Legislator Case Law & Legislation
3-14-50881/10 AI generated

3-14-50881/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50881/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-14-50881/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
unemployment insurance claimant fluctuating incapacity for work unemployed person employee status occupational status status of self-employed worker
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50881 Otsuse kuupäev 27. jaanuar 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Valdo Majamehe kaebus avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Resolutsioon Kaebaja – Valdo Majamees Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 26. veebruarini 2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Valdo Majamees esitas 21. mail 2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise nõudes. V. Majamees palub tuvastada avalik-õiguslik suhe tulenevalt sellest, et ta töötas ajavahemikul 22. juuli 1986. a kuni 31. detsember 2009. a Võru Maaparandusvalitsuses peainsenerina ning Võru Maaparandusbüroos peainsenerina ja juhataja asetäitjana.

2. Tartu Halduskohus võttis 4. juuni 2014. a määrusega V. Majamehe kaebuse Vabariigi Valitsuse ja Põllumajandusameti vastu menetlusse ja peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-12-867 tehtava Riigikohtu lahendini.

3. Tartu Halduskohus uuendas 25. septembri 2014. a määrusega haldusasja menetluse. 13. novembri 2014.a määrusega, asendas varasemad vastustajad vastustajaga Sotsiaalkindlustusamet.

2

Kaebaja seisukohad

4. Kaebaja on seisukohal, et tema töötamine Võru Maaparandusvalitsuse ja Võru Maaparandusbüroos oli avalik-õiguslikus suhtes ja avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse tähenduses. 27. juulist 1986. a oli kaebaja riigiteenistuja omaaegses Võru Maaparandusvalitsuses, selle ümberkujundamisel Võru Maaparandusbüroos ja alates 1. jaanuarist 2010. a kuni 31. juuli 2010. a Põllumajandusameti Võru keskuses, kus hakati arvestama tööst tulenevalt avaliku staaži.

5. Põllumajandusministeerium moodustades Põllumajandusametit, märkis avalikkusele, et endistes maaparandusbüroodes tegid töötajad sisuliselt riiklikku järelevalve tööd, olemata valitsusasutuste nimekirjas. Värskelt moodustatud Põllumajandusameti töötajatel (endistel maaparandusala ametnikel) hakati arvestama avaliku teenistuse staaži, kuid mitte tagasiulatuvalt.

6. Maaparanduse Valitsused olid riigi eelarvest rahastatud ja otseselt ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele allunud riigiasutused. Nende ülesanded on loetletud 1958. a kehtestatud ja hiljem 31. juulil 1973. a uuendatud maaparanduse valitsuste põhimääruses.

7. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996.a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ mõistes on maaparandusvalitsused loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused.

8. Tööülesanneteks Võru Maaparandusvalitsuses, kui ka Võru Maaparandusbüroos olid näiteks maaparandusehitistele ehituslubade väljastamine, kohalike omavalitsuste poolt koostatud maaparandustööde kavade kooskõlastamine jne (tl 2).

9. Kaebaja oli riigi esindaja rollis ka siis, kui toimus suurte projektlahenduste muutmine ehitustööde käigus. Riigi rahaliste vahendite otstarbekohase kasutuse eest vastutasid eeskätt büroo ametnikud, kelle igapäeva tööks oli komisjonides osalemine, otsuste kaalutlemine, finantsdokumentide õiguse kontrollimine, nende allkirjastamine ja kõige selle menetlemine.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

11. Kaebaja on taotlenud tunnistada tema töötamine alates 27. juulist 1986. a Võru Maaparandusvalitsuses ja Võru Maaparandusbüroos ning perioodil 01.01.2010. a - 31.07.2010. a Põllumajandusameti Võru keskuses avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõistes.

12. Valdo Majamees on tööraamatu kannete 13-16 kohaselt asunud 22. juulil 1986. a tööle Võru Maaparandusvalitsuses peainseneri ametikohale. 1. jaanuaril 1999. a üle viidud juhataja asetäitja ametikohale ja 31. detsembril 2009. a on tööleping lõpetatud. Tööraamatu kannete 17- 18 kohaselt on Valdo Majamees 1. jaanuaril 2010. a nimetatud ametisse ja 31. juulil 2010. a vabastatud teenistusest. Samuti ei olnud Valdo Majamees seisuga 1. jaanuar 1996. a teenistuses. Seega on Valdo Majamees olnud teenistuses 7 kuud, mis ei anna õigust vanaduspensioni suurendamiseks ATS 57 alusel.

3

Vastustaja leiab, et kohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel muuta asjaolu, et Valdo Majamees ei olnud ametnikuna ametisse nimetatud, vaid temaga oli sõlmitud tööleping (Riigikohtu otsus analoogilises haldusasja lahendis 3-3-1-31-14).

Kohtu seisukoht

13. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva kaasuse asjaolud on analoogsed RKHKo 3-3-1- 31-14 toodud asjaoludega. Halduskohus järgib vaidlust lahendades nimetatud kohtuasja punktides 14-21 tuvastatud ja vaidluse lahendamisel oluliseks peetud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas ajavahemikul 22.07.1986.a kuni 31.12.2009. a Võru Maaparandusvalitsuses ja Võru Maaparandusbüroos peainseneri ja juhataja asetäitjana. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et maaparandusvalitsuses ja -büroos käskkirja kaebaja avalikku teenistusse nimetamiseks kuni vaidlusaluse ajavahemiku lõpuni (31.12.2009. a) selleks pädeva isiku poolt ei antud. Kaebaja töötas töölepingu alusel, mis ongi olnud kaebaja halduskohtusse pöördumise põhjuseks käesolevas asjas.

16. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet riigiga isegi siis, kui isik oleks tulnud tööiseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Seetõttu ei ole määrav isiku tööülesannete iseloom teenistussuhte tuvastamisel. Kohus ei vastandu seejuures oma seisukohtades kaebusega, et kaebaja tööülesanded võivad olla omased riigi tuumikfunktsiooni, st avaliku võimu teostamisele.

17. Kaebuse rahuldamist takistab seega kaebaja avalikku teenistusse vormistamata jätmine, mistõttu ei ole kaebaja poolt osundatud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari. 1996.a määrus nr 1 käesolevas vaidluses asjassepuutuvaks õigustloovaks aktiks. Seetõttu puudub halduskohtul alus ja ka vajadus käsitada kaebaja väiteid, mis seonduvad võrdse kohtlemise maksiimiga kaebaja poolt osundatud Põllumajandusameti töötajate suhtes ja tema teenistusega selles ametis. Samuti ei anna kaebuse rahuldamiseks iseseisvat alust kaebaja avaliku teenistuse ametnikuna ametisse nimetamine 01.01.2010. a tema tolleaegses teenistuskohas.

18. Kaebuse kohaselt on kaebaja töötanud 1986. aasta juulist riigiasutuses. Isikuna, keda 1996. aastal ei vormistatud avalikku teenistusse, pidi kaebaja maaparandusvalitsuses ja -büroos sel ajal töötamise ajal mõistma, et tal ei teki ei teenistuse ega teenistusest pensioneerumise järel õigust saada avaliku teenistuse seaduses sätestatud hüvesid.

19. Kaebus jääb rahuldamata, sest tegelikkuses kaebuse esemeks olnud asjaolu (avalikku teenistussuhet) kaebaja ja riigi vahel vaidlusalusel perioodil ei eksisteerinud.

20. HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik