3-14-52095/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril
Legislator headnote
AI generated3-14-52095/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-52095
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju
hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas 7. veebruaril 2014 ja 10. veebruaril 2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset
kahju hüvitamise taotlust.
2. Tartu Vangla jättis 18. veebruari 2014. a otsusega nr 1-13/157-2 A. Maksimovi 7. veebruaril
2014 ja 10. veebruaril 2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse
võtmata ning tagastas need A. Maksimovile 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla
sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 alusel. Tartu Vangla märkis, et vanglale on teada, et
A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla
viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi Tartu
Vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu Vangla, et kaebaja on võimeline
eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega.
3. A. Maksimov esitas 15. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et ta
on saanud Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/183-2 ning pöördub kohtusse hagiga summas 20
eurot, kuna kambris ei ole televiisorit. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu
tasumisest.
4. Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS
§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruse põhjenduste kohaselt:
4.1. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla
tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või
vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise
taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi
vaatamata jätnud. Eeltoodud sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne
kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.
4.2. A. Maksimovi venekeelne kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/183-1 on jäetud Tartu Vangla
18. veebruari 2014. a kirjaga menetlusse võtmata ja tagastatud kaebajale tõlkimise
korraldamiseks või eesti keeles edastamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud VSkE-le
leides, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta,
mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.
4.3. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul
alati õigus pöörduda kohtusse. Käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju
hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise
taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov
on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud
eesti keeles. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Vangla 10. septembril 2014 haldusasjas
nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale
adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad seda, et kaebaja valdab eesti
keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele
oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti
keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis,
kus on eesti keele oskus nõutav. Kaebaja on Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2014. a haldusasjas
nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.
4.4. A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on
kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt
piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlusi, sh taotlust nr 1-13/183-1
tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbivaatamatult, siis
ei ole A. Maksimov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust
nõuetekohaselt läbinud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. A. Maksimov esitas 4. novembril 2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai kohtu
16. oktoobri 2014. a määruse ja siiani ei ole võimaldatud kaitsjat ning rikutud võrdsuse
põhimõtet kohtus. A. Maksimov lisas, et ta ootab kaitsjat.
Tartu Halduskohus 24. novembri 2014. a määrusega jättis käiguta A. Maksimovi
määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse
kättesaamisest.
A. Maksimov esitas 26. novembril 2014 avalduse, milles märkis, et ta sai kohtult määrused.
Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, raha ega
sissetulekut. Lisaks palus kaebaja tagada määruste tõlge, kuna ta ei valda juriidilist eesti keelt,
ning anda talle kaitsja.
6. Tartu Halduskohus 15. detsembri 2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi
taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus
A. Maksimovile kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse
kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise
määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks
möödunud.
7. Tartu Halduskohus vabastas 9. jaanuari 2014. a määrusega A. Maksimovi riigilõivu
tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse
Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrusele, jättis määruskaebuse rahuldamata ning
edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja
lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määruses esitatud
seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).
Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
10. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et õige on halduskohtu
seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal
on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Halduskohus on 16. oktoobri
2014. a määrusega võtnud asja materjalid hulka Tartu Vangla poolt 10. septembril
2014 esitatud tõendid seoses kaebaja keeleoskusega. Eelpool nimetatud tõendite
hulgas leidub mitmeid kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud eestikeelseid pöördumisi.
Samuti on tõendite hulgas kaebaja Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopia,
millest nähtub, et A. Maksimovi eesti keele oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on
kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised, Tallinna Kutsekooli
lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis tõendavad, et
A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega
on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti
keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt.
Kuivõrd kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal
kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on
halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.
11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 16. oktoobri 2014. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene