3-14-51138/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51138 Otsuse kuupäev 27. jaanuar 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamine Jüri Ilvese kaebus avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks

Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Jüri Ilves Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 26. veebruarini 2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Jüri Ilves esitas 12. juunil 2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise nõudes. Jüri Ilves palub tuvastada avalik-õiguslik suhe tulenevalt sellest, et ta töötas alates 16. veebruarist 1968. a Tartu Maaparanduse Valitsuses ja alates 1. juunist 1990. a kuni 31. detsembrini 2009. a Tartu Maaparandusbüroos.

Kaebaja seisukohad

2. Kaebaja on seisukohal, et tema töötamine Tartu Maaparandusvalitsuse ja Tartu Maaparandusbüroos oli avalik-õiguslikus suhtes ja avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

Kaebaja oli riigiteenistuja alates 16. veebruarist 1968. a Tartu Maarapanduse Valitsuses ja alates 1. juunist 1990. a Tartu Maaparandusbüroos. Kuni 31. detsembrini 2009. a, so kuni pensionile siirdumiseni täitis kaebaja järjepidevalt sarnaseid tööülesandeid.

2

3. Põllumajandusministeerium moodustades Põllumajandusametit, märkis avalikkusele, et endistes maaparandusbüroodes tegid töötajad sisuliselt riiklikku järelevalve tööd, olemata valitsusasutuste nimekirjas. Värskelt moodustatud Põllumajandusameti töötajatel (endistel maaparandusala ametnikel) hakati arvestama avaliku teenistuse staaži, kuid mitte tagasiulatuvalt.

4. Maaparanduse Valitsused (hiljem bürood) on alates nende loomisest 1957. aastal täitnud ulatuslikku avaliku võimu teostamise funktsiooni, mis väljendus maaparandustööde planeerimises, projekteerimises, tööde teostamise kontrollimises ja maade ning muude maaparandusega seotud objektide üle arvestuse pidamises.

5. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996.a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ mõistes on maaparandusvalitsused loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused.

6. Töötades perioodil 16.01.1968. a – 31.12.2009. a Tartu Maaparanduse Valitsuses (hiljem Tartu Maaparandusbüroos) täitis kaebaja avaliku võimu ülesandeid ja oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes, s.o oli seisuga 01.01.1996. a ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet ehk teenistuses riigitööl avaliku teenistuse seaduse varasema redaktsiooni tähenduses. Tartu Maaparanduse Valitsus (ka Tartu Maaparandusbüroo) oli riigieelarvest finantseeritav asutus. Töötades Tartu Maaparanduse Valitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos teostas kaebaja avaliku võimu ülesandeid maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas riiklikku sundi.

Vastustaja seisukohad

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

8. Kaebaja on taotlenud tunnistada tema töötamine Tartu Maaparandusvalitsuses perioodil 16.02.1968. a - 31.05.1990. a ning Tartu Maaparandusbüroos perioodil 1.06.1990. a - 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõistes.

9. Jüri Ilves on tööraamatu kannete 12-16 kohaselt asunud 16.02.1968. a tööle Tartu Maaparandusvalitsuses vaneminseneri ametikohale, 01.09.1987 määratud I kategooria inseneriks, 01.06.1990. a Tartu Maaparandusvalitsus ümber nimetatud Tartu Maaparandusbürooks, 28.06.1993. a sõlmitud tööleping ja 31.12.2009. a tööleping lõpetatud. Seega ei ole Jüri Ilves ATS alusel ametnikuna teenistusse nimetatud. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS § 163 alusel teenistusse nimetamata jätmist.

10. Kaebuse rahuldamise välistab Riigikohtu poolt analoogilises haldusasjas lahendis 3-3-1-31-14 väljendatud seisukohad.

Kohtu seisukoht

11. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva kaasuse asjaolud on analoogsed RKHKo 3-3-1-31- 14 toodud asjaoludega. Halduskohus järgib vaidlust lahendades nimetatud kohtuasja punktides 14-21 tuvastatud ja vaidluse lahendamisel oluliseks peetud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.06.1990. a kuni 31.12. 2009. a Tartu Maaparandusbüroos insenerina. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et käskkirja kaebaja avalikku teenistusse nimetamiseks kuni vaidlusaluse ajavahemiku lõpuni (31.12.2009. a) ei antud. Kaebaja töötas töölepingu alusel, mis ongi olnud kaebaja halduskohtusse pöördumise põhjuseks käesolevas asjas.

14. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et kui isikut avalikku teenistusse ei nimetatud, ei tekkinud teenistussuhet riigiga isegi siis, kui isik oleks tulnud tööiseloomu arvestades avalikku teenistusse nimetada. Seetõttu ei ole määrav isiku tööülesannete iseloom teenistussuhte tuvastamisel. Kohus ei vastandu seejuures oma seisukohtades kaebajaga, et riikliku järelevalve teostamine jmt tööülesanded on omased riigi tuumikfunktsioonile, st avaliku võimu teostamisele.

15. Kaebuse rahuldamist takistab seega kaebaja avalikku teenistusse vormistamata jätmine, mistõttu ei ole kaebaja poolt osundatud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari. 1996.a määrus nr 1 käesolevas vaidluses asjassepuutuvaks õigustloovaks aktiks. Seetõttu puudub halduskohtul alus ja ka vajadus käsitada kaebaja väiteid, mis seonduvad võrdse kohtlemise maksiimiga kaebaja poolt osundatud Põllumajandusameti töötajate suhtes.

16. Kaebuse kohaselt on kaebaja töötanud 1968. aastast riigiasutuses. Isikuna, keda 1996. aastal ei vormistatud avalikku teenistusse, pidi kaebaja maaparandusbüroos sel ajal töötamise ajal mõistma, et tal ei teki ei teenistuse ega teenistusest pensioneerumise järel õigus saada avaliku teenistuse seaduses sätestatud hüvesid. Neist esimeste puhul hiljemalt 1996. aastal ja teiste puhul hiljemalt 2009. aastal vahetult pensionile siirdumise järgselt.

17. Kaebus jääb rahuldamata, sest tegelikkuses kaebuse esemeks olnud asjaolu (avalikku teenistussuhet) kaebaja ja riigi vahel vaidlusalusel perioodil ei eksisteerinud.

18. HKMS §-de 108 lg 1 ja 109 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik