3-13-1427/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.01.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1427 Haldusasi J.T. kaebus Maksuja Tolliameti 21.03.2013. a otsuse nr 13-1/1146 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja J.T. esindaja vandeadvokaat Rene Varul vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta Maksuja Tolliameti poolt esitatud väljavõte ARK-st ja väljavõte J.T. töötasu kohta asja materjalide juurde.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a otsus muutmata ja J.T. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 26. veebruarini 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.T. esitas Maksuja Tolliametile (MTA) taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja maamaksuvõlgnevuse kustutamiseks, kuna maksuvõla tasumine käib talle rahaliselt üle jõu.

2. MTA 21.03.2013. a otsusega nr 13-1/1146 jäeti J.T. taotlus rahuldamata. MTA on seisukohal, et võla sissenõudmine ei ole lootusetu ega ebaõiglane, kuna suurem on tõendite osakaal, mis J.T. maksuvõla lootusetust ei kinnita. J.T. kulutuste maht ei ole objektiivne. Isik on OÜ XXXXXX juhatuse liige ja arvestades tema varasemat tegutsemist ettevõtjana ning tuginedes töövõimelisuse eeldusele, ei ole alust arvata, et J.T. majanduslik olukord ei võiks lähitulevikus paraneda. Vara võib tekkida töötamise või muu majandusliku tegevuse tulemusel. Maksuvõla sissenõudmine ei sea ohtu J.T. ega tema ülalpeetavate eksistentsi. J.T. maksuvõla kustutamise asjas on maksuhaldur läbi viinud haldusmenetluse, vaadates läbi isiku poolt 15.04.2011 esitatud taotluse ning teinud 25.05.2011. a otsuse nr 13-1/3227, millega jäeti isiku taotlus maksuvõla kustutamiseks rahuldamata. Nimetatud otsuses leidis MTA, et antud olukord ei tekkinud sõltumata isiku tahtest ning asjaolusid oli võimalik vältida.

3. J.T. esitas MTA-le vaide taotlusega tunnistada 21.03.2013. a otsus nr 13-1/1146 kehtetuks, kuid MTA jättis 21.05.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1459-2 vaide rahuldamata.

4. J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 21.03.2013. a otsuse nr 13-1/1146 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti lahendamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt puuduvad kaebajal sissetulekud ja vara ning tema ülalpidamisel on 2 last. Kaebajat toetavad rahaliselt pensionäridest vanemad ning laste kulutuste katteks annab ebaregulaarselt raha laste isa. Maksuhalduri ees võlglaseks jäämine on ebaõiglane, kuna kaebaja tagas enda kinnistutega kolmandate isikute laene, kinnistud on võla katteks müüdud ja kaebajale on jäänud maamaksuvõlgnevus.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a otsusega ei rahuldatud J.T. kaebust. Kohtuotsuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kas J.T. maksuvõlg tuleks maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel kustutada selle sissenõudmise lootusetuse ja ebaõigluse tõttu. Maksuvõla kustutamist õigustavad vaid erandlikud asjaolud ning nende asjaolude esinemist tuleb tõendada isikul, kes taotleb maksuvõla kustutamist. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning andnud J.T. väidetele ja nende kinnistamiseks esitatud tõenditele õige hinnangu. J.T. ei ole kohtule esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Maksuhaldur mõistis õigesti MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki ning tema tõlgendus ühtib maksukorralduse seaduse seletuskirjaga ning sarnaselt on seda sätet mõistnud ja kohaldanud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-56-07. Halduskohus nõustus viitega HKMS § 165 lg-le 2 maksuhalduri otsuse ja vaideotsuse põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. J.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada J.T. kaebus ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb kaebaja alusele, et maksuvõla sissenõudmine on tema suhtes lootusetu ning maksuhaldur oleks pidanud seda asjaolu arvesse võttes tegema diskretsiooniotsustuse. Maksuhaldur tuvastas, et kaebajal puuduvad sissetulekud ja tulenevalt ka ülalpeetavatest ei ole maamaksuvõlgnevuse tasumiseks tulemust täitemenetlusest. Samuti tuvastas maksuhaldur, et kaebaja maamaksuvõlgnevus tekkis aastatel 2006-2009, seega ca 7 aastat tagasi. Tartu Maakohtu 26.06.2008. a määrusega tekkis kaebajal XXXXXXXX ees 700 000 kroonine võlgnevus, mis on siiani tasumata. Nimetatud kohtumäärus on täitedokumendiks, mida kaebaja ei ole suutnud 5 aasta jooksul täitma asuda, mis tähendab, et sellest kompromissist tulenevad kohustused on koos seadusjärgsete viivistega ületamas 1 miljoni krooni piiri. Kaebaja on sisuliselt maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei saa lähitulevikus paraneda. Maksuhaldur peab maksuvõla sissenõudmise lootusetuse osas lähtuma objektiivsetest asjaoludest, mitte töövõimelisuse eeldusest ja kaebaja varasemast tegevusest. Kaebaja on varasemalt ettevõtjana ebaõnnestunud ja maksuvõlga ei ole ta suutnud maksta viimased 7 aastat.

Isegi, kui kaebaja leiaks töökoha, läheksid tema sissetulekud XXXXXXXX võla katteks, mille tagasiteenimine ei ole reaalne. Seega on asjatud maksuhalduri lootused, et J.T. l võiksid lähiajal tekkida sissetulekud ja vara, mille arvelt maamaksuvõlga tasuda. Maksuhaldur ei ole asunud oma diskretsiooni realiseerima, kuna maksuvõla sissenõudmise lootusetus on tuvastatud valesti ja see järeldus on maksuhalduri poolt põhjendamata. Nõustuda ei saa halduskohtu järeldustega seoses Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-56-07, kuna selles lahendis on arutletud MKS § 114 lg 3 teise aluse rakendamise üle, st kui maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane. Kaebaja tugineb eelkõige lootusetuse alusele, mille puhul ei ole seadus öelnud, et peaksid esinema kaebajast mitteolenevad asjaolud. Halduskohtul ei olnud alust HKMS § 165 lg 2 rakendamiseks, kuna maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud nii vaidlustatud otsuses kui vaideotsuses kaebaja vastuväiteid ja tõenditega mittearvestamist, eriti maksuvõla sissenõudmise objektiivse lootusetuse seisukohalt. Halduskohus ei tohiks HKMS § 165 lg 2 rakendada kergekäeliselt, kuna vastasel juhul jääb kaebajal teadmata kohtuliku kontrolli tegelik sisu - vaidlustatud kohtuotsuses puuduvad kohtu iseseisvad järeldused.

7. MTA leiab vastuses J.T. apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastuse kohaselt nähtub vaidlusalusest otsusest, et maksuhaldur on kaalunud otsuse tegemisel ühe võimalusena ka maksuvõla sissenõudmise lootusetust, kuid leidnud, et maksuvõla kustutamiseks sissenõudmise lootusetuse tõttu puudub alus. Kaebaja seisukoht, et kui J.T. leiaks töö, läheks tema sissetulek XXXXXXXX võla katteks, ei ole õige, sest võlglasel on kohustus kohelda võlakohustuste vähendamisel võlausaldajaid võrdselt. Võlakohustuse suurus ei saa olla põhjendatud argumendiks maksuvõla tasumise vältimisel.

Üldjuhul kui isik on maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning tema suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis esitab ta kohtule pankrotiavalduse. J.T. ei ole pankrotiavaldust esitanud. Apellatsioonkaebusest nähtub, et J.T. ei ole teinud midagi, et maksuvõla tasumise kohustust täita. Samuti ei ole J.T. esitanud tõendeid ega avaldanud summasid, mille ulatuses tema vanemad ning laste isa teda rahaliselt toetavad. Alust on kahelda J.T. väites, et tal sissetulekud puuduvad, kuna kaebaja on juhatuse liige OÜ-s XXXXXX , mille osanikud on OÜ XXXXXXXX ja K.N. .

Perioodil 29.05.2008-21.08.2009 oli kaebaja OÜ XXXXXXXX ainuosanik. Maksukohustuslaste registri andmetel on OÜ XXXXXXXX alates 2010. a novembrist tasunud J.T. eest sotsiaalmaksu, samas kui nimetatud ettevõte J.T. le töötasu maksnud ei ole. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks OÜ XXXXXXXX maksma J.T. eest sotsiaalmaksu, kui J.T. äriühingule teenust ei osuta. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on OÜ-le XXXXXXXX kuuluva sõiduki XXXXXXXXX kasutajateks J.T. ning tema laste isa J.R. . OÜ-le XXXXXXXX kuuluva mopeedi XXXXXX kasutajateks on J.T. ja tema poeg T.R. .

Äriregistri andmetel on J.T. olnud varasemalt osanik OÜ-s XXXXXX , OÜ-s XXXXXX -s XXXXXX , seega peaks omama oskusi äritegevuseks. Samuti on J.T. tööealises vanuses ning ta ei ole esitanud tõendit, et tema tööle asumine oleks tervislikel põhjustel piiratud. Nõustuda ei saa väitega, et vaidlustatud kohtuotsuses puuduvad kohtu iseseisvad järeldused. Kohtu mõttekäik ja järeldused on kontrollitavad. Maksuvõlgade kustutamine toimub erandlike olukordade puhul ning kustutamise eesmärgiks ei saa olla ebaõigluse tekitamine vaid püüd taastada õiglus olukorras, mida seadusandja ei ole suutnud või mida polegi võimalik ette näha.

Maksuvõlgade kustutamise regulatsiooni maksukorralduse seaduses tuleb kasutada ebavõrdsuse likvideerimiseks, mitte selle tekitamiseks. J.T. maksuvõla kustutamine teada olevatel asjaoludel riivaks oluliselt teiste isikute, kes tasuvad olenemata halvast majanduslikust olukorrast oma maksuvõlga, õiglustunnet. Kaebaja paljasõnalised väited vaidlustatud kohtuotsuses tehtud järelduste osas on otsitud ja alusetud.

Oma täiendavas seisukohas vastuseks apellatsioonkaebusele on maksuhaldur esitanud samasugused seisukohad nagu vastuses apellatsioonkaebusele. Samas on maksuhaldur täiendavalt välja toonud selle, et kaebaja kasutab elukohana ridaelamuboksi. Samuti on tema kasutuses vähemalt 2 sõidukit ja OÜ XXXXXXXX on 2014 märts, aprill, mai teinud kaebajale väljamakseid, mis täiendavalt tõendab seda, et maksuvõla kustutamine pole võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.10.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja J.T. apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte liiklusregistrist ja tõendi kaebaja tulude kohta, kuna need enne asja juures puudusid, kuigi nendele on viidatud nii maksuotsuses kui ka vastuses apellatsioonkaebusele. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. HKMS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui maksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Kaebaja on oma taotluses leidnud, et maksuvõla sissenõudmine tema osas on lootusetu ja seega esinesid alused tema maksuvõla kustutamiseks. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu.

10. Kaebaja on vastustajale esitanud teatise oma majandusliku seisundi kohta (tl 32). Selle kohaselt kaebajal sissetulekud puuduvad, ainsateks tuludeks on ebaregulaarsed toetused vanematelt ja laste isalt. Samas on ta igakuiste kulutuste summaks nimetanud 350 eurot. Ringkonnakohtul nagu ka vastustajal on alus kahelda nimetatud teatises esitatu õigsuses. Arvestades kaebaja sõnul ebaregulaarset toetust, ei oleks ilma mingi sissetulekuta võimalik teha kulutusi sellise summa ulatuses. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et on alus kahelda ka nimetatud kulutuste summa suuruses. Eluliselt ei ole usutav, et kolmeliikmeline perekond on võimeline hakkama saada ca 3 euro kulutamisega päevas toidule.

11. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et on alust kahelda kaebaja väites, et tal puuduvad sissetulekud seoses sellega, et ta on juhatuse liige OÜ-s XXXXXX , mille osanikud on OÜ XXXXXXXX ja K.N. . Alates 2010. a novembrist on OÜ XXXXXXXX tasunud kaebaja eest sotsiaalmaksu. Samuti on registri andmetel OÜ-le XXXXXXXX kuuluva sõiduki kasutajateks märgitud J.T. ja tema laste isa J.R. . Samale äriühingule kuuluva mopeedi kasutajateks on J.T. ja tema poeg T.R. . Juhul, kui kaebaja ei teostaks mingeid töid OÜ XXXXXXXX kasuks, ei ole eluliselt usutav, et äriühing lubaks tal kasutada endale kuuluvat sõidukit. Samuti on kaheldav, et äriühingul oleks oma tööülesannete täitmiseks vajalik omada mopeedi. Kaebaja ei ole majandusliku seisundi teatises märkinud kulutusi kütusele. Isegi kui lugeda, et kulutused kütusele on hõlmatud kulutustega transpordile, so 30 eurot, siis ei saa need vastata tõele, kuna sellise koguse kütusega pole võimalik sõita kogu kuu jooksul. Seega on maksuhalduril õigesti tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja omab sissetulekuid, mida ta aga varjab eesmärgiga pääseda võlgnevuste tasumisest. Sellele, et kaebaja omab sissetulekuid, viitab ringkonnakohtu arvates ka see, et kaebaja on esialgu taotlenud vastustajalt ainult oma intressivõlgnevuse vähendamist kuni 100 euroni (tl 28)

ja alles hiljem esitanud taotluse maksuvõla kustutamiseks (tl 30-31). Seega on ta algselt pidanud võimalikuks maksuvõla tasumist aga seda saaks ta teha ainult sissetulekute omamisel. Kaebaja puhul on tegemist töövõimelise isikuga, kes omab eelnevaid kogemusi äritegevuseks. Seega ei pea ringkonnakohus eluliselt usutuavaks, et selline isik ei ole võimeline leidma endale töökohta, mis annaks talle püsiva sissetuleku. Eeltoodu alusel on vastustaja õigesti leidnud, et tegemist ei ole lootusetu maksuvõlaga ja õigesti jätnud taotluse selle kustutamiseks rahuldamata. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kaebajat on halduskohtumenetluses ja apellatsioonkaebuse esitamisel esindanud vandeadvokaat. Kuna kaebaja ei ole taotlenud tasuta õigusabi, siis oli ta kohustatud oma sissetulekute arvel tasuma vandeadvokaadile talle osutatud õigusabi eest. Kuigi sellekohaseid tõendeid ei ole haldusasjas esitatud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et selle eest ei ole tasutud. Ringkonnakohus leiab, et ka see asjaolu annab alust arvata, et tegelikult kaebaja omab varjatud sissetulekuid ja oleks võimeline tasuma oma maamaksuvõlgnevuse ja sellest tulenevad intressid.

12. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi