3-14-50481/58 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.jaanuar 2015, Jõhvi Haldusasja number 3-14-50481 Haldusasi

A. P ’e kaebus Viru Vangla ametnike toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamise nõudes summas 7500 eurot

Menetlusosalised Kaebaja – A. P Vastustaja – Viru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 04.09.2014, kirjalik menetlus Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1. Jätta A. P e kaebus rahuldamata. 2.Jätta A. P e menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 26.02.2015 (HKMS § lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.12.2013 esitas A. P Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr 6-16/251- 1), mille vangla ekslikult tagastas 20.12.2013 (registreeritud nr 6-16/251-2).

2. Viru Vangla tunnistas 29.01.2014 kahju hüvitamise taotluse tagastamise kehtetuks (registreeritud nr 6-12/14-2).

3. Viru Vangla 07.03.2014 haldusaktiga nr 6-16/251-5 jäeti A. P e kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

4. A. P esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametnike toimingutega tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 1500 €.

5. Tartu Halduskohus võttis 22.04.2014 kohtmäärusega nr 3-14-50481 kaebuse menetlusse, vabastas kaebaja riigilõivust antud haldusasjas ja kohustas vastustajat Viru Vangla kaebusele kirjalikult vastama.

6. Viru Vangla esitas 26.05.2014 kohtule vastuse kaebusele (tl 38 jj). Viru Vangla leiab, et vanglaametnikud ei ole õigusvastaselt käitunud, kaebaja väärikust pole alandatud ja mittevaralist kahju tekitatud ei ole. Vastustaja peab vajalikuks osundada, et kaebaja puhul on tegemist väga pretensioonika kinnipeetavaga, kes järjepidevalt eirab vanglaametnike korraldusi ning õigustab enda tegevust igal võimalusel. Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

7. 04.09.2014 toimunud kohtuistungil suurendas kaebaja Viru Vangla ametnike toimingutega tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamise summat 1500 eurolt 7500 –le eurole.

8. Kaebaja esitas 03.06.2014 taotluse (tl 89), milles kaebaja palub saata talle Viru Vangla vastuse kaebusele tõlgituna vene keelde seoses sellega, et kaebaja viibib kartseris ning ei ole kedagi, kes talle selle dokumendi vene keelde tõlgiks, kaebajal ei ole raha tõlke tegemiseks. Tartu Halduskohtu 06.06.2014 määrusega jäeti rahuldamata kaebaja 03.06.2014 taotlus menetlusabi võimaldamiseks Viru Vangla 26.05.2014 vastuse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks. Kohtumäärus on seadusjõus.

9. 11.12.2014 saabus kohtule A. P e avaldus ja taotlus (tl 131) kohtunik Ülle Polluks’i taandamiseks. Nimetatud taandamisavaldus on lahendatud kohtuniku 12.12.2014 määrusega (tl 139) ja kohtu esimehe Tanel Saare 15.12.2014 määrusega (tl 142). 09.01.2015 saabus kohtule kaebaja uus protest, milles ta märgib, et kohtunik ei ole talle võimaldanud osaleda kohtuistungil, pole tõlkinud vastustaja vastuseid, mispeale pole ta saanud kohtule oma selgitusi jagada jne (tl 148). Halduskohus märgib, et kuna kaebaja pole vaidlustanud 06.06.2014 kohtumäärust, milles talle ei võimaldatud menetlusabi dokumentide tõlkimiseks jne, siis ei ole 09.01.2015 protest põhjendatud, kuna nimetatud määrus on seadusjõus. Seetõttu jätab kohus kaebaja 09.01.2015 protesti rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud haldusasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s

1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

11. Käesolevas asjas taotleb kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 7500 euro ulatuses. Kaebaja põhjendab, et 05.09.2013 avanes kaebaja kambri toiduluuk ning Viru Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik M. P ulatas kaebajale läbi luugi eestikeelsed dokumendid. Kaebaja selgitas inspektor-kontaktisikule, et ei valda eesti keelt ning ei võta dokumente vastu ilma nende sisu selgitamise ja tõlkimiseta. Seejärel hakkas kaebaja inspektor-kontaktisikule läbi luugi dokumente tagasi andma. Kaebaja väidetel hakkas inspektor-kontaktisik samal ajal spetsiaalselt kiiresti luuki sulgema, et kaebajale tahtlikult trauma tekitada ning kaebaja vasaku käe nahk jäi luugi vahele, käe vabastamiseks oli ta sunnitud parema käega suruma kõigest jõust luugile. Kaebajale antud dokumendid jäid väljapoole kambrit. Mõne aja pärast kaebaja kambri toiduluuk avanes ning inspektorkontaktisik viskas kaebaja väitel eelnevalt nimetatud dokumendid talle näkku, millega solvas teda. Seega kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega.Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

12. Vaidlust ei ole selles, et 05.09.2013 avanes kaebaja kambri toiduluuk ning Viru Vangla V üksuse inspektor-kontaktisik M. P ulatas kaebajale läbi luugi eestikeelsed dokumendid, mille vastu võtmisest ilma nende sisu selgitamise ja tõlkimiseta kaebaja keeldus.

13. Vaidlus on selles, kas inspektor-kontaktisik tekitas kaebajale käetrauma ja kas vanglaametnikud ei kutsunud talle seepeale arsti ning kas ametnikud viskasid dokumendid kaebajale näkku.

14. Kaebaja nõude rahuldamiseks peavad olemad täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldused ehk kaebajal peab olema kahju tekkinud, kahju on tekkinud vangla õigusvastase ja süülise teo tagajärjel ning teo ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Samuti mittevaralist kahju saab nõuda väärikuse alandamise, seega tuleb ka tuvastada, et vangla tegu alandas kaebaja inimväärikust. Kohus tuvastab kõigepealt, kas on üldse aset leidnud tegu (kaebajale käetrauma tekitamine ja prügi viskamine kambrisse) ning kas kinnipeetaval võis mittevaraline kahju tekkida. Kaebaja palus lisada asja materjalide juurde videosalvestise. Tartu Halduskohus on tutvunud haldusasjas nr 3-14-50481 esitatud videosalvestisega. Nimetatud videosalvestist ei ole võimalik digitaalse tõendina kasutada, kuna sellelt pole näha, et vanglaametnikud liikusid 05.09.2013 mööda pikka koridori just kaebaja kambri ukse juurde, kus väidetav intsident aset leidis. Seega nimetatud salvestisega ei saa tõendada, et vanglaametnik tekitas kaebajale käetrauma ja viskas just kaebaja kambrisse prügi, samuti seda, et vanglaametnik oleks üldse kambrisse midagi visanud.

15. Haldusasja materjalide järgi on inspektor-kontaktisik M. P selgitanud 02.10.2013 koostatud õiendis (tl 77), et edastas 05.09.2013 kinnipeetavale erinevaid dokumente, kuid kinnipeetav ei olnud nõus dokumentidele alla kirjutama. M. P pani ühe dokumendi eksemplari läbi toiduluugi kinnipeetava kambrisse. Kui inspektorkontaktisik luuki sulges, lükkas kinnipeetav luugi vastu M. Pihlaku kätt. Viru Vangla V üksuse valvur E. U on selgitanud 11.11.2013 koostatud õiendis (tl 75), et 05.09.2013 viis M. P A. P ele dokumendi allkirjastamiseks. Suhtlemine ja dokumendi tutvustamine toimus vene keeles. Valvur lisab, et ei näinud kõike toimunut, sest vestles teise kinnipeetavaga. Alles siis, kui M. P palus abi, et valvur aitaks tal toiduluugi kinni panna, nägi valvur, et A. P surus teiselt poolt jõuga vastu. Valvur kirjeldab, et kinnipeetavale anti korraldus käed ära võtta ja surumine lõpetada, kuid kinnipeetav ei allunud korraldusele. Valvur lisab, et aitas M. P toiduluugi kinni lükata ning et kinnipeetava käed ei jäänud toiduluugi vahele. Seoses nimetatud juhtumiga kohaldati kinnipeetava suhtes 06.09.2013 käskkirjaga nr 6-1/1269-KP täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirjas on põhjendatud, et kinnipeetav A. P käitus vanglaametnikuga agressiivselt, rääkis ametnikuga kõrgendatud häältoonil ning tekitas ametnikule füüsilist valu. Seega on kinnipeetav toime pannud raske rikkumise vanglaametnikule füüsilise valu tekitamise näol.

16. Kaebaja väidab veel, et 05.09.2013 ei kutsutud temale arsti. 06.09.2013 vestles A. P Viru Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist M. T, kellele rääkis 05.09.2013 juhtunust ning soovis arsti, kes fikseeriks kinnipeetava vigastuse. Viru Vangla vanemvalvur S. N on 05.09.2013 ettekandes nr 3823 (tl 82) on selgitatud, et 05.09.2013 kella 18.10 ajal teavitas valvur I. M, et kinnipeetav A. P keeldub oma isiklikke asju tõstmast ümberpaigutamise käigus. Vanemvalvur andis kinnipeetavale korduvalt seaduslikke korraldusi võtta oma asjad ning minna Viru Vangla P2 osakonda. Kinnipeetav keeldus, väites, et tõstmine teeb tema jalale haiget. Viru Vangla inspektor-kontaktisik koostas 30.09.2013 protokolli, kus protokollis vanemvalvur S. N ütluseid (tl 85). S. N selgitas, et kinnipeetavale anti korduvalt võimalus viia asjad lifti ja sealt juba teisele korrusele käru peale, pakuti ka kilekottide lohistamist liftini, kuid kinnipeetav keeldus. Kinnipeetav ütles vanemvalvurile, et on arsti juures käinud ning nad teavad, et jalg on haige. Kinnipeetav ei küsinud arsti juurde viimist vigastuste fikseerimiseks. Inspektor-kontaktisik protokollis 01.10.2013 ka valvur I. M ütlused (tl 84). Valvur selgitas, et kinnipeetav ei soovinud arsti 05.09.2013 päeval ega ka õhtuse ümberpaigutamise ajal. Käte luugi vahele jäämise ja vigastuste fikseerimise kohta ei rääkinud kinnipeetav midagi.

17. Viru Vangla spetsialist-vanemõde E. T 26.02.2014 koostatud tõendist (tl 62) nähtub, et elektroonilise tervisekaardi andmetel viibis kinnipeetav ajavahemikul 05.09.2013 – 11.09.2013 Viru Vangla spetsialist-arst R. A vastuvõtul 05.09.2013, kus nõudis tõendit, mis võimaldaks kinnipeetaval jalutada suitsetajatest eraldi. Samal päeval viibis kinnipeetav ka Viru Vangla spetsialist-arst E. E vastuvõtul, kus kaebas, et ei ole võimeline töötama ning taas nõudis tõendit. Käevigastuse kohta ei esitanud kinnipeetav kaebusi kummalegi arstile. Viru Vangla spetsialist-õde A. K 01.10.2013 tõendi (tl 87) kohaselt 12.09.2013 oli kutsutud kinnipeetavale valveõde, sest kinnipeetav soovis registreerida end perearsti vastuvõtule. Kinnipeetav selgitas, et tal valutab jalg. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole avaldanud soovi arsti juurde saamiseks seoses käevigastusega. Kui kaebaja oleks vastava soovi esitanud, siis oleks see talle tagatud. Kui kinnipeetav on arsti juures viibinud, siis ei ole ta ka väidetavast käevigastusest arstile rääkinud.

18. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri seda, kuidas täpselt tuleb kinnipeetavale teda puudutavad dokumendid kätte toimetada või kuidas tuleb toimida siis, kui ta keeldub neid vastu võtmast. Seaduse mõtte kohaselt on vanglal kohustus dokumente kätte toimetada.

19. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mis puutub kaebaja väidetesse, et inspektorkontaktisik tekitas 05.09.2013 kaebajale käetrauma ja, et vanglaametnikud ei kutsunud talle seepeale arsti ning ametnikud viskasid dokumendid kaebajale näkku, millega solvasid tema inimväärikust, siis asjas puuduvad materjalid selle kohta, et kaebajal oleks käetrauma ja et ta oleks arsti kutsumiseks vanglaametnike poole pöördunud või kaebajale oleks dokumendid näkku visatud. Kohus leiab, et vastustaja ei ole toime pannud tegu, mille tagajärjel võiks kaebajal kahju tekkida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud ega tema inimväärikust alandanud. Seega ei kuulu rahuldamisele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 22.04.2014 määrusega (tl 23jj). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Polluks kohtunik

Jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2016 lahendis toodud muudatustega 04.08.2016