.2014 kohtuistungil tunnistas Ain Rudanen end toimepandud väärteos süüdi, selgitades siiski, et oli teadlik asjaolust, et eelmise liiklusalase rikkumise eest oli tal juhtimisõigus ära võetud, kuid arvas, et juhtimisõiguse äravõtmise karistus eelmise rikkumise eest lõppes 6 kuuga. Load olid hoiul ja neil ei ole ta järel käinud, sest teadis, et võib sõita ka isikutõendava dokumendiga. Väärteo pani toime teadmatusest või hooletusest, kuna ei teadnud, et peab juhtimisõiguse taastamiseks eksamile minema. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ta seda asjaolu ei avaldanud, kuna politseinik ei näinud sellel mõtet olevat. Nüüd on eksam tehtud ja juhtimisõigus taastatud. Varasemate liiklustrahvide tasumisega soovib tegelema hakata.

Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 01.09.2014 ja 17.09.2014 /tl 4, 5/; - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /tl 6, 35/; - Karistusregistri väljavõtted, mille kohaselt oli Ain Rudanenil 21.09.2012 seisuga 14 kehtivat, väärteokaristust ja 19.11.2014 seisuga 7 kehtivat liiklusalast väärteokaristust /tl 8-10/.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Ain Rudaneni karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, sealhulgas nii trahvi kui juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid karistused ei ole mõju avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. Ain Rudanen tunnistas väärteo toimepanemist nii nende menetlemisel kohtuvälise menetleja juures, kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku Ain Rudaneni selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Ain Rudanen on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.. Ain Rudaneni süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. LS § 94 lg 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule 17.12.2012 ja 20.08.2014 ette heidetakse, võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Temale süüks arvatud rikkumise toimepanemisel oli Ain Rudanen enne sõidu alustamist kohtu hinnangul siiski teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Tema kohtuistungil antud seletusi, et arvas endal juhtimisõiguse siiski olevat, hindab kohus katsena oma süüd pehmendada ja võimalusel ka vastutusest vabaneda. Kohus on sellisel seisukohal kuna menetlusaluse isikuna ülekuulamisel oli ta vastuvaidlematult rikkumisega nõus, avaldamata politseinikule mingeid vastuväiteid. Olles ka varem samalaadste rikkumiste eest väärteokorras karistatud, oleks ta pidanud liiklusnõuete täitmisesse erilise hoolsusega suhtuma, mida Ain Rudanen aga ei teinud ning LS § 94 lg 1, 3 nõudeid rikkus tema kohtu hinnangul siiski teadlikult ja tahtlikult.

Kohtu hinnangul on Ain Rudanenil liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada Ain Rudaneni õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud

karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Trahvi määramist ei pea kohus põhjendatuks, kuna varasemad trahvid ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Arvestades positiivse aspektina siiski asjaolu, et kohtuistungi toimumise ajaks on Ain Rudanen taastanud oma juhtimisõiguse ja ilmutanud valmisolekut varasemate trahvide tasumisele asumiseks, peab kohus võimalikuks määrata temale miinimummäärale lähedane arest. Kohus on seisukohal, et Ain Rudanenile mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides.

Kuna käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et Ain Rudanen hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid kohtuistungil läbiräägituna, võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga seotud küsimused ning kohustab Ain Rudaneni asuma aresti kandmisele peale kohtuotsuse jõustumist. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral tuleb aga VTMS § 205 lg 4 alusel pidada põhjendatuks kohaldada tema suhtes sundtoomist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik