Legislator Case Law & Legislation
3-14-52095/17 AI generated

3-14-52095/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52095/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril

Legislator headnote

AI generated

3-14-52095/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril

Keywords

AI generated
language barriers right to one's own word translation right linguistic discrimination linguistic policy abusive language
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52095

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset

kahju hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril

2014 ja 10. veebruaril 2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse

võtmata ning tagastas need A. Maksimovile 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 alusel. Tartu Vangla märkis, et vanglale on teada, et

A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla

viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu

Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline

eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega.

3. A. Maksimov esitas 15. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta

on saanud Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/183-2 ning pöördub kohtusse hagiga summas 20

eurot, kuna kambris ei ole televiisorit. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu

tasumisest.

4. Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse põhjenduste kohaselt:

4.1. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Eeltoodud sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne

kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

4.2. A. Maksimovi venekeelne kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/183-1 on jäetud Tartu Vangla

18. veebruari 2014. a kirjaga menetlusse võtmata ja tagastatud kaebajale tõlkimise

korraldamiseks või eesti keeles edastamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud VSkE-le

leides, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta,

mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

4.3. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul

alati õigus pöörduda kohtusse. Käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju

hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise

taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov

on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud

eesti keeles. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Vangla 10. septembril 2014 haldusasjas

nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale

adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad seda, et kaebaja valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele

oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti

keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis,

kus on eesti keele oskus nõutav. Kaebaja on Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2014. a haldusasjas

nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

4.4. A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on

kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt

piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlusi, sh taotlust nr 1-13/183-1

tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbivaatamatult, siis

ei ole A. Maksimov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 4. novembril 2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai kohtu

16. oktoobri 2014. a määruse ja siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning rikutud võrdsuse

põhimõtet kohtus. A. Maksimov lisas, et ta ootab kaitsjat.

Tartu Halduskohus 24. novembri 2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse

kättesaamisest.

A. Maksimov esitas 26. novembril 2014 avalduse, milles märkis, et ta sai kohtult määrused.

Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega

sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt,

ning anda talle kaitsja.

6. Tartu Halduskohus 15. detsembri 2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi

taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

7. Tartu Halduskohus vabastas 9. jaanuari 2014. a määrusega A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrusele, jättis määruskaebuse rahuldamata ning

edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et õige on halduskohtu

seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal

on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Halduskohus on 16. oktoobri

2014. a määrusega võtnud asja materjalid hulka Tartu Vangla poolt 10. septembril

2014 esitatud tõendid seoses kaebaja keeleoskusega. Eelpool nimetatud tõendite

hulgas leidub mitmeid kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi.

Samuti on tõendite hulgas kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopia,

millest nähtub, et A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on

kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli

lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et

A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega

on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti

keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt.

Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal

kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on

halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene