3-14-52070/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52070 Haldusasi V.V.i kaebus Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V.V. Vastustaja: Tallinna Vangla Menetlustoiming Tähtaja küsimuse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-14-52070 menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega.

2. Jätta V.V.i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.09.2014 (koos 21.10.2014 saabunud kaebuse täpsustega) saabus kohtule V.V.i kaebus Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks. Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele Tallinna Vangla 25.07.2014 vaideotsuse nr 5-15/14/19808-2, millega on Tallinna Vangla jätnud kaebuse esitaja vaide 25.06.2014 käskkirja nr 852 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

2. 24.11.2014 määrusega otsustas kohus võtta V.V.i kaebus Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr

852 tühistamiseks menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.

3. Kaebaja seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.

Kaebaja selgitab, et sai vangla vaideotsusest teada umbes 26.-27.07.2014. Kuid seoses sellega, et kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi, samuti ei valda riigikeelt, saatis kaebaja kaebuse kohtule alles 09.09.2014. Kaebaja selgitab, et jätkas selles asjas arutamist vanglaga ka pärast vangla poolt tehtud vaideotsust. Kaebaja lisab vastavad vangla vastused (tl 27-28). Kaebaja nõudis vanglalt tema suhtes menetletava asja tutvustamist, kuid ei saavutanud seda. Kaebaja märgib, et kontaktisik viis kaebaja eksitusse, kui ta tundis huvi, kuidas esitada kaebust kohtule. Mingitest tähtaegadest kaebaja ei teadnud. Kaebaja palub kohtul suhtuda kaebaja kaebusesse vastutulelikult, kuna kaebajal ei ole juriidilist haridust, samuti ei valda riigikeelt, mistõttu ta ei saanud teada tähtaegadest ning ei suutnud seda välja lugeda kaebajale vangla poolt antud paberitest.

4. Vastustaja seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.

4.1. Vastavalt HKMS § 47 lõikes 2 sätestatule tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna V.V. on esitanud tühistamiskaebuse, tuli tal vastavalt VangS § 11 lõikele 5 läbida kohtueelne menetlus. V.V. esitas Tallinna Vanglale vaide 25.06.2014 käskkirja nr 852 kehtetuks tunnistamiseks 09.07.2014, seega

30 päeva jooksul käskkirjast teadasaamisest. Tallinna Vangla 25.07.2014 vaideotsuse nr 5- 15/14/19808-2 sai V.V. kätte 28.07.2014. Väidet kinnitab V.V.i omakäeline kinnitus vaideotsusel. Seega tuli V.V.il esitada kaebus 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks alates 28.07.2014 30 päeva jooksul, st hiljemalt 27.08.2014. V.V. on Tallinna Halduskohtule kaebuse esitanud 09.09.2014, seega kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja juhib tähelepanu, et tegemist ei ole paaripäevase viivitusega, mille korral tuleks vaadelda kaebuse vanglale üleandmise ja postitamise aega, vaid kaebus on esitatud ligikaudu kaks nädalat lubatust hiljem.

4.2. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja põhjendused kaebetähtaja mittejärgmise osas ei ole tõesed ja ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. V.V.i väide, et ta ei teadnud tähtaegadest midagi ja ta ei valda riigikeelt, on väär. Kaebuse esitajale on Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 vaidlustamist selgitatud nii 25.06.2014 käskkirjas nr 852 kui ka 25.07.2014 vaideotsuses nr 5- 15/14/19808-2. Vangla on veendunud, et kaebuse esitaja sai vaidlustamisviitest aru, sest ta on saanud aru nii käskkirja kui vaideotsuse sisust, vastasel juhul ei oleks osanud ta neile ka vastuväiteid esitada. V.V. on Tallinna Vanglale esitanud korduvalt pöördumisi täiesti arusaadavas heas eesti keeles (sh käesolevas kohtuasjas tõenditena esitatud 21.08.2014 ja 07.07.2014 kuupäeva kandvad vaided, 04.08.2014 avaldus videosalvestise vaatamise võimaldamiseks), mis tõendavad kaebaja riigikeele oskust. Tallinna Vangla riigikeele õpetaja Reet Maigre on teinud Riiklikku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse (edaspidi Vangiregister) kande, mille kohaselt keeldus V.V. õppimisest eesti keele A1 taseme kursusel, väites, et saab hakkama A2 taseme omandamisega, sest sai põhikooli eesti keele eksamil 57% 100-st võimalikust. 9. klassi lõpueksamid sooritas V.V. 2014.a kevadel. Kui kaebuse esitaja ei usaldanud ametnikke ja nende selgitusi kaebevõimaluste kohta, oli tal võimalik vajadusel tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga. Kinnipeetavatele on vanglas tagatud Riigi Teatajas elektrooniliselt õigusaktidega tutvumine ja paberkandjal õigusakte saab tutvumiseks laenutada ka vangla raamatukogust või küsida inspektorkontaktisikult. Kui kaebuse esitaja jättis need võimalused kasutamata, on see tema enda hooletus kaebetähtajast teada saamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väited kohtule puudulikust riigikeele oskusest ja inspektor-kontaktisiku eksitavast käitumisest on üksnes püüd õigustada kaebuse mittetähtaegset esitamist ja saavutada seeläbi tühistamisnõudeks kaebetähtaja ennistamine. Kaebuse esitajal ei ole mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

4.3. Vastustaja on seisukohal, et V.V.i kaebus Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 tühistamiseks ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada. Kuna kaebuse esitajal oli võimalik esitada tähtaegselt tühistamiskaebus, kuid kaebuse esitaja tähtaega põhjendamatult ei järginud, ei ole põhjendatud ka tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminek.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

6. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

7. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja palub kabetähtaeg ennistada.

8. Kohus leiab, et seoses kaebetähtaja järgimise küsimusega on tuvastatud käesolevas asjas järgmised faktilised asjaolud:

8.1. Käesolevas asjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkiri nr 852 (tl 5-6 pöördel) tühistamisnõudega.

8.2. Kaebuse esitaja esitas Tallinna Vangla 25.06.2014 käskkirja nr 852 kehtetuks tunnistamiseks vaide 07.07.2014, mis on vangla poolt vastu võetud 09.07.2014 (tl 7-8)

8.3. Tallinna Vangla tegi 25.06.2014 käskkirja nr 852 suhtes vaideotsuse 25.07.2014 nr 5-15/14/19808-

2 (tl 12 ja selle pöördel), millega otsustati jätta kaebuse esitaja vaie rahuldamata. Kaebuse esitaja on vaideotsuse kätte saanud 28.07.2014, mida on kinnitanud oma allkirjaga (tl 77 pöördel), seega tuli kaebus kohtule esitada hiljemalt 27.08.2014. Kaebus on kohtule esitatud 09.09.2014, seega hilinemisega (vt tl 13).

9. Arvestades eeltoodut nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et kaebus on kohtule esitatud peale kaebetähtaja möödumist ning kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Lähtudes ülalviidatud regulatsioonist ning arvestades sellega, et kaebetähtaegade mõte on õiguskindluse tagamine selgitab kohus, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

Kohus leiab, et antud juhul sellised mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited sellest, et ta ei oska riigikeelt, millest tulenevalt ta ei teadnud kaebetähtaegadest, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited selles osas on otsitud ja tõendamata. Kaebaja enda ja Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest (vt näiteks tl 7-8, 9, 11 ja 65) ja asjaolust, et kaebuse esitaja on lõpetanud 9 klassi üldharidussüsteemis (vt tl 70) nähtub, et kaebuse esitaja valdab eesti keelt sellisel tasemel, mis võimaldasid vaidlustatud käskkirjast ja selle suhtes tehtud vaideotsusest aru saada.

Samuti on vaideotsuses näidatud ära vaidlustamise kord, mida kaebaja pidi mõistma (vt tl 12 pöördel, 77 pöördel). Lisaks nähtub juba kaebuse esitaja poolt esitatud vaidest ja kaebusest, et kaebaja on aru saanud distsiplinaarkäskkirjast ja leidnud, et see rikub kaebuse esitaja õigusi. Seega pidi kaebaja peale vaideotsuse saamist suutma vaidlustamistähtaja jooksul selgusele jõuda, kas ta soovib pöörduda kaebusega kohtu poole või mitte. Asjaolu, et kaebuse esitaja suhtles antud teemal vanglaga täiendavalt (tl 27-28), ei vabastada isikut menetlustähtaegade järgimisest ega anna alust menetlustähtaja ennistamiseks.

Asjaolu, et isik ei oma juriidilist haridust, ei tingi samuti kaebetähtaja ennistamist. Nagu kohus juba eelpool märkis, saab kaebetähtaja ennistamise aluseks olla üksnes objektiivne takistus. Kuigi kohtupraktikas on erandlikel juhtudel arvestatud ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida, ei näe kohus käesoleval juhul, et kaebuse esitaja puhul tuleks selline erand teha lähtudes tema isikust. Lisaks ei ole tegemist õiguslikult keeruka küsimusega, vaid distsiplinaarkäskkirja vaidlustamisega.

Eeltoodut toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 lahend nr 3-3-1-57-02, kus Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-38-01- ja 3-3-1-75-08).

10. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet Tallinna Vangla ametnike poolt kaebaja eksitusse viimise kohta, siis kohus leiab, et vastavad kaebaja väited ei ole usutavad. Vastustaja on siinkohal viidanud õigest, et juhul kui kaebuse esitaja ei usaldanud ametnikke ja nende selgitusi kaebevõimaluste kohta, oli tal võimalik vajadusel tutvuda halduskohtumenetluse seadustikuga. Kui kaebuse esitaja jättis need võimalused kasutamata, on see tema enda hooletus kaebetähtajast teada saamisel. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb V.V.i kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada.

11. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik