3-14-51818/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51818 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus KS kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – KS Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta KS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51818 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) pidas 09.08.2014 Koidula raudteepiiripunkti läheduses kinni isiku, kes tuvastati tema enda ütluste järgi kui KS (sündinud XX.XX.XXXX Mali Vabariigis). Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel kinni kuni 48 tunniks. PPA tegi 09.08.2014 isikule koheselt sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1029506054 ja kohaldas sissesõidukeeldu 5 aastaks. Tartu Halduskohus andis 10.08.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51708 loa paigutada KS kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. KS esitas 19.08.2014 PPA-le varjupaigataotluse. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 5 alusel 19.08.2014 kinni. Tallinna Halduskohus andis 21.08.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51818 loa paigutada KS kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui

3-14-51818 2(3) 21.10.2014. Tallinna Halduskohtu 17.10.2014 määrusega pikendati kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.12.2014. PPA 27.10.2014 otsusega nr 7001410103-1 lükati KS varjupaigataotlus tagasi ja keelduti talle elamisloa andmisest. KS esitas 05.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.10.2014 otsuse nr 7001410103-1 tühistamiseks.

3. PPA esitas 11.12.2014 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel taotluse KS kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik esitas varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. KS saabus Eestisse 09.08.2014, kuid taotles varjupaika alles 19.08.2014. Selline viivitamine viitab reeglina soovile varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Väljasaatmismenetluse raames andis isik vastuolulisi ütlusi, mis tähendab, et Eestisse saabumisega seotud asjaolud vajasid täiendavat uurimist. KS kinnipidamise alus ei ole ära langenud. Olukorras, kus isik on teadlik, et PPA tegi 27.10.2014 tema varjupaigataotluse suhtes keelduva otsuse, on põgenemise oht veel kõrgem, sest isik saab aru, et suure tõenäosusega käivitub varsti tema suhtes väljasaatmismenetlus. KS avaldas 19.08.2014 PPA ametnikega toimunud vestlusel, et ei soovi oma kodumaale tagasi pöörduda.

4. KS ei soovinud Tallinna Halduskohtu 16.12.2014 kohtuistungil oma seisukohta PPA taotluse suhtes esitada.

5. Tallinna Halduskohus andis 17.12.2014 määrusega loa KS kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2015. Täidetud on VRKS § 361 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ning esineb VRKS 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus. Tallinna Halduskohus on 17.10.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51817 ning PPA 27.10.2014 otsuses nr 7001410103-1 (kättesaadav kohtute infosüsteemist haldusasjas nr 3-14-52700) leidnud, et isiku kodukohas Bamakos ei ole sõjaohtu karta. Isiku ütlustest võib pigem järeldada, et tema soov on jääda elama Euroopasse (või Eestisse) paremate elutingimuste tõttu ning vältida koduriiki väljasaatmist. Seega on alust arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse enda riigist väljasaatmise vältimiseks. Eelöeldule viitab samuti asjaolu, et isik esitas varjupaigataotluse 10 päeva pärast Eestisse saabumist. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne. PPA 27.10.2014 otsusega lükati isiku varjupaigataotlus mh tagasi põhjusel, et isik esitas selle taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isikule on 09.08.2014 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik on väljendanud soovimatust oma kodumaale tagasi pöörduda. Kuna aga isik on PPA 27.10.2014 otsuse halduskohtus vaidlustanud, siis VRKS §

42 lg 2 kohaselt ei saa tema suhtes lahkumisettekirjutust täita. PPA on õigesti leidnud, et suure tõenäosusega soovib isik kinnipidamiskeskusest vabanemisel Eestist lahkuda. VRKS § 29 lg-s

1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ning isiku paigutamine majutuskeskusesse ei oleks tõhus, kuna see võib takistada hiljem isiku väljasaatmist. Isikul puudub Eestis elukoht ning igasugused sidemed. KS ei valda eesti keelt. Seevastu on isikul võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajalikku keelelist abi, arstiabi ja nõustamist. VRKS §

364 lg 1 järgi vabastatakse varjupaigataotleja kinnipidamise aluse äralangemisel kinnipidamiskeskusest viivitamatult.

6. KS esitas halduskohtu määruse peale 19.12.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 06.01.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-14-51818 3(3)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. KS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.12.2014 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja on viibinud kinnipidamiskeskuses rohkem kui neli kuud. Kinnipidamise tähtaja pikendamise põhjus ei ole määruskaebuse esitajale selge.

8. PPA palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta, leides, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja PPA seisukohaga, et KS puhul on VRKS § 361 lg-s 1 ja lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud. Ka ei ole tuvastatud asjaolusid, mille põhjal tuleks KS kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist hinnata ebaproportsionaalseks. Halduskohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tulenevalt ei pea oma määrust täiendavalt põhjendama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe