4-15-344/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaaniaril 2015 kohtumajas Jõhvi kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-344 (2440,14,008604) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

K.D

227 lg 2 ja 242 lg 1 LS § järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles K.D

227 lg 2 ja 242 lg 1 alusel ja tunnistati süüdi LS §

karistati rahatrahviga 40 KarS § 63 kohaldamisega

trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot ning lisakaristusena kohaldati

LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist

3 kuuks. Kaebuse esitaja

K.D isikukood: xxx, elukoht: xxx, eposti aadress

xxx

RESOLUTSIOON V™S V™S

2 p 1 kohus § 2 ja KrMS § 172, § 118 lg

MÄÄRAS:

Jätta taotlus Ida Prefektuuri 09.12 K.D .2014 otsuse peale väärteoasjas 2440,14,008604

tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

J K.D kaebus Ida Prefektuuri 09.12.2014 otsu ätta se peale väärteoasjas 2440,14,008604 läbi vaatamata.

Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale Ida K.D-le Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Tegi kindlaks:

16.01.2015 K.D pöördus kohtusse kaebusega, milles palus tühistada Ida Prefektuuri 09.12.2015

otsus väärteoasjas nr 40,14,008604täielikult.

Nimetatud otsusega tunnistati K.D

süüdi LS § 227 lg 2 ja 242 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati KarS rahatrahviga 160 § 63 kohaldamisega eurot.

LS § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

Koos kaebusega on esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kohus märgib, et taotluse esitamisel juhindub kaebaja ebaõigest menetlusnormist. Kohus selgitab, et süüteomenetluses lähtutakse VTMS ja KrMS normidest, mitte aga TsKM-st.

Süüteomenetluse taotluse ja kaebuse esitamisel ei ole kautsjoni tasumine ette nähtud. Need asjaolud ei takista kohtul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamist. Taotluse põhjendused on järgmised.

Menetlusalune isik väidab taotluses, et ta ei teadnud, et tema suhtes toimub või toimus väärteomenetlus. Ta sai sellest teada alles siis, kui sai kätte

Maanteeametist ettekirjutuse juhilubade loovutamiseks. Ta ei tea, mille eest teda karistati. Talle ei ole väärteoprotokolli kätte antud. Talle ei ole otsust kätte toimetatud ega muud informatsiooni seoses väärteomenetlusega. Ta mäletab tõepoolest, et 16.112014 oli ta peatatud politsei poolt ja talle koostati protokoll. Ta ei tunnistanud ennast süüdi ja kirjutasin selles protokollile. Ta ei olnud teadlik, et tema suhtes algatatakse väärteomenetlus. Kuna tal ei olnud väärteoprotokolli ja otsust, ei saanud ta esitada kaebust tähtaegselt.

V - astavalt VTMS § 114 lg 4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maa või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohus on välja nõudnud väärteoasja materjale ja nendega tutvunud. Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kätte saadav 16.12.2014. Seega kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 31.12.2014 (tööpäev).

K.D kaebus on esitatud 16.01.2015, seega VTMS § 114 järgi ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud.

VTMS § 2 ja KrMS § 172 lg 1 kohaselt on võimalik ennistada tähtaega mõjuval põhjusel.

KrMS § 172 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks on isiku äraolek, mis ei ole seotud menetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu mida kohus peab mõjuvaks. Vastav taotlus on menetlusaluse isiku poolt ka esitatud.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-90- kriminaalkolleegium on

10 selgitanud järgmist: „…

korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või - - sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms . “

Tutvunud väärteotoimiku ja esitatud kaebuse ja taotlusega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine ühtki asjaolu, mida kohtupraktika kohaselt saaks pidada mõjuvaks põhjuseks

KrMS § 172 mõttes. Ei ole andmeid, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine oleks tingitud menetlusaluse isiku või tema lähedaste raskest haigusest, loodusõnnetusest, sidehäirest vms.

Ennistamise taotluses toodud argumendid ei anna alust pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist mõjuval põhjusel. Kontrollides menetlusaluse is , et menetlusaluse iku väiteid väärteotoimiku põhjal leiab kohus isiku väited ei vasta tõele.

Nimelt, väidab isik, et ta ei teadnud alustatud väärteomenetlusest ega teagi, mille eest teda karistati. Samas ta tunnistab, et kirjutasin protokollile, et ei ole nõus. Väärteoprotokollist nähtub, et isik on omakäeliselt kirjutanud väärteoprotokollile, et protokoll on talle tõlgitud, aga rikkumisega ei ole ta nõus. Udutulesid kasutas ta õigesti ja tema kiirus oli 75 km/h teelõigul nähtub, et tegelikult isik sai väga hästi aru, millist , kus on lubatud 70 km/h. Sellest rikkumist talle heidetakse ette ja kasutas isegi v õimalust tuua oma vastuväiteid protokollile. Samuti andis menetlusalune isik ütlusi ülekuulamisprotokollile, mille sisust nähtub selgelt, et liiklus s, järelevalve teostaja suhtles menetlusaluse isikuga talle arusaadavas keele menetlusalune isik sai rikkumise sisust aru, seda tehti talle piisavalt selgeks, et ta korduvalt kasutas võimalust esitada oma vastuväiteid, andes sisulisi ütlusi. Kohus on arvamusel, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses ja taotluses toodud argument, et ta ei olnud teadlik väärteomenetlusest ja i leia kinnitust väärteoasjas sellest, millest eest teda karistatakse, e olevate materjalidega. Muuhulgas menetlusalune isik väidab, et väärteoprotokolli koopia ei olnud talle kätte antud. VTMS § 70 lg 1 näeb ette, et väärteoprotokolli koopia antakse isikule kätte allkirja vastu. Väide ei vasta väärteotoimikus olevatele materjalidele. Väärteoprotokollis on lahter, milles isik kinnitab, et ta sai protokolli kätte ja kinnitab oma isiku andmete õigsust, selle kohta antakse lahtrisse ka allkiri. Selles lahtris on menetlusaluse isiku poolt kirjutatud, et protokoll on talle tõlgitud ja ta toob oma vastuväiteid. Seega, protokolli kättesaamist ja isiku andmete õigsust kinnitas menetlusalune isik oma allkirjaga.

Kohus on arvamusel, et juhul, teostav ametnik selgitab isikule kui liiklusjärelevalvet

rikkumise sisu , isik ( kiiruse ületamine ja udutulede ebaõige kasutamine) kuulatakse üle menetusaluse isikuna kirjutada ülekuulamisprotokollile ( kusjuures ta kasutab võimalust ütlusi omakäeliselt), koostatakse väärteoprotokoll, mille koopia kättesaamist kinnitab isik allkirjaga ja jällegi kasutab võimalust esitada süüdistusele vastuväiteid, ei ole ühtki alust järelduseks, et isik ei teadnud, et tema suhtes viidi läbi süüteomenetlus. Menetlusalu omenetlusese kohta ne isik väitis taotluses, et talle ei olnud edastatud info väärte ega ta otsust t isik tegelikult soovis ja miks ta ei kätte saanud. Taotlusest ei nähtu, millist info kasutanud võimalust esitada kohtuvälise menetlejale kõik vajalikud küsimused vajaliku info saamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kohta selgitab kohus järgmist. Seadus ei näe ette kohtuvälise menetleja otsus kättetoimetamist. VTMS § 70 lg 5 näeb ette, e isikule et väärteoprotokolli koopia kätteandmisel märgitakse protokollile ja koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised või Kohtuvälise menetleja otsuse kä vad saada lahendi koopiad. ttesaamine

on menetlusaluse isiku õigus, kohtuvälisel menetlejal puudub otsuse kättetoimetamise kohustus.

Kohus kaaluks kaebuse esitamise tähtaja ennitamist juhul, kui oleks tuvastatud isiku kaitseõiguse oluline rikkumine, mille tagajärjel isiku võimalus ennast kaitsta oleks raskendatud või piiratud ja viiks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseni.

Väärteoprotokollist nähtub, et isik tutvus oma õiguste ja kohustustega, mis on sätestatud V™S ja andis sell § 19, e kohta oma allkirja. Õigused ja kohustused on väärteoprotokollis toodud kolmes keeles. Isik andis allkirja venekeelsele variandile. Ka ennistamise taotlusest ei nähtu, et tema õigused jäänud arusaamatuks ebapiisava selgitamise tõttu. isikule oleksid

Asjaolu, et menetlusalune isik ei olnud mõistlikult aktiivne oma õiguste kasutamisel, ei küsinud täiendavalt informatsiooni menetlustoimingute kohta ja nende eesmärkidest, ei tundnud huvi, mis saab menetlusest pärast seda, kui ta on menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja tema suhtes koostatud väärteoprotokoll, ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks tähtaja ennistamist. Kohus ei tuvastanud, et riik oleks käitunud süüteomenetluses kodaniku

suhtes ebaproportsionaalselt, põhjendamatult, mille tõttu oleks tema kaitseõigus oluliselt rikutud.

Tuginedes menetlusalkuse isiku taotlusele, tema kaebusele ja väärteoasja materjalidele, ei näe kohus alust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Menetlusaluse isiku taotlus tähtaja ennistamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eelpooltoodust jätab kohtunik taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu