3-14-52607/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.01.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52607

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus Jõgeva Maavalitsuse

riigihanke „Avalik bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“

(viitenumber 153508) hankedokumentide p 10.2 ning

hankedokumentide lisa 2 p-de 4.4 ja 11.4

tühistamiseks, Jõgeva Maavalitsuse kohustamiseks viia

hankedokumendid vastavusse õigusaktides ettenähtud

nõuetega ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni

17.10.2014. a otsuse nr 253-1/153508 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.12.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) OÜ ATKO Liinid

Esindaja v.adv. Toomas Pikamäe

Vastustaja (hankija) Jõgeva Maavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.12.2014. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2015 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Maavalitsus avaldas 07.08.2014 hanketeate (tl 7-9p) riigihanke „Avalik

bussiliinivedu Jõgeva maakonnas“ (viitenumber 135508) läbiviimiseks.

2. OÜ ATKO Liinid esitas 24.09.2014 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse (tl 25-30), milles ta palus kohustada hankijat viima hanketeade ja

hankedokumendid (HD), sealhulgas HD p 10.2 ning HD lisa 2 „Jõgeva maakonna I

või II liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu projekti“ p-d 4.4 ja 11.4

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

3. VAKO lõpetas 17.10.2014. a otsusega nr 253-1/153508 (tl 32-37) osaliselt menetluse

seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt ja jättis vaidlustuse osaliselt

rahuldamata, sealhulgas HD p 10.2 ning HD lisa 2 p-de 4.4 ja 11.4 osas.

4. OÜ ATKO Liinid esitas 27.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles ta palus

tühistada Jõgeva Maavalitsuse riigihanke (viitenumber 153508) HD p 10.2 ning HD lisa 2

pd 4.4 ja 11.4, kohustada Jõgeva Maavalitsust viima HD p 10.2 ning HD lisa 2 p-d 4.4 ja 11.4

vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega ning tühistada VAKO 17.10.2014. a otsuse

nr 2531/153508 põhjendava osa p-d 9, 10 ja 12 ning otsuse resolutsioon vastavas osas.

Kaebuse põhjendused:

1) HD p-s 10.2 näidatud liinikilomeetri eeldatava maksumuse suurus 1,166 eurot

põhjendamatult kõrge. Hankija peab HD-s selgelt määratlema, kas pakkujad võivad esitada

pakkumusi, milles näidatud liinikilomeetri eeldatav maksumus on väiksem kui hankija poolt

kehtestatud hankelepingu eeldatav maksumus.

2) RHS § 3 p-ga 3 vastuolus on asjaolu, et lepingu p 3.1 ei arvesta toetuse maksmisel nn

tellimusvedusid, kuigi lepingu p-st 4.4. tuleneb vedaja kohustus neid teostada.

3) Lepingu p 11.4 on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3. Lepingu p-st 11.4 ei selgu tähtaeg,

mille jooksul peab hankija uue riigihanke läbi viima, kui lepingu kehtivusaja jooksul

bussiliiniveo aluseks olevad tingimused oluliselt muutuvad.

5. Jõgeva Maavalitsus esitas 30.10.2014 vastuse kaebusele (tl 100-101p), milles ta

palus jätta OÜ ATKO Liinid kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Asjaolu, kas esitatud pakkumus on üle või alla hankija poolt määratletud eeldatava

maksumuse, ei oma iseseisvalt mingit tähtsust. Tähtsust omavad hilisema võimaliku

kaalutlusotsuse tegemisel pakkujalt küsitud selgitused ja hankija kaalutlusõiguse teostamine,

mille käigus hankija hindab, kas tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega või mitte.

2) Lepingu p 4.4 sätestab üheselt, et tärniga märgitud peatusi peab läbima üksnes juhul, kui

sõitja on sellest vedajat 48 tundi enne informeerinud. Mahud, mille ulatuses võib liinide

kilometraaž aastas tärniga märgitud peatuste läbimise või mitteläbimise tõttu muutuda, on

marginaalsed. Juhul kui peatuste läbimine sõitjate poolt tellitakse, tasutakse vedajale ka selle

eest läbitud kilomeetrite eest.

3) Võimaliku uue riigihanke läbiviimise tähtaega ei ole võimalik konkreetselt määratleda,

kuna ei ole võimalik täpselt määratleda ajavahemikku, mis kuluks kokkuleppe sõlmimisest

lepingu lõpetamiseks kuni uue riigihanke korraldamise ettevalmistamiseni. Kui vedaja

majanduslik olukord on objektiivsete asjaolude tõttu nii kriitiline, et ei ole enam võimalik

veoteenust osutada ja on oht, et veoteenus katkeb, on hankijal võimalik rakendada EÜ

määruse 1370/2007 art 5 lgst 5 tulenevaid erakorralisi meetmeid. Realistlik aeg uue riigihanke

läbiviimiseks võiks olla 1 aasta ja 3 kuud, millele lisandub hanke ettevalmistamiseks (hanke

eseme kirjeldamiseks) kuluv aeg.

6. Tartu Halduskohus jättis 09.12.2014. a otsusega (tl 125-128) OÜ ATKO Liinid

kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) Vastustaja on VAKO-le esitanud liinikilomeetri eeldatava maksumuse arvutamise käigu,

mille kohaselt 2014. a liinikilomeetri keskmise hinna indekseerimisel 2015. a liinikilomeetri

eeldatava muutumise indeksiga on liinikilomeetri eeldatavaks maksumuseks 1,166 eurot.

Kaebaja ei ole vastu vaielnud hankija arvutuse õigsusele ega sellele, et arvutus on tehtud

vastavalt RHS-is sätestatud regulatsioonile. Kaebaja ei ole välja toonud, millised arvutuse

aluseks võetud andmed ja nende alusel tehtud arvutus oli ebaõige või millises suuruses

liinikilomeetri maksumust ei saa käesoleva hanke puhul pidada põhjendamatult kõrgeks.

Eeldatava maksumuse esitamine ei tähenda seda, et pakkumine peab olema võrdne eeldatava

maksumusega või sellest suurem. RHS § 48 alusel ei ole hankijal õigust tagasi lükata ühtki

pakkumust seonduvalt madala maksumusega ilma põhjendusi välja toomata.

2) Pakkujatel on võimalik sõiduplaanide alusel välja arvutada tärniga märgitud peatuste

läbimisega seotud võimalik lisakilometraaž ja ka ajakulu ning selle alusel oma kulusid

planeerida. Seega on pakkujatel pakkumuse tegemisel võimalik arvestada võimalike nn

tellimusvedudega seotud kulutuste suurenemise või vähenemisega. Käesoleval hetkel toimib

samasugune etteteatamisega määratud peatuste läbimise süsteem Põlva maakonnas, kus

avalikku liinivedu teostab kaebaja. Kaebuses ega hilisemates põhjendustes ei ole kaebaja

osundanud, et nimetatud liiniveol oleks nn tellimusvedudest lisandunud kulutusi, mis tellija

poolt ei ole kaetud.

3) Kaebaja ei vaidlusta lepingu p 11.4 regulatsiooni, vaid soovib lepingu punkti täiendamist

uue hanke läbiviimise aja määramisega. Uue hanke läbiviimise aega ei ole lepingu sõlmimisel

võimalik ette näha ega täpselt määrata. Uue riigihanke läbiviimise aeg ei sõltu ainult hankija

tegevusest. Kuna lepingu lõpetamine toimub selle punkti järgi poolte kokkuleppel, siis on

võimalik pooltel kokkuleppe sõlmimisel leppida kokku ka uue hanke alustamise ajas või

võimaluse korral ka kogu hanke läbiviimise ajas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ ATKO Liinid esitas 19.12.2014 apellatsioonkaebuse (tl 135-139p), milles ta palub

tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.2014. a otsus ning rahuldada OÜ ATKO Liinid kaebus.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Hankija ei ole põhjendanud hankelepingu eeldatavat maksumust ning kohtu vastupidine

väide ei vasta tõele. Hankelepingu eeldatavat maksumust ei saa määratleda kõikide avaliku

teenindamise lepingute keskmise maksumuse pinnal, vaid eristada oleks tulnud

maakonnaliinide avaliku teenindamise lepinguid ja linna või linnalähiliini lepinguid. Hankija

ei ole maksumuse määratlemisel arvestanud muutunud majandusliku ja turuolukorraga.

Lähtumine 2015. a liinikilomeetri eeldatava muutumise indeksist 4,24% (1,0424) ei ole

põhjendatud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta VAKO 23.07.2014. a otsuses märgitu, et

seoses sõlmitava avaliku teenindamise lepingu eeldatava maksumusega nõustub VAKO

kolmanda isiku seisukohaga, et oluline pole see, millisel määral oli vaidlustaja pakkumus

allapoole hankija poolt määratud eeldatavat maksumust, vaid vaidlustaja oli kohustatud

hankijale omapoolsed selgitused edastama ja hankija pidi selgitustest tulenevalt vaidlustaja

pakkumuse maksumuse põhjendatust hindama.

2) Pakkujad arvestavad pakkumust tehes nn tellimusvedude teostamise kuluga, kuid võimalik

tulu võib jääda tulemata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hanke raames sõlmitava lepingu

tähtaeg on 8 aastat. Seega asjaolu, et praegu on võimalik arvutada välja nn tellimusvedudega

seonduvad täiendavad kulud, ei tähenda, et tärniga märgistatud vedude arv ei muutu, mistõttu

suurenevad ka vedaja kulud. Põlva maakonnas toimuv avalik bussiliinivedu ei ole käesoleva

vaidluse objektiks, mistõttu selle liiniveo tingimustega ei saa õigustada lepingu p 4.4 ja HD

sisu. Halduskohus on jätnud õigusvastaselt hindamata selle, et HD ei sisalda nn

tellimusvedude teostamisega vedajale tekkivate kulude katmise regulatsiooni.

3) Vaidlustusmenetluses nõustus hankija muutma lepingu p-i 11.4, kuid sellele vaatamata ei

selgu p-st 11.4 tähtaeg, mille jooksul peab hankija uue riigihanke läbi viima. Tuleb arvestada,

et vedaja kohustuseks on veo teostamine ja hankija kohustuseks on peamiselt toetuse

maksmine (lepingu p-d 3 ja 6.2). Kui muutuvad oluliselt bussiliiniveo korraldamise aluseks

olevad tingimused (sõitjate sõiduvajadus, liinivõrk, sõitjatekäive, piletitulu), mille tõttu ei ole

lepingu täitmine samadel tingimustel enam võimalik, siis kannatab eeskätt vedaja.

8. Jõgeva Maavalitsus esitas 31.12.2014 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Riigihankes on võimalik esitada maksumusest suuremat, võrdset või madalama maksumusega

pakkumust. Eeldatavast maksumusest madalama maksumusega pakkumuse saab tagasi lükata,

kui hankija on tuvastanud, et esitatud on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.

HD regulatsioon eeldatava liinikilomeetri hinna osas on olnud aluseks kõikidele hankes

osaleda soovijatele, kõiki koheldakse võrdselt ja kellelegi ei ole eelist antud. Lepingu p-s 4.4

reguleeritud tellimuspeatuste läbimisega seotud võimalikku lisakilometraaži ning ajakulu ja

kulusid on võimalik planeerida. Vajalikud materjalid on hankija koostanud ja kättesaadavaks

teinud. Kohus on ka õigesti leidnud, et tärniga peatuste ehk tellimuspeatuste läbimisest

tulenev lisakilomeetrite maht on marginaalne. Lepingu p 11.4 osas on hankija endiselt

seisukohal, et uue hanke läbiviimise aega ei ole lepingu sõlmimisel võimalik ette näha ega

täpselt määrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus ei

ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega oluliselt

rikkunud kohtumenetluse normi. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

10. RHS § 20 lg 1 p 1 kohaselt on riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta

arvestatud hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades

muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu

uuendamist. RHS § 20 lg 2 järgi peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma

hankemenetluse teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast

hinnatasemest ning sellest on vastustaja enda väitel ka lähtunud. Õige ei ole kaebaja väide, et

hankelepingu maksumuse arvestamisele on kaasatud nii linnaliini kui ka maakonnaliini

iseloomuga veohinnad. Kaebaja viidatud 19.11.2014. a istungil selgitas vastustaja esindaja M.

Männik, et linnaliinide maksumusi ei ole riigihanke eeldatava maksumuse määramisel

arvestatud, mistõttu on kaebaja sellesisulised vastuväited riigihanke maksumusele alusetud.

Hankija ei pea HD-s eraldiseisvalt määratlema, et pakkujad võivad esitada ka eeldatavast

maksumusest madalamaid pakkumisi. Vastav õigus on tuletatav RHS-ist. Ka juhul, kui

pakkumine on hankija arvates põhjendamatult madal, võib ta pakkumuse tagasi lükata vaid

pärast pakkumuse maksumuse kohta esitatud selgituste analüüsimist (RHS § 48). Ilma

põhjendusteta saab hankija tagasi lükata kõik tehtud pakkumused juhul, kui need ületavad

hankelepingu eeldatavat maksumust (RHS § 49 ning HD p 15.2.2). Seega on pakkujate

huvides, et hankelepingu eeldatav maksumus oleks pigem kõrgem kui madalam, kuna

eeldatavat maksumust ületava maksumusega pakkumuste tegemisel jääb oht kõigi

pakkumuste ilma põhjendusteta tagasilükkamiseks. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval

juhul oleks kaebaja õigusi eeldatava maksumuse määramisel rikutud.

11. ATL p-st 4.4 tuleneb, et sõiduplaanis märkega „peatusesse sõidetakse reisijate tellimuse

alusel“ märgitud peatustes peatub vedaja vaid reisijate tellimusel. ATL p 3.1 järgi arvestatakse

vedajale makstav toetus tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu km) alusel.

Ringkonnakohus ei näe eeltoodud lepingu punktide vahelist vastuolu. Kui nn märkega peatus

on sõiduplaanis lõpp-peatuseks, jääb tellimuse puudumise korral kaebaja liiniläbisõit küll

väiksemaks, kuid väiksemad on ka läbisõiduga seotud kulud ning sellega ei ole vastuolus

hankija eesmärk maksta vaid tegelikult teostatud töömahu eest. Kui nn märkega peatus on

sõiduplaanis vahepeatuseks, tuleb kaebajal seda läbida olenemata peatuse puudumisest ning

seda arvestatakse siiski töömahu arvestuses, mistõttu ei mõjuta see kaebajale makstava tasu

suurust. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et vastavate märkega peatuste maht on mõlemal

liinil marginaalne (vastavalt 1,4% I liinigrupi aastasest veomahust ning 0,3% II liinigrupi

aastasest veomahust). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja võimalus pakkumuse esitamiseks ei

ole märkega peatuste olemasolu tõttu kuidagi takistatud; ka ei ole rikutud RHS § 3

põhimõtteid.

12. ATL p 11.4 näeb pärast hankija poolset lepingupunkti täiendamist ette, et kui lepingu

kehtivusaja jooksul muutuvad oluliselt bussiliiniveo korraldamise aluseks olevad tingimused

(sõitjate sõiduvajadus, liinivõrk, sõitjakäive, piletitulu laekumine), mille tõttu ei ole lepingu

täitmine samadel tingimustel enam võimalik või muutub pooltele ebamõistlikult koormavaks,

siis lõpetatakse leping poolte kokkuleppel ning korraldatakse uue vedaja valimiseks uus

riigihange. Kuni uue vedaja valimiseni täidab lepingut senine vedaja. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu ja vaidlustuskomisjoniga selles, et uue hanke läbiviimise aega ei ole,

arvestades ka ette tulla võivaid vaidlustusi, võimalik ette näha ega täpselt määratleda. Uue

hanke alustamise täpse aja saavad aga pooled omavahel lepingu lõpetamisel kokku leppida.

Sellega on tagatud ka uue hankega alustamine mõistliku aja jooksul.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

09.12.2014. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel