3-15-116/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-116 Haldusasi R.S.u kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – R.S. Vastustaja – Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. R.S. esitas 25.09.2014 Politseija Piirivalveametile (PPA) taotluse distsiplinaarsüütegude tuvastamiseks ja distsiplinaarmenetluse algatamiseks (tl 14-21). PPA leidis 23.10.2014 vastuses nr 1.3-1/156670-2, et taotlusest ei nähtu distsiplinaarsüütegude toimepanemist kriminaalasja nr 11230102604 menetlemisel (tl 22).

2. R.S. esitas 24.11.2014 täiendava taotluse distsiplinaarsüütegude tuvastamiseks ja distsiplinaarmenetluse algatamiseks (tl 23-26). PPA jäi 17.12.2014 vastuses nr 1.3-1/156670-4 seisukohale, et distsiplinaarmenetluse alustamiseks ei ole alust, sest asjaolude kontrollimisel ei tuvastatud ametnike tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid (tl 31).

3. R.S. palus 18.12.2014 e-kirjas esitada materjalid teenistusliku kontrolli läbiviimise kohta (tl 29). PPA selgitas 20.12.2014 vastuses nr 1.3-1/156670-6, et prokuratuurilt ei ole kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 213 alusel laekunud teavet kriminaalasja nr 11230102604 menetlenud isikute kohta ning sisekontrollibüroo läbiviidud kontroll tugines R.S.u taotlustele ja kriminaalmenetluse materjalidele, millest R.S. on juba teadlik (tl 30).

4. R.S. esitas 16.01.2015 halduskohtule kaebuse nõudega kohustada PPA-d esitama 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest 25.09.2014 ja 24.11.2014 taotlustele sisulised vastused ning algatada distsiplinaarsüütegude tuvastamiseks vajalik menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED 5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu arvates tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-8-01, et kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi, milleks on põhiõigused ja - vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused.

Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-9-02, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kohus leiab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda politseiametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist või politseiametniku distsiplinaarkorras karistamist.

Sellist õigust ei tulene kaebajale politseija piirivalveseadusest (PPVS), avaliku teenistuse seadusest (ATS) ega ühestki muust õigusaktist. PPVS § 90 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine. PPVS § 91 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarmenetluse algatada üksnes juhul, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta või on juhtunud õnnetus või haigestumine, mille tagajärjel võib tekkida õigus PPVS-ga kehtestatud korras hüvitise väljamaksmiseks.

KrMS §

213 lg 2 sätestab täiendavalt, et kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distsiplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. PPVS § 91 lg 2 nimetab isikud, kellele on õigus algatada distsiplinaarmenetlus politseiametnike suhtes.

Viidatud normidest tulenevalt on distsiplinaarmenetluse algatamine selleks pädevust omava isiku kaalutlusotsus. Distsiplinaarmenetluse algatamine peab olema eesmärgipärane ja seda saab teha vaid juhul, kui menetluse algatamise pädevust omava isiku arvates on selleks piisavalt süüteo toimepanemisele viitavaid faktilisi asjaolusid. Distsiplinaarmenetlust viiakse läbi politseiametniku suhtes ning läbiviidav menetlus ja võimalik distsiplinaarkaristuse määramine puudutab seega menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Distsiplinaarmenetluse eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste kaitsmine.

Distsiplinaarmenetluse algatamata jätmisest kaebaja suhtes kriminaalmenetlust läbi viinud politseiametnike suhtes ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää tal sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Ka Riigikohus on leidnud 31.03.1995 otsuses nr III-3/1-4/95, et ametniku distsiplinaarkorras vastutusele võtmiseks või ametialase juurdluse seaduslikkuse vaidlustamiseks puudub ametniku tegevuse läbi väidetavalt kannatanud isikul kaebeõigus. Kuna distsiplinaarmenetluse algatamata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus selles osas tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

7. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus kaebuse tagastada põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebajal on õigus pöörduda PPA poole avaldusega, milles on välja toodud politseiametniku süüteole viitavad asjaolud, ja saada sellisele pöördumisele vastus. Kaebaja on saanud oma pöördumistele vastused PPA 23.10.2014 ja 17.12.2014 kirjadega, millega PPA keeldus distsiplinaarmenetluse algatamisest ja selgitas selle põhjusi. Kaebaja ei nõustu neis kirjades toodud hinnanguga politseiametnike tegevusele, kuid PPA-l oli kaebaja pöördumisele vastates ulatuslik kaalutlusruum. Kohtul puudub HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt õigus otsustada, kas PPA on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud neis kirjades õigesti tuvastanud või mitte, ning kohustada PPA-d konkreetse sisuga vastuse koostamiseks. Seega on nõue kohustada PPA-d kaebaja pöördumisele sisuliselt vastama ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb samuti kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit