3-14-50563/60 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50563

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada kaebajale käterätid, kruus, kausid, riidehari ja

sigaretid ning kaebaja kuivikute hävitamise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse

resolutsioon muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale 23. jaanuaril, 27. jaanuaril ja 11. veebruaril 2014

taotlused, milles soovis vastavalt laost kasutamiseks saada kahte isiklikku käterätti ja liitrist

plastkannu või kaussi, riideharja ning laos temale kuuluvatest sigarettidest seitsme paki

paigutamist J. Kolesnikovile määratud sigaretilaekasse. Mainitud esemeid J. Kolesnikovile ei

väljastatud. J. Kolesnikov esitas 18. veebruaril 2014 Tartu Vanglale vaide sigarettide

suitsukappi panemisest keeldumise peale, mis jäeti Tartu Vangla 19. märtsi 2014. a

vaideotsusega nr 1-11/83-2 rahuldamata.

Lisaks esitas J. Kolesnikov Tartu Vanglale pöördumise, mille kohaselt soovis ta 14. jaanuaril

2014 ära võetud kuivikute tagastamist. Tartu Vangla keeldus ka kuivikuid kambrisse andmast,

mistõttu esitas J. Kolesnikov vaide. Vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks andis Tartu

Vangla J. Kolesnikovile tähtaja. Tartu Vangla tagastas 19. märtsil 2014 vaide, kuna

J. Kolesnikov ei esitanud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamise avaldust.

2. J. Kolesnikov esitas 18. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et

halduskohus kohustaks vanglat väljastama talle tema isiklikud käterätid, kruusi, kausid,

riideharja ja sigaretid. Kaebaja soovis ka tema kuivikute hävitamise ja vaide tagastamise

õigusvastasuse tuvastamist.

Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 15. mai 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti J. Kolesnikovi taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel sigarettide väljastamiseks kohustamise

ja kuivikute hävitamise õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas rahuldamata, kuna kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületas arvutuste kohaselt tasumisele kuuluvat

15-eurost riigilõivu.

4. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. mai 2014. a määruse

tühistamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2014. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

6. J. Kolesnikov esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri

2014. a määruse tühistamiseks.

7. Riigikohtu 24. novembri 2014. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi määruskaebus.

8. Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2014. a määrusega anti J. Kolesnikovile täiendavalt aega

kaebuselt riigilõivu tasumiseks.

9. Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2014. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus antud

haldusasjas, kuna kaebaja ei olnud nõutud aja jooksul kaebuselt riigilõivu tasunud.

10. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2014. a määrusele määruskaebuse,

kuna tal ei ole võimalik täita talle pandud kohustust tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu.

11. Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määrusega jäeti J. Kolesnikov vabastamata

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 16. detsembri 2014. a

määrusele. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel juhinduda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tal määruskaebuse esitamisele eelnenud

nelja kuu jooksul (18. august 2014 kuni 17. detsember 2014) olnud sissetulekuid 197 euro

ulatuses, millest on seaduse alusel maha arvatud 11,34 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine

ühe kuu sissetulek on 92,83 eurot [(197-11,34]:4x2]. Järelikult ei ületa tasumisele kuuluv

riigilõiv summas 15 eurot kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei saa

kaebajat HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

vabastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a

määruse tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuses esitatud põhjenduste

kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Suhtlemiskeelu tõttu ei ole tal võimalik

kelleltki riigilõivu tasumiseks ka raha küsida. Kõik laekumised kaebaja isikuarvele on olnud

juhusliku iseloomuga, mistõttu on kaebajat korduvalt erinevates haldusasjades riigilõivu

tasumisest vabastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

14. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2015. a määruse resolutsiooniga,

mille kohaselt ei ole J. Kolesnikovi vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel põhjendatud, kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab

tasumisele kuuluvat 15-eurost riigilõivu. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et

määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul laekus kaebajale sissetulekuid 197

euro ulatuses. Halduskohus on leidnud, et seaduse kohaselt on kaebaja sissetulekutest

võimalik maha arvata 11,34 eurot ning leidnud, et seega on kaebaja kahekordseks keskmiseks

ühe kuu sissetulekuks 92,83 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja sissetulekutest

on võimalik maha arvata vaid 10,50 eurot, mis kaebaja on kulutanud elektri eest tasumiseks.

Muude väljaminekute mahaarvamiseks ei ole põhjust. Järelikult on kaebaja kahekordseks ühe

kuu keskmiseks sissetulekuks 93,25 eurot [(197-10,50):4x2]. Kuna tegemist on arvutusliku

ebatäpsusega, mis ei muuda halduskohtu määruse resolutsiooni õigsust, ei ole see aluseks

halduskohtu määruse tühistamiseks. Lisaks ei anna halduskohtu määruse muutmiseks alust ka

määruskaebuses esitatud seisukohad. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele vastab

ringkonnakohus järgnevat.

15. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul igakordselt

kontrollida, kas esinevad riigilõivu tasumisest vabastamist tingivad asjaolud, seetõttu ei ole

asjakohane kaebaja väide, et talle on eelnevalt menetlusabi riigilõivust vabastamise näol

antud.

16. Kehtiva HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt võetakse taotluse lahendamisel arvesse kõiki

sissetulekuid, mis on taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul laekunud.

Menetlusseadustiku kohaselt ei oma tähtsust seegi, milline on laekumiste iseloom (igakuine

või ühekordne) või kas laekumised on vaadeldaval neljakuisel perioodil ühtlaselt aset leidnud.

Määruskaebuse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust ka asjaolu, et kaebajal ei ole

suhtlemiskeelu tõttu võimalik lähikondsetelt ja tuttavatelt paluda abi riigilõivu tasumiseks,

kuna tuvastamist on leidnud, et kaebajal on endal piisavalt rahalisi vahendeid riigilõivu

tasumiseks.

17. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 6. jaanuari 2014. a määruse resolutsioon muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene