3-14-50776/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

Kadri Palm

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2015, Jõhvi

Haldusasja number

3-14-50776

Haldusasi

A.T. kaebus Viru Vangla 12. veebruari 2014. a käskkirja

nr 6-1/222-KP „Kinnipeetav A.T. suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamise

pikendamine“

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja A.T.

Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta A.T. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

26. veebruaril 2015 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks

tuleb

apellatsioonkaebus

esitada

ka

juhul,

kui

selle

koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 13. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/93-KP kohaldati tagasiulatuvalt alates

11. veebruarist 2012 kinnipeetav A.T.suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamine; 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) käeraudade kasutamine väljaspool

kinnipeetava elukambrit (tl-d 20-22). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et

11. veebruaril 2012 ründas A.T.kaaskinnipeetavat kääridega. A.T.on ohtlik teistele isikutele ja vangla

julgeolekule.

2. Viru Vangla 10. augusti 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/565-KP pikendati kinnipeetav A.T.suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (tl-d 23-26). 10. augusti 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/567-

KP kohaldati kinnipeetava suhtes veel ka ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist (tl-d 27-28).

3. Viru Vangla 15. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 6.-1/211-KP pikendati A.T.suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist (tl-d 30-34).

4. Viru Vangla 9. augusti 2013. a käskkirjaga nr 6.-1/1100-KP lõpetati kinnipeetav A.T.suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses asjaolude äralangemisega (tl 36). Viru Vangla

13. augusti 2013. a käskkirjaga nr 6.-1/1116-KP tunnistati tagasiulatuvalt alates 9. augustist 2013

kehtetuks Viru Vangla 9. augusti 2013. a käskkiri nr 6.-1/1100-KP, kuna haldusorgan on teinud

kaalutlusvea (tl 38). Viru Vangla 13. augusti 2013. a käskkirjaga nr 6-1/1117-KP pikendati

kinnipeetav A.T.suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (tl-d 39-41).

5. Viru Vangla 12. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 6-1/222-KP pikendati kinnipeetav A.T.suhtes

järgmisi täiendavaid

julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine;

2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 3) kehakultuuriga tegelemise

keelamine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises; 4) igal

vanglasisesel saatmisel käeraudade kasutamine (tl-d 42-44 pöördel).

6. A.T.esitas Viru Vanglale vaide 12. veebruari 2014. a käskkirja nr 6-1/222-KP tühistamiseks (tl

45).

7. Viru Vangla jättis 11. aprilli 2014. a vaideotsusega nr 6.-12/59-2 A.T.vaide rahuldamata (tl-d 46-

47).

Kaebuse põhjendused ja taotlus

8. 12. mail 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A.T.kaebus, milles ta palub tühistada Viru Vangla 12.

veebruari 2014. a käskkiri nr 6-1/222-KP (tl-d 3-12).

8.1. Vaidlusalune käskkiri on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane, ebaproportsionaalne ja

kaalutlusvigadega, mh vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 18 ja inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 3 sätestatud nõuetega.

8.2. Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid samadel alustel kohaldatud juba 2 aasta

jooksul. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaline kestvus peab olema põhjendatud ja

mõistlik. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole ühtegi asjaolu, mis annaks põhjuse täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamiseks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjendati

jätkuvalt kaebaja karistatavusega kriminaalkorras, vanade kustunud aastatetaguste distsiplinaar-

karistustega. Nende alusel vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 täiendavate julgeolekuabinõude ja

ohjeldusmeetmete kohaldamist ette ei näe.

8.3. Käskkirjas toodud väide kaebaja ohtlikkuse kohta on vastuoluline ja paljasõnaline. Kaebaja on

üle 2 aasta käitunud laitmatult õiguskuulekalt ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Täiendavate

julgeolekuabinõude jätkuv kohaldamine peab olema reaktsioon kaebaja mingile konkreetsele

tegevusele juba täiendavate julgeolekuabinõude eelnevate kohaldamiste ajal.

Vastustaja seisukohad

9. Viru Vangla ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata (tl-d 88-

89).

9.1. VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole kinnipeetava karistamine

toimepandud rikkumise eest. Tegemist on tulevikus toimuda võiva rikkumise ennetamise ja

ärahoidmise meetmega. Sellise otsustuse tegemisel on põhjendatud hinnata kinnipeetavaga

seonduvaid riske, samuti tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, aga ka karistuse kandmise ajal

toime pandud rikkumisi, hoolimata nende osas kohaldatud karistuste kustumisandmetest. Seega on

ekslik kaebaja väide nagu oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks vanad kustunud

distsiplinaarkaristused.

9.2. Käskkirjas nr 6-1/222-KP on välja toodud ning analüüsitud kaebaja kuritegude iseloomu. Sellest

nähtub, et kaebaja kuritegude dünaamika on järjepidevalt liikunud kuritegude järjest suurema

jõhkruse suunas, samuti on kaebaja kuritegusid toime pannud vangistuses viibides. Siinkohal tasub

välja tuua, et kaebajat on muuhulgas karistatud ka kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimise

eest, aga ka vanglateenistuse ametniku ründamise eest. Samuti ründas kaebaja kääridega

11. veebruaril 2012 kaaskinnipeetavat, tekitades talle vigastusi. Samuti on kaebaja ähvardanud

vanglateenistuse ametnikke. Kõiki neid asjaolusid kaaludes on vanglateenistus jõudnud järeldusele,

et kaebaja osas täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmine võib ohustada nii

vanglateenistuse ametnikke, kaaskinnipeetavaid, aga ka vangla julgeolekut tervikuna. Kaebaja

tegevusest ja käitumisest lähtuvast ohuprognoosist saab ühemõtteliselt välja lugeda, et kaebaja võib

VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamata jätmisel suure tõenäosusega

järjekordselt rünnata kas ametnikku, kaaskinnipeetavat, või panna vangla julgeoleku ohtu muude

vahenditega.

9.3. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on edasiste rikkumiste ärahoidmine.

Kuigi kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud alates 13. veebruarist 2012, on

kaebajat 2014. aastal distsiplinaarkorras karistatud viiel korral – neist neljal korral vanglas keelatud

esemete, sh mobiiltelefoni omamise eest, ühel korral ametniku korraldusele mitteallumise eest (tl-d

90-94). Seega on kaebaja vastupidiselt kaebuses väidetule ka jätkuvalt distsipliinirikkumisi toime

pannud. Lisaks on kaebaja end 2014. aastal korduvalt vigastanud tasemel, mis on tinginud tema ravi

vajaduse väljaspool vanglat, sh intensiivravi.

9.4. Asjaolu, mille kohaselt kaebaja suhtes 9. augustist kuni 12. augustini 2013 käskkirja nr 6-1/1100-

KP alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud, ei mõjuta kaevatava käskkirja järeldusi.

Osa

sellest

ajast

veetis

kaebaja

pikaajalisel

kokkusaamisel,

kus

tema

kokkupuude

kaaskinnipeetavatega puudus, samuti oli piiratud kokkupuude vanglateenistuse ametnikega. Tegemist

oli sedavõrd lühikese perioodiga, mille kohta ei saa teha üheseid ning kaebaja jaoks positiivseid

järeldusi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tulevikku suunatud prognoos, mis peab

võtma arvesse paljusid erineva kaaluga asjaolusid.

10. 27. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A.T.taotlus kaebuse muutmiseks. A.T.selgitas,

et taotleb käskkirja tühistamise asemel käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ning tema põhjendatud

huvi on preventiivne ja kahju hüvitamise nõude esitamine Viru Vangla vastu (tl 113). Tartu

Halduskohus rahuldas 5. septembril 2014 A.T.taotluse kaebuse muutmiseks (tl 115).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Käesolevas asjas on A.T.esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 12. veebruari

2014. a käskkirja 6-1/222-KP „Kinnipeetav A.T.suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

pikendamine“ õigusvastasuse tuvastamist.

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Viru Vangla 12. veebruari 2014. a käskkirjaga nr 6-1/222-KP pikendati kinnipeetav A.T.suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (VangS § 69 lg 2 p 4);

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lg 2 p 1);

kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute

kasutamise keelamises (VangS § 69 lg 2 p 3) ja igal vanglasisesel saatmisel käeraudade kasutamist

(VangS § 69 lg 2 p 5).

14. VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks

julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis

tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS

§ 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vangla-

teenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh

kinnipeetavate julgeolekut.

15. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist

või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele

või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise

ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena

lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga

tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine.

VangS § 701 lg 1 p 1 sätestab, et vangla erivahendiks on ohjeldusmeetmena kasutatavad käerauad,

mille kasutamine ei tohi VangS § 70 lg 2 kohaselt kesta üle 12 tunni.

16. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik

julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud

täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse

meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69. Ohjeldusmeetme

kohaldamiseks tuleb tuvastada ka kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 14. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-80-11, p 16).

17. VangS § 11 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse

piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi

kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.

18. Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist A.T.suhtes kolmel alusel: 1)

raske õigusrikkumise ärahoidmine, 2) kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmine, 3) vangla julgeoleku

tagamine. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS

§ 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine

toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt

hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole

oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on

tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante

vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme

rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme)

õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis

ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus

kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas

nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12).

19.1. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate

õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on

hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede

kahjustamises. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate

julgeolekuabinõude jätkuvaks kohaldamiseks. Käskkirjast nähtub nii ohuhinnang kui ka asjaolud,

mis on muutnud võrreldes varasemate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning miks

tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest

asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.

19.2. Vaidlustatud käskkirja kohaselt tõendab kinnipeetav A.T.käitumine enne vangistust ja

vangistuse jooksul seda, et tegu on äärmiselt ettearvamatu, agressiivse ja vägivaldse kinnipeetavaga,

kes on ohtlik nii vanglaametnikele kui ka kaaskinnipeetavatele. Kinnipeetav A.T.puhul on tegemist

kindla käitumismustriga kinnipeetavaga, kelle vangistuses viibitud aega iseloomustavad järjepidevad

ähvardamised ja vägivallateod. Selline kinnipeetava käitumine on olnud korduv aastast aastasse ning

teod on toime pandud väikeste vahedega. Kinnipeetav A.T.puhul on küll olnud perioode, mil ta ei ole

eeltoodud rikkumisi toime pannud, kuid sellele on järgnenud vägivaldsed intsidendid

kaaskinnipeetavate või vanglaametnike vastu. Nii näiteks ei olnud vahetult enne 2012. a intsidenti,

mil A.T.ründas kääridega kaaskinnipeetavat, kinnipeetava käitumises rikkumisi, mis oleksid olnud

seotud ähvardamise ja/või vägivalla kasutamisega.

19.3. Vangla peab välistama ohu kinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja tervisele. Vanglal ei ole

veendumust, et kinnipeetav A.T.käitumine ei kujuta enam ohtu kaaskinnipeetavatele ja

vanglaametnikele. Proportsionaalsem on julgeoleku tagamiseks eraldada teistest kinnipeetavatest

isik, kes võib kasutada teiste kinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda, kui et lukustada kõik avatud

osakonna kinnipeetavad. Teiste isikute julgeolek kaalub üles ühe isiku liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramise. Tuginedes sellele, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei

ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid tegemist on ennetavate meetmetega, on käesoleval

juhul vanglas viibivate isikute elu ja tervise huvides põhjendatud kinnipeetav A.T.suhtes kohaldada

ka edaspidi täiendavaid julgeolekuabinõusid.

19.4. Vaidlusaluse käskkirja koostamise hetkel ei ole A. T. kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid see

iseenesest ei näita, et kinnipeetav on asunud õiguskuulekale teele ja oht isikutele ning vangla üldisele

julgeolekule puudub. 28. jaanuaril 2014 võeti A.T.kambri trellukse seest ära karp, milles oli

mikroskeem ja juhtmed. 29. jaanuaril 2014 võeti A.T.kambrist ära mobiiltelefon koos kõnekaardi ja

laadija otsikuga. Mõlema intsidendi suhtes algatati distsiplinaarmenetlus.

19.5. 20. augustil 2013 leiti A.T.kambrist verine žilett. Selle intsidendi kohta koostati ettekanne. 23.

augustil 2013 vestles A.T. spetsialist-kliiniline psühholoog M. Käärst, kes kirjeldas kinnipeetavat kui

manipulatiivset, omakasupüüdlikku isikut, kes võib olla agressiivne nii teiste kui ka enda suhtes. Tal

on kalduvus hüsteerilistele reaktsioonidele ja ta on suitsiidiohtlik.

19.6. Kinnipeetava üle tuleb jätkuvalt kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et

teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ning vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega,

kelle suhtes ta võib kasutada füüsilist vägivalda. Vangla ei pea eesmärgipäraseks isiku suhtes eraldi

päevakava koostamist või liikumisvabaduse osalist piiramist, et minimaliseerida keelatud esemete

hankimise võimalust. Kui A.T.võimaldada osakonnas liikuda ajal, mil kaaskinnipeetavad on

kambritesse lukustatud, ei saa siiski välistada võimalust, et kinnipeetavad läbi kambri uste suhtlevad

ja teevad kokkuleppeid keelatud esemete peitmiseks. A.T.suhtes tuleb ohjeldusmeetmetena jätkuvalt

kasutada VangS §-st 70 tulenevat õigust käeraudade kasutamiseks, et vältida saatmisel võimalikke

ründeid. Kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist tuleb jätkata selleks, et

välistada kokkupuuteid teiste isikutega. Kinnipeetavale tuleb jätkuvalt keelata spordivahendite ning

spordisaali ja spordiväljakute kasutamine, kuna ei ole võimalik vältida kokkupuudet

kaaskinnipeetavatega.

19.7. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Viru Vangla

12. veebruari 2014. a käskkiri nr 6-1/222-KP on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi

põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine

oli õigusvastane. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune käskkiri rikub kaebaja õigust mitte olla

piinatud, ebainimlikult ja alandavalt koheldud ja karistatud (need õigused tulenevad PS §-st 18 ja

EIÕK art-st 3).

20. 27. novembri 2012. a otsuse nr 29474/09 Tautkus vs. Leedu p-des 52–53 on Euroopa Inimõiguste

Kohus öelnud, et EIÕK art-st 3 tuleneb lepinguosalisele riigile kohustus kaitsta tema jurisdiktsiooni

all olevaid isikuid mitte ainult riigivõimu esindajate, vaid ka eraisikute rünnakute vastu. See kohustus

sisaldab ka ülesannet kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist – tingimusel, et sellise ülesande täitmine ei

ole ametivõimudele ebamõistlikult koormav.

21. Samuti ei saa kohus nõustuda kaebajaga selles, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

ajaline kestvus ei olnud põhjendatud. VangS §-s 69 ega ka mistahes muus õigusaktis ei sisaldu

tähtaegu selleks, kui kaua võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. VangS § 69 lg 3 näeb

üksnes ette, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse neid põhjustanud asjaolude

äralangemisel. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebaja on teisi kinnipeetavaid ja

vanglateenistuse ametnikke varasemalt korduvalt rünnanud ning miski ei tõenda, et vaatamata juba

pikka aega kestnud piirangutele oli temast tulenev oht Viru Vanglas viibivate kinnipeetavate ja

vanglaametnike elule ja tervisele käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral

vähenenud.

Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes

vastavate

vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja ise pole pädev oma käitumist hindama ja tema väited

uute rikkumiste puudumisest ei kinnita seega, et vanglaametnike poolt tema kohta antud hinnang

polnud õige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete jätkuvaks kohaldamiseks puudusid.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormi- ja

sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle õigusvastasuse

tuvastamiseks.

23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati

kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 29. mai 2014. a määrusega. HKMS

§ 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt

neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb

riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik