1-14-5631/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5631 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi A.H KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlvakohtumaja) 9. detsembri2014 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Vambola Olli Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav

A.H isikukood XXX; elukoht XXXXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 9. detsembri2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-5631jätta

muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 27. jaanuaril2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. jaanuarist 2015.

2

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. jaanuarist 2015.

Maakohtu otsus 1. süüdi KarS § 424 järgi Tartu Maakohtu9. detsembri2014 otsusega tunnistati A.H ja teda karistati rahalise karistusega 150-kordses päevamääras, s.o 1845 euroga. 2.A.H mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku

Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas mootorsõidukit Toyota, registreerimismärgiga

XXX XXX, seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,30 mg/g kohta.

A.H rikkus oma teoga LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 2.1.Tulenevalt tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antus ütlustest ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest (tl-d 20), fotodest nr 2 ja 3 (tl-d 22, 23), videosalvestisest (tl 26), liiklusregistri päringust (tl 37), kõnesalvestisest (tl-d 28-29)ning patrullilehest (tl-d 38-39) luges maakohus

tõendatuks, et 15.02.2014 kella 16.30 paiku said mootorsõidukiga patrullis olnud

politseinikud U. K ja S. U. teate, et Linte kaupluse juures häirib maastur

jalakäijaid.Lähenedes Räpinast Meeksi maanteed mööda Linte küla keskusesse nägid nad kaupluse taha jääval teel liikuva sõiduki tagatulesid. Kuna kaupluse juures ühtegi sõidukit ei

olnud, siis otsustasid politseinikud kontrollida eelnimetatud sõidukit. Sõidukile järgi sõites

märkasid ametnikud, et eesliikunud auto oli teel sõitnud vingerdades ning pärast silmside saavutamist teel liikuva sõidukiga pööras viimane põllule ja sealt otse XXX talu hoovile, kus

peatus. Algselt Linte kaupluse taga teel sõitnud ning seejärel S-kujulise kurvi lõpus teelt põllule pööranud ja sealt otse üle (läbi) kuuseheki XXX talu hoovile sõitnud auto oli M. T.

nimele registreeritud Toyota Hilux (registreerimismärgiga XXX XXX). Maakohus luges tõendatuks, et sõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX XXX juhtis A.H ning süüdistatav oli auto juhtimise ajal alkoholijoobes.

2.2.Tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütluste ning videosalvestise (tl 26),

indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 30) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 31) on tõendatud, et esmaste väliste tunnuste (silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus,

segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, omamehelik käitumine) järgi oli politseinikele

selgelt äratuntav A.H joobeseisund, mistõttu kontrollis U. K. kella 16.43 ajal

indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist süüdistatava väljahingatavas õhus. Pärast

indikaatorvahendi kasutamisega saadud positiivset tulemust soovis A.H

alkoholisisalduse määramist vere kaudu ning ta toimetati vereproovi võtmiseks Põlva haiglasse. 2.3. Põlva haiglas 15.02.2014 Toksikoloogiaekspertiisiakt (tl-d 33, 34) kinnitab, et A.H-lt

kell 17.30 võetud verest leiti etanooli 2,40+/-0,07 mg/g.Kuna ekspertiisitulemuse saamine

olimaakohtule piisavalt jälgitav ning selle käigus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna toksikoloogia valdkonna ekspert kasutanud oma eriteadmisi toksikoloogia ja

gaasikromatograafilise meetodi rakendamise valdkonnas, siis leidis kohus, et antud ekspertiisiakt on lubatav ja usaldusväärne tõend.

3.Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta autos pärast talu hoovile sõitmist, kuid enne politseisõiduki vilkurite nägemist, pudelist Stroh ligi 200 ml ja seejärel veel õlut.

3 3.1.Tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütluste ning fotoga nr 1 (tl 22) on tõendatud, et A.H hoidis autos käes avatud õllepurki Saku ning ka auto salongis olid Saku Originaali

õllepurgid. Seega on võimalik, et A.H jõudis pärast auto peatamist ja enne politseiametnike auto juurde saabumist tarvitada vähesel määral õlut. 3.2.Süüdistatava ütlusi Strohi tarvitamise osas ei lugenud kohus usaldusväärseteks. Nähtuvalt

tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütlustest ja videosalvestisest (tl 26) ei väitnud

süüdistatav kohapeal politseinikele kordagi, et ta oleks pärast auto peatumist joonud veel

kanget alkoholi, sealhulgas rummi Stroh. Samas on süüdistatav videofaili 5.22 ja 9.49 sekundil selgelt väljendanud, et tarvitas vaid õlut. 3.3. Ka autos viibinud tunnistaja M. T. ei näinud süüdistatava poolt alkoholi tarvitamist, kuna tunnistaja väidetavalt magas kuni S. U. ta äratas. Asjaolu, et M. T. võis leida järgmisel päeval

Toyota esiistme (reisija koha) alt tühja rummipudeli ning jõi ka ise enne A.H poole sõitmist K. T Strohi ja jäi seejärel autos mingiks hetkeks magama, ei kinnita usaldusväärselt

süüdistatava poolt rummi tarvitamist enne politsei saabumist. On võimalik, et alkoholi eelneva tarvitamise tõttu ei olnud M. T. suuteline täpselt kõike mäletama.

3.4.Lisaks eelnevale saab videosalvestisest ning U.K. ja S.U. ütlustest usaldusväärselt

järeldada, et aeg Toyota peatumisest kuni U.K. jõudmiseni Toyota esiukse juurde oli

suhteliselt lühike, s.o umbes 27 sekundit (videofaili 39 sekundil), et jõuda tarvitada kahte erinevat alkohoolset jooki – rummi ja õlut. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et A.H

suutis vabastada auto piduripedaali 4 sekundit pärast politseisõiduki peatumist ja vaid

13 sekundit enne U.K. jõudmist Toyota juhiukse juurde. A.H märkas politseisõiduki lähenemist, kui viimasel lülitus tööle sinine-punane vilkur, s.o 6 sekundit enne politseisõiduki peatumist Toyota taga ja selleks hetkeks oli Toyota seisnud paigal vaid ligi 4 sekundit.

3.5. ütlused, et ta juhtis Toyotat kainena, on vastuolus teiste tõenditega ning A.H

mitteusaldusväärsed. Kuna kohtueelsel uurimisel on A.H märkinud tarvitatud õlle koguseks umbes 250 ml, siis tuginedes arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile (tl-d 24- 25) ja ekspert M. Tõnissoni kohtu antud ütlustele,luges kohus usaldusväärselt tuvastatuks, et

A.H veres oli etanooli sisaldus 15.02.2014 kella 16.40-16.43 paiku enne väidetava 250 ml koguse (4,6 % kangusega) õlle „Saku Originaal“ tarbimist 2,30-2,46 mg/g.

Esitatud apellatsioon ja prokuröri kirjalik seisukoht

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooniA.H kaitsja V. Olli, kes palub

tühistada 9.detsembri 2014 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista A.H KarS § 424 järgi õigeks. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist.

4.1. Esmalt juhitakse apellatsioonis tähelepanu, etkohtuotsuse resolutiivosa ei vasta KrMS § 313 nõuetele:kohtuotsuse resolutiivosas on kohus lugenud tuvastatuks süüdistust kinnitavad asjaolud ja alles seejärel järgneb kohtuotsuse sisuline resolutiivosa.

4.2.A.H ei peetud politsei poolt kinni liikluses, vaid oma kodu hoovis. Kaitsja hinnangul ei ole oma kodu hoovil autos juhi kohal istuv inimene juht LS § 2 p 19 mõttes,

kuna seaduses toodud juhi mõiste viitab selgelt tegevusele: juht on isik, kes juhib teel või maastikul liikuvat mootorsõidukit.

4.3. Maakohus tuvastas kohtus uuritud videofaililt, et ajavahemik, mille sees jõudis politseiametnikA.H koduhoovis peatunud maasturi juhiukse juurde,võis olla 27 sekundit.

Kaitsja hinnangul aga maakohtu istungil videofaili selliselt ei hinnatud ning kohus

tuginesseetõttu asjaoludele, mida ei käsitletud kohtuliku uurimise käigus ning läks vastuolluKrMS § 3051 lg-ga 2.

4 4.4. Otsusest tuleneb, et A.H poolt auto juhtimisest kuni joobeseisundi kontrollimisele

indikaatorvahendiga võis mööduda 3 minutit. Samas ei ole kohtuistungil küsitletud

tunnistajad suutnud määratleda ligilähedaseltki ajavahemikku, mis jäi A.H juhitud sõiduki hoovile sõitmise ja politseiauto saabumise vahele. Kaitsja leiab, et selliseks alkoholi

tarvitamiseks, nagu on kirjeldanud A.H, kulub väga vähe aega. Süüdistatava ütluste kohaselt ulatas K. T. pärast peatumist talle pudeli Strohiga ja ta jõudis veel ka õlut peale juua.

Tegemist on kahtlusega, mis on kõrvaldamata ja vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks. 4.5. Alkoholijoobe tuvastamisel on tegemist mõõtmisega mõõteseaduse tähenduses ja nii kehtiva korrakaitseseaduse kui ka varasemalt kehtinud politsei ja piirivalveseaduse kohaselt

on alkoholijoobe tuvastamine võimalik lubatud tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. Alkoholijoobe tuvastamist toksikoloogiekspertiisi teel seadused ette ei näe. Samuti jääb kaitsjale selgusetuks, kuidas tuvastas kohus A.H joobeks vähemalt 2,30 mg/g kohta, kui süüdistuse kohaselt oli A.H veres alkoholi 2,33 mg/g kohta. 4.6. Apellatsioonis kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kõrvale M. T ütlused. Tunnistaja on kinnitanud, et tema võttis Strohi pudeli autosse ja avastas järgmisel hommikul kõrvalistuja istme alt praktiliselt tühja 60% kangusega Strohi pudeli. Toksikoloogia ekspertiisi järeldused on kooskõlas tunnistaja M. T. ja A.H ütlustega, et autos oli pudel kanget alkoholi Stroh. Ka lükkab videosalvestis ümber politseiametnike ütlused, et nad vaatasid maasturi põhjalikult

üle, kuna salvestuselt on näha, et tunnistajad avasid ainult juhipoolse ukse ja muus osas piirdus läbivaatus pilguheitmisega läbi akna.

Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et kohtueelses menetluses ja kohtus ei ole tuvastatud, milline võis olla A.H joove enne oma elukoha hoovis peatumist.

5. Kaitsja apellatsiooni peale esitas kirjaliku seisukoha ringkonnaprokurör Ü. Hõrak, kes leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 5.1. Prokurör juhib tähelepanu, et süüdistus seisneb selles, et sõidukit juhtinud A.H oli

joobes juba enne sõiduki seisma jäämist ehk siis hoovi sõites. Eelneva tõttu ei saa lugeda asjakohaseks kaitsja viiteid LS § 2 p-le 19. 5.2.Väär on apellatsioonis toodud väide, et tunnistajad ei suutnud määratleda ajavahemikku, mis jäi A.H juhitud auto hoovile sõitmise ja politseinike saabumise vahele. Kohtuotsuse punktis 3.2.3.2. on märgitud, et videosalvestisest ning tunnistajate U.K. ja S.U. ütlustest saab usaldusväärselt järeldada, et aeg Toyota peatumisest kuni U.K. jõudmiseni Toyota esiukse

juurde oli suhteliselt lühike, s.o umbes 27 sekundit. Seega on ajavahemik fikseeritud

tunnistajate ütluste ja videosalvestisega. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaitsja oleks soovinud esitada antud videosalvestise kohta vastuväiteid. 5.3.Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et süüdistatava veres oli

alkoholi vähemalt 2,30 m/g kohta. Prokurör toob aga välja, et ekspertiisiakti kohaselt

olialkoholi kontsentratsioon A.H veres vahemikus 2,30-2,46 mg/g ning kohus märkis kohtuotsusesse miinimumi ehk siis 2.30 mg/g. 5.5.Prokurör ei nõustu apellandi väitega, et tõendina ei saaks arvestada toksikoloogia eksperdi

arvamust. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on tõendiks ekspertiisiakt ja eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6.Ringkonnakohus vaatas antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.

5

Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, menetlusosaliste kirjalike seisukohtadeja

kohtutoimiku materjalidega, sh uurinud kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.

7.Kohtukolleegiumi hinnangul on A.H süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises täielikult tõendatud. Kuna maakohtu otsus on põhjalik ja ringkonnakohus nõustub kõigi esimese astme kogu põhistustega, märgib apellatsioonikohus vastuseks kaitsja kaebusele vaid järgmist.

7.1.Ringkonnakohtu hinnangul vastab Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuse resolutsioonseadusest tulenevatele nõuetele, kunaresolutiivosas on toodud välja kõik KrMS §- s 313 nimetatud andmed. Kuigi nimetatud paragrahv ei näe ette süüteo kirjelduse kajastamist resolutsioonis, ei too selle esitamine siiski kaasa resolutiivosa seadusele mittevastavust. 7.2.Apellatsioonikohus nõustub prokuröriga, et praegusel juhul ei ole põhjust rääkida sellest, kas A.H saab käsitleda juhina LS § 2 p 19 mõttes, kui ta istub seisva auto juhiistmel. A.H süüdistatakse mootorsõiduki joobes juhtimises, mitte pelgalt juhiistmel istumises. Maakohus on olemasolevate tõendite pinnalt tuvastanud, et A.H juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning esimese astme kohtu siseveendumuse kujunemine on selgesti jälgitav. Nii politseiametnike U.K. ja S.U. kui videosalvestisega on tõendatud, et mootorsõiduk Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX XXX liikus 15.02.2014 kella 16.40 paiku Linte kaupluse taga teelt XXX talu hoovi ning sõidukit juhtis A.H.

7.3.U.K. ja S.U. ütlustega ning videosalvestisega on tõendatud ka see, et pärast Toyota

peatumist XXX talu hoovis möödus ca 27 sekundit, kuni U. K. jõudis süüdistatava poolt juhitud sõiduki esiukse juurde. Tunnistajad on kirjeldanud, et patrullauto vahemaa A.H

juhitud mootorsõidukiga oli umbes 100 meetrit (protokoll lk-d 8, 9) ning sõidukid jõudsid

taluhoovi sisuliselt üheaegselt (istungiprotokoll lk-d 7, 9). Tunnistajad kinnitavad ka, et

patrullauto peatumise järel läks U. K koheselt Toyota juhiistme juurde ning nägi istmel süüdistatavat. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka videosalvestis, millelt on näha, et U. K jõudis süüdistatava juurde videofaili 39. sekundil, s.o ca 27 sekundi pärast Toyota peatumist. Seega

on alusetu kaitsja etteheide, et tuvastatud ei ole ajavahemikku, mis jäi süüdistatava poolt juhitud sõiduki hoovile sõitmise ja politseiauto saabumise vahele.

7.4. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et videosalvestiselt nähtuvale teabele ei saa

tugineda. Maakohtu istungil on videofaili uuritud (istungiprotokoll lk 23), sealjuures juhtis

prokurör oma avakõnes tähelepanu, et salvestiselt saab hinnata mh sündmuste ajalist

toimumist (protokoll lk 2). Seega oli A.H ja tema kaitsjal võimalik tõendit kohtus

uurida ning selle kohta arvamust avaldada. Eelnevast tulenevalt ei ole videosalvestisele tuginemine vastuolus KrMS § 3051lg-ga 2.

7.5.A.H joobe määra tuvastamisel lähtus maakohus eelkõige ekspert M. Tõnissoni

ütlustest ning ekspertiisiaktidest, millest järeldas, et alkoholisisaldus süüdistatava veres oli

vähemalt 2,30 mg/g. Kuigi süüdistuses on viidatud joobele 2,33 mg/g, ei ole maakohus

väiksema joobe tuvastamisel läinud vastuollu kriminaalmenetluse sätetega. Kohus tuvastas koosseisulised asjaolud, kuid pidas vajalikuks korrigeerida süüdistuses toodud joobe määra, kuna tõendamist leidis väiksem joove. Kuna süüdistatava olukorda ei ole sellega raskendatud

ning ka esimese astme kohtu poolt tuvastatud joove täidab KarS § 424 koosseisu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas maakohtule midagi ette heita.

Nõustuda ei saa kaitsjaga, et joobe määra tuvastamisel tugines esimese astme kohus lubamatutele tõenditele. KorS § 40 näeb ette joobe tuvastamise vereproovi uuringuga.KorS

§ 40 lg 7 kohaselt vormistatakse vereproovi uuringu tulemuste kohta ekspertiisiakt. Käesolevas kriminaalasjas on toimitud vastavalt seadusele ning ekspertiisiaktist (tl-d 33-34)

6 nähtub, et A.H verest leiti etanooli 2,40±0,07 mg/g. Kuna A.H väitis, et tarvitas

koheselt pärast mootorsõiduki peatamist alkoholi, korraldati täiendav ekspertiis. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi (tl-d 24-25) tulemused näitasid, et isegi kui süüdistatav tarvitas pärast mootorsõiduki peatumist õlut, oli tema joove kella 16.40-16.43 ajal vahemikus 2,30-

2,46 mg/g. Seega tuvastati A.H joove vereproovi uuringuga ning seda tulemust

korrigeeriti vastavalt uurimise tulemustele uue ekspertiisiga. Ka KrMS § 63 lg 1 näeb kriminaalmenetluses tõendina ette nii ekspertiisiakti kui eksperdi antud ütlusi ekspertiisiakti selgitamisel.

7.6.Maakohtus ei leidnud tõendamist kaitseväide, et A.H jõi pärast sõiduki peatamist kanget alkoholi Stroh (vt otsuse p 3.2.) ning ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme

kohtu järeldusega. Videosalvestiselt ning politseiametnike ütlustest tuleneb, et A.H ei maininud vahetult pärast kuriteo toimepanemist kordagi, et ta oleks lisaks õllele joonud muud alkoholi. Selle väite esitas A.H alles hiljem. Lisaks ei näinud U. K ja S. U. sõiduautos

Toyota muid alkoholipudeleid peale õllepurkide (protokoll, lk-d 4, 10). Kuigi politseiametnikud ei korraldanud sõidukis põhjalikku läbiotsimist, kirjeldas S. U., et ta nägi

avatud juhipoolsest uksest ja läbi akende kõiki nähtavaid kohti sõiduautos ning seal peale õllepudelite rohkem alkoholipudeleid ei olnud (protokoll, lk 5). Arvestades, kui vähe aega oli A.H pärast sõiduki peatamist, ei ole usutav, et ta jõudis enne õllepurgi kätte võtmist juua veel Strohi ja pärast joomist pudeli ära panna. Ka tunnistaja M. T ei kinnita A.H versiooni selle kohta, et ta jõi pärast sõiduauto peatamist kanget alkoholi.

Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et A.H süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud.

8.Kaitsja edastas ringkonnakohtule A.H-le koostatud arve, mille alusel on süüdistatav

tasunud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest kokku 100 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui

tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend. Kui

apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eelnevast jäävad A.H tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.

9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus