1-14-4593/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-14-4593

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-4593 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Tõlk Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid U.R elektroonilise valve ’i kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu U.R, isikukood xxx, Venemaa kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Kar .2015 istuse kandmise algus 24.05.2014 ja lõpp 18.09 Kaitsja

RESOLUTSIOON v.-adv. Rainer Objartel

Vabastada U.R temale Viru Maakohtu 26.05.2014 otsusega mõistetud

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751

l rata U.R-i elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm g 3 mää ) kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 8 p 2 määrata U.R i katseaeg alates käesoleva - 5, 7

kohtumääruse jõustumisest kuni 18.09.2015.

2

Kohustada U.R katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada U.R katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte viibima paikades, mis on mõeldud põhiliselt alkoholitarbimiseks ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis;

- alluma elektroonilisele valvele, ku

i ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata U.R kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada U.R karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel &

Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 232,56 (kakssada kolmkümmend kaks

eur eurot) eurot v.-adv. Rainer Objarteli ot ja 56 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 38,76

poolt m

ääratud korras süüdimõistetu U.R i kaitsjana osutatud õigusabi eest. -

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.R ilt menetluskuluna kaitsjatasu -

232,56 (kakssada kolm eurot ja 56 senti) eurot riigituludesse v.-adv. kümmend kaks

Rainer Objarteli

poolt osutatud õigusabi eest.

U.R Rahandusministeeriumi arvelduskontole

tasuda väljamõistetud summa SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu

tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline

nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul,

ala

tes päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.11.2014 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava U.R-i id

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest a vabastamiseks. tingimisi enne tähtaeg

U.R kannab karistust Viru Maakohtu 26.05.2014 kohtuotsuse

käesoleval ajal

kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru

Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 14.04.2014 mõistetud ja ärakandmata karistuse 11

(üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1

(üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

viis

arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 24. mai 2014 karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.2014.

U.R on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Isikut on varasemalt süüdi mõistetud nii mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise kui ka

isikuvastase kuriteo eest. Praegune kuritegu on samuti mootorsõiduki alkoholijoobes

juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Ajavahemikul 16.06.- vanglas l koristajana, alates 16.07.2014 töötas kinnipeetav majandustöö

06.10.2014 Ajavahemikul 28.11.2014 06.01.2015

töötab ta majandustööl köögitöölisena. –

läbis kinnipeetav sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. Käesolevaks

ajaks on kinnipeetav

talle mõistetud karistusest ära kandnud kanda jä enam kui 8 kuud ning tal veel enam kui 7 äb kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

U.R soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava isale G Lile kuuluva 2-toalise keskküttega korteriga. Antud korteris

elab hetkel G L akista üksinda. Elamispind on püsiv ja seal tehakse hetkel remonti, mis aga ei t sinna elektroonilist järelevalvet kohaldada. Korteril on vahetatud aknad, välisuks on korralik

ja käib lukus. Oma kirjaliku ja suulise nõusoleku on andnud

G L selle kohta, et U.R

vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile xxxx. Kooliteed alustas isik Kunda Gümnaasiumis, kus lõpetas 2 klassi.

Kuna pere kolis Tallinnasse, siis 9 klassi lõpetas kinnipeetav seal. Seejärel omandas isik

Mereakadeemias madru s se eriala. Eesti keelt isik ei oska, väites, et o kab väga hästi inglise

keelt. Enne vangistust omas isik alalist töökohta ettevõttes , kus ta on töötanud xxxx xxxx 3

aastat. on võimalus Kinnipeetava väitel on ta alati omanud ametlikku töökohta. U.R

antud firmasse tööle asuda võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise

järelevalvega. Telefonivestluses 09.10.2014.a andis

xxxx juhatuse liige J E mõista, et on

teadlik elektroonilise järelevalve korraldamisega kaasnevatest tingimustest ja reeglitest. Tööandja andis loa, et isikule määratakse elektroonilise järelevalve perioodil tööobjektid kõik

maakonna piires, et ei peaks U.R komandeeringutes käima. Täitise andmetel omab isik võlgnevusi summas 600 eurot, mida tasub vangistuse jooksul.

U.R omab vabaduses toetavaid suhteid oma isa G Li ja ema T L. Samuti on suhted

isikul korras oma õdedega. lised. Väidetavalt enam Kinnipeetava suhted abikaasa J T on keeru

4

ei suhelda. Isik on sooritanud kuriteo oma abikaasa suhtes xxxx L, keda . Neil on ühine tütar K

isik väidetavalt toetab. U.R omab vabaduses tuttavaid, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. Samas isik ennast ise mõjutatavaks üldjuhul ei pea. Isik ise väidab, et tema tutvusringkond ei olnud kriminaalse taustaga. Kinnipeetav väidab, et sellest hetkest alates, kui ta loobus alkoholist, on kõik tema tuttavad ära kadunud. Isiku käitumine on olnud hoolimatu

ja tagajärgedega mittearvestav. Kinnipeetav on katseajal sooritanud uue kuriteo, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. Isik tunnistab varasemat alkoholi kuritarvitamist. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Isik on katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku

enda sõnul ei tarbi ta enam alkoholi. Isiku väitel kainena tal agressiivset käitumist ei esine.

Alkoholijoobes olles ei oska isik probleeme lahendada. Suhtumine ametnikesse ja

kriminaalhooldusesse on isiku sõnul positiivne. Kinnipeetav paneb suuri lootusi kriminaalhooldusele, samas on rikkunud katseajal olles kohustust mitte tarvitada alkoholi ja sooritanud uue kuriteo. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud. Kinnipeetav teadvustab,

et seadused on täitmiseks ning nende rikkumise korral tuleb kanda vastutust. Arvestades

kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Viru Vangla toetab U.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise

järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75

lg 2 p lisakohustused. 2,4,6,8,9 sätestatud

Kriminaalho , et varasem tingimuslik karistus ei oldusametnik oma arvamuses märgib

avaldanud isikule mõju. U.R jätkas teadlikult uute süütegude toimepanemist katseajal. Kui kohus leiab, et antud isik peaks vabanema tingimisi elektroonilise järelevalve

alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada U.R KarS § 75 lg 2 p 9

järgi alluma elektroonilisele järelevalvele 3 (k täitma KarS § 75 lg 2 olm) kuud, lisaks peaks ta p 2,4,8 sätestatud lisakohustusi.

U.R ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel suudab ta hoiduda alkoholi tarbimisest. Esialgu elab ta

oma isa juures, aga aitab ka oma perekonda. Abikaasa ei tööta. Sotsiaaltöötajad aitavad abikaasat korteri kommunaalteenuste eest maksmisel. Isik kahetseb väga seda, et purjus peaga rooli istus. Töökoht on tal vabanemisel olemas, töötasu saab olema 600-1200 eurot kuus. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, siis on ta nõus alluma alkoholivastasele ravile.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha

elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v

õtta osa U.R i tingimisi enne tähtaega -

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 30.10.2014

koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest

vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine

ei ole põhjendatud. varasem elukäik ning toimepandud kuritegude U.R-i iseloom

viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral,

järjepidevalt KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuritegude ning KarS § sätestatud -s 121

isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt,

s.o Viru Maakohtu 08.10.2013 ja 14.04.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust

vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku liikluskuriteo. et See näitab,

süüdimõistetu ngimusi kõige raskemal viisil. pärast on rikkunud ka katseaja ti Ta ei suutnud

kohtuotsuste anti talle selline

kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga

võimalus. Isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul

5

põhjendatud, kuna U.R on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu

käitumiskontrollile allutamine, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja

kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset

mõju avaldan egude tõsidusest ja ud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kurit sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks

eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Olukorras, kus aastast

aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, i

nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega,

mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. U.R

vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga

ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust

isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka

kinnipidamisasutuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole

piisavad nipeetaval kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kin

probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida uute kuritegude toimepanemise

võib pidada riskifaktoriks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Viru

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on eelnimetatud vägivaldse kinnipeetava puhul uue mitte kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35%, mis ei ole madal risk. Vangistusest

tingimisi taega va te enne täh banemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõue täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja (st kuni 18.09.2015 ehk karistusaja lõpuni) läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki

käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke märkima, et tingimisi

lisakohustusi. Siinkohal peab mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd

erinevad, et vangistuse

süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel (sh seoses

üldkasuliku tööga mine ei võimalda teha

asendamisega) uue tahtliku kuriteo toimepane

järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma

õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel leiab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas ei ole võimalik

alandada. Kriminaalhoolduslike vahenditega

korrigeerida eelnimetatud ulekuse suunas ning tal tuleb

süüdimõistetu käitumist õigusku

jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab märkida, et karistuse

vajalikuks

tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel

prokuratuur ei toeta U.R-i tingimis vabastamist. i ennetähtaegset

Kaitsja ennetähtaegselt vangistusest vabanemiseks

kinnitas kohtuistungil, et U.R ielektroonilise valve alla on olemas nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kuigi U.R on karistatud kokku 4-l korral, kannab ta reaalset vangistust siiski esmakordselt. See

riski tegur, mis teda on mõjutanud, on alkoholi tarvitamine. Karistuse peamine eesmärk on

see, et isik muudaks oma hoiakuid. U.R kinnitas, et suudab hoiduda alkoholi

tarvitamisest. Tänaseks on ta omal nahal järele proovinud, mida toob kaasa kohustuste rikkumine ja ta on valmis veel kord täitma neid kohustusi. Riskide maandamiseks saab panna

kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lisaks sellele avaldas U.R, et

6

juhul, kui peetakse vajalikuks, on ta valmis alluma alkoholivastasele ravile. U.R-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne, ta on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, on töötanud, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Karistuse kandmise

ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et U.R on võimeline

seaduskuulekalt elama. Vangla toetab U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riski hinnatakse keskpäraseks. Riskid on

maandatavad seatud kohustustega. U.R on elukoht, võimalus asuda tööle. Töö

tegemine ei hakka segama elektroonilise valve teostamist. Töö seob isikut mõtestatud tegevusega, jätab talle vähem tegevusetut aega. Saadavast sissetulekust saab ta hakata toetama oma last. Riski tegurina on välja toodud ka abikaasa, aga elama hakatakse siiski eraldi. Kaitsja palub kohtul vabastada U.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuula , kaitsja, tutvunud Viru Vangla nud ära süüdimõistetu prokuröri arvamusega ning

poolt esitatud materjalidega, l U.R-i kolme kuulise

eiab, et süüdimõistetu võib

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras 3-l korral karistatud, sest reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Vangistuses olles on isik töötanud majandustööl koristajana, alates 06.10.2014 töötab ta majandustööl köögitöölisena. Ajavahemikul 28.11.2014 – 06.01.2015 on

kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad

distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on

vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja

edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht garanteeritud ja

töökoht , kus ta on ka varem sellel ametikohal edukalt töötanud. Tööandja on xxxx xxxx

lubanud, et isikule määratakse elektroonilise järelevalve perioodil tööobjektid kõik maakonna

piires, et ei peaks käima komandeeringus. Kinnipeetaval on moraalset toetust pakkuvad

lähedased. puhul pidada uue kuriteo toimepanemise Alkoholi tarvitamist tuleb U.R-i peamiseks riskifaktoriks, sest kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav

on lubanud edaspidi alkoholi enam mitte tarvitada. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks,

siis on U.R nõus alluma alkoholi

vastasele ravile. Viru Vangla toetab U.R-i

tingimisi ennetähtaegset vaban väga emist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on

tugeva kontrollimehhanismiga, sest l teada saada, kus kriminaalhooldajal on võimalik igal aja

U.R viibib. toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul

Uue võimaliku kuriteo

maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks U.R-ile ,7,8,9 KarS § 75 lg 2 p 2,4

sätestatud ine elektroonilise järelevalvega lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanem

piirab teataval määral

see tal esialgu

kinnipeetava U.R-i elu, kuid ühtlasi aitab

kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks U.R-ile, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja

hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud pöördumatult seaduskuulekale teele.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Rainer Objart , kelle taotluse el

kohaselt kulus õig eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja usabi osutamiseks 232,56

leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele. kinnipeetavalt

7

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik